2-20-127522/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-20-127522 Määruse tegemise aeg ja koht 18.mai 2021, Pärnu Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi R. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 4000,00 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamiseg Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (e-post: anne-liis.veski@okincure.ee) Kostja: R. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht ), lepinguline esindaja Sven Paaver (e-post sven@splaw.ee) Korraldav kohtuistung (eelistung) 18.mai 2021, osalesid A.-L. Veski ja S. Paaver RESOLUTSIOON

1. Kinnitada OK Inkure OÜ volitatud esindaja Anne-Liis Veski ja R. L. volitatud esindaja Sven Paaveri poolt 18.05.2021 kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud järgmine kompromiss:

1.1. R. L. tasub 1000 eurot ühe kuu jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest OK Inkure OÜ arvelduskontole nr EE452200221066697508, maksekorralduses kohustuslik märkida viitenumber 67150800085800101, makse selgituseks „R. L., kompromiss tsiviilasjas 2-20-127522“.

1.2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-20-127522.

3. Menetluskulud on jaotatud poolte kokkuleppega. Kohus täiendavalt menetluskulusid ei jaota. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.

4. Tagastada OK Inkure OÜ-le menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 162,50 eurot. Tagastatav riigilõiv kanda OK Inkure OÜ arvelduskontole nr EE452200221066697508, viitenumber 67150800085800101. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on OK Inkure OÜ hagi R. L. vastu põhivõla 2889,95 eurot,

Tsiviilasi nr 2-20-127522

2 (3)

intressiõla 300,81 eurot ja viivise 809,24 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis Ferratum Bnak p.l.c laenulepingu, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 5000 eurot, kostja on limiiti kasutanud. Kasutatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 49,09% aastas ja krediidikulukuse määraks 61,79% aastas. Viivisemäär on võrdne intressimääraga. 18.05.2021 eelistungil hageja täiendas, et kostja tagasimaksete ulatuses vabanes krediidilimiit uuesti kasutamiseks, uue laenusumma saamiseks tuli kostjal igakordselt esitada veebilehel iseteeninduses pangale taotlus, taotluse rahuldamise korral kanti raha kostja arvele. Kostja taotlusi hagejal esitada ei ole, samuti hageja ei osanud selgitada, mille järgi arvestati kostja poolt tasutud summasid põhivõla ja intressi katteks teistsugustes summades, kui kostjale esitatud arvetele oli märgitud.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal on kahtlus, et hagis välja toodud aluse ja eseme suhtes on poolte vahel vaidluse lõpetanud Pärnu Maakohtu jõustunud määrus nr 2-20-127459 (maksekäsk), mida kohtutäitur täidab. Kostja vastuväidetes muu hulgas tõi esile, et puudub tarbijast kostja kirjalikku taasesitamist võimaldav taotlus laenu saamiseks, hagile lisatud tõenditest ei selgu, millal, mis tingimustel ja kellega on kostja laenulepingu sõlminud; esitatud andmed ei võimalda kontrollida põhivõla jääki ega intressiarvestust. Seda teavet vajas kostja selleks, et hinnata nõuete aegumist ja võimalikku krediidi kulukuse määra seaduspärasust krediidi andmise hetkel. On vaja hinnata, kas aastate jooksul erinevatel aegadel krediidi andmise hetkel krediidi kulukuse määr (hagis märgitud nt 61,79%) ei ületa kolme kordset Eesti Panga viimati avaldatud tarbijalaenude keskmise krediidi kulukuse määra. Alates 31.05.2016 on keskmine krediidi kulukuse määr valdavalt jäänud alla 20,59% (61,79:3). Kostjale on valdavalt krediiti antud (2016-2019) seaduses sätestatud krediidi kulu ülempiiri vastastelt ning seetõttu enamus lepinguid tühised, sõltumata sellest, kellega need sõlmitud on. Seega saaks tõendite põhjal peaasjalikult olla tegemist võlasuhtega, mida reguleerib alusetu rikastumise instituut. Kostja selgitas samuti, et ei ole sellistel tingimustel lepingut sõlminud; kostja teadmiste kohaselt sõlmis ta raha kasutamise lepingu krediidireklaamis pakutud soodustingimustel (tähtajalise 0% intressimääraga).

3. 18.05.2021 eelistungil pooled jõudsid kompromissile kostja poolt nõude katteks hagejale tasutavas summas ja tasumise tähtajas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: kostja tasub hagejale 1000 eurot ühe kuu jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest, tasumine hageja arvelduskontole ja viitenumbriga, mis on märgitud samas tsiviilasjas 10.09.2020 tehtud maksekäsu määruses (R. L. määruskaebuse alusel maksekäsk tühistati). Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Pooled kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde, palusid kohtul kompromissi kinnitada ning menetluse asjas lõpetada.

4. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav.

5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled leppisid kokku, et kulud jäävad nende endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis ei ole ka vajadust TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.

Tsiviilasi nr 2-20-127522

3 (3)

6. Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kirjaliku avalduse alusel. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja selles asjas tasunud riigilõivu kokku 325,00 eurot, millest 129,62 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja täiendavalt 195,39 eurot hagiavalduse esitamisel. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 ja hageja taotluse alusel hagejale tagastada menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 162,50 eurot, ja kanda see hageja poolt märgitud pangakontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp kohtunik