2-21-5013/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg

19. mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-5013 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu elatise maksmise lõpetamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 31. märtsi 2021. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (määruskaebuse esitaja): A.A. (endine X, X) (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C.C.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 31. märtsi 2021. a määrus ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule A.A. hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A.A. (hageja) esitas 30. märtsil 2021 Viru Maakohtule hagi B.B. (kostja, laps) vastu elatise maksmise lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt maakohtu 21. detsembri 2018. a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-14876 kostja kasuks välja igakuine elatis 250 eurot alates 3. oktoobrist 2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Maakohtu 28. detsembri 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-14887 taastati hageja hooldusõigus kostja suhtes, lõpetati hageja ja C.C. (isa) ühine hooldusõigus ning ainuotsustusõigus kostja viibimiskoha määramise osas ja hariduse küsimustes anti hagejale. Kostja elab alates 30. maist 2020 koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Vaatamata sellele esitas isa lapse nimel 29. oktoobril 2020 Jõhvi kohtutäiturile Kristel Maalmanile avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur algatas täitemenetluse ning arestis hageja sissetuleku ja konto. Hageja palub end vabastada elatise maksmisest alates 30. maist 2020. MAAKOHTU SEISUKOHT 2. Maakohus keeldus 31. märtsi 2021. a määrusega hagi menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hageja kanda. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagejal tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 alusel esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel elatise lõpetamise hagi menetlusse võtmisest keelduda. Kohtulahendi, millega on välja mõistetud elatis lapse kasuks, muutmist saab TsMS § 459 lg

2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt. Seega on praegusel juhul kohaseks õiguskaitsevahendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hageja saab hagi tagamise korras taotleda TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel täitemenetluse peatamist. Kuna laps (kostja) elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel, on täitemenetluse läbiviimine hageja suhtes ebaõiglane. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3. Hageja palub 9. aprillil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning võtta hagi elatise maksmise lõpetamiseks menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt asjaolu, et hageja märkis hagis elatisest vabastamise kuupäeva, ei takista hagi menetlusse võtmast. Seadus ei keela esitada hagi elatise maksmisest vabastamiseks tagasiulatuvalt. Kohus ei ole perekonnaasjas seotud poolte esitatud asjaolude ja seisukohtadega (TsMS § 436 lg 6) ega ka poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Kohtul on menetluse käigus võimalik tuvastada, kas esineb alus elatise maksmisest vabastamiseks ning mis kuupäevast alates. Seega ei olnud maakohtul alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. 4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

6. Hageja on 30. märtsil 2021 esitanud hagi elatiseasjas jõustunud kohtuotsuse muutmiseks alates 30. maist 2020, tuginedes sellele, et kostja elab alates 30. maist 2020 hageja juures. Iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et hageja ei saa TsMS § 459 järgse hagi esitamisega nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt, vaid TsMS § 459 lg 2 järgi alates vastava hagi esitamisest (vt nt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33- 11, p 26). Kuna hageja soovib muuta kohtulahendit tagasiulatuvalt, leides, et elatise sissenõudmine on alusetu, on tal võimalus taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamisega (vt ka Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p-d 11 ja 14). Maakohus ei ole aga eelnevat hagejale selgitanud ega andnud talle võimalust nõude täpsustamiseks või muutmiseks, vaid keeldunud kohe hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus hagi menetlusse võtmise otsustamisel selgitamiskohustust, mis võis tuua kaasa põhjendamatu keeldumise elatise maksmise lõpetamise hagi menetlemisest. Olukorras, kus kohus leiab, et esitatud menetlusdokument on puudustega ning seda ei saa menetlusse võtta, on kohtul kohustus TsMS § 3401 lg 1 alusel hagejale selgitada, milline on õiguslik olukord, ning anda talle võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohus pidanud praeguses asjas hagejale selgitama, et TsMS § 459 järgse hagiga ei saa hageja nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt ning andma hagejale võimaluse nõude täpsustamiseks või muutmiseks. Tegemist on TsMS § 3401 lg 1 mõttes kõrvaldatava puudusega. Hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2- 1-139-13, p 14;

3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Hagi ei saa jätta menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et sel esinevad menetlusosalise teadmatusest tulenevad kõrvaldatavad puudused. Õige on ka määruskaebuses märgitu, et seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus ning kohus ei ole seejuures seotud poolte väidetega (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 442 lg 8 esimene lause). Seetõttu ei saa kohus ka hagi õiguslikku perspektiivikust hinnata üksnes hagiavalduses viidatud õigusnormide alusel.

8. Eelmärgitust tulenevalt on maakohus keeldunud ennatlikult hageja poolt esitatud hagi menetlusse võtmisest, mistõttu tuleb asi saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Maakohtul tuleb TsMS § 3401 lg 1 alusel hagejale selgitada õiguslikku olukorda, anda täiendavaid selgitusi selle kohta, millised puudused tal tuleb kõrvaldada – sealhulgas tuleb hagejale anda võimalus oma nõude täpsustamiseks või muutmiseks. Pärast nimetatud menetlustoimingute tegemist tuleb maakohtul otsustada hagi menetlusse võtmine, arvestades mh käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu seisukohti.

9. Kuivõrd hagi menetluse võtmise üle on pädev otsustama maakohus, rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. 10. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest