2-18-18293/60 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2021, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-18-18293

Tsiviilasi

XXX hagi Vennad Ehitus OÜ vastu võla, kahju

hüvitamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

50 626.80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja XXX (endine ärinimi XXX ), rk XXX ;

lepinguline esindaja vandeadvokaat R. H.

kostja Vennad Ehitus OÜ, rk 10272585; seaduslik

esindaja juhatuse liige A. M.; lepinguline esindaja

advokaat J. K.

Kohtuistungi toimumise aeg 28. aprill 2021

Protokollija istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XXX hagi Vennad Ehitus OÜ vastu võla, kahju hüvitise ja

viivise välja mõistmiseks nõude lõppemise tõttu 30. oktoobril 2020 Vennad Ehitus

OÜ poolt tasaarvestusavalduse tegemisega 30.10.2017 sõlmitud Töövõtulepingul

põhineva 31.03.2018 koostatud akti nr 6 ja Korsten nr 11 lisatööde tellimuse alusel.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata.

4. Kohtulahendi jõustumisest tühistada Tartu Maakohtu 29.05.2020 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati Vennad Ehitus OÜ-le (registrikood

10272585) kuuluvale 1380/10000 suurusele mõttelisele osale Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnistule asukohaga XXX jakku

esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 47 009.71 eurot XXX

(registrikood XXX ) kasuks.

Kohtuotsus toimetada käte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil

Hageja nõue ja põhjendused

1. XXX (käesolevalt ärnimega XXX , hageja) ja Vennad Ehitus OÜ (kostja) sõlmisid

31.10.2017 töövõtulepingu Kaagjärve-Mäemõisa peahoone ehitustööde teostamiseks

lõpptähtajaga 30.04.2018 (+/- 5 päeva), katvate tellingutega seonduvad tööd tuli lõpetada

hiljemalt 30.03.2018. Kaagjärve-Mäemõisa park koos mõisahoonetega on kantud

kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning peahoone ehitustööde teostamine pidi

toimuma muinsuskaitselise järelevalve all. Järelevalve teostamise käigus avastati

Kaagjärve-Mäemõisa peahoone ehitustööde teostamises puuduseid. Muinsuskaitselise

järelevalve teostaja K. E. juhtis sellele märtsis 2018 XXX tähelepanu. Muinsuskaitselise

järelevalve etteheidete kohaselt oli kostja poolt rajatud uus katus ehitatud silmnähtavalt

viltuselt. Objektil teostati tööde ülevaatus ehitusinseneri Kaspar Kulli poolt ja selle alusel

koostati 26.03.2018 ülevaatamise protokoll, mille kohaselt tuvastas ehitusinsener K. K.

rea märkimisväärseid puuduseid ja ehitustehnilisi probleeme. Hageja teavitas kostjat

esinevatest puudustest ning nõudis puuduste kõrvaldamist. Kostja teatas hagejale

23.04.2018 edastatud e-kirjaga, et lahkub töövõtulepingu objektilt ja alates kirja

edastamise kuupäevast ühtegi töömeest objektil ei viibi. Objektilt lahkudes jättis kostja

töövõtulepingust tulenevad tööd lõpetamata, teostatud töödes esinevad puudused

kõrvaldamata

ning

objekti

koristamata.

Kostja

osavõtul

toimus

02.05.2018

töövõtulepingu objektil koosolek, et tuvastada kostja poolt teostatud töödes esinevad ja

jätkuvalt kõrvaldamata puudused. K. Kull edastas 08.05.2018 kostjale eksperthinnangu

objektil esinevate ehitusvigade kohta, millele kostja ei ole hagejale teadaolevalt vastanud.

Hageja esitas 11.05.2018 kostjale töövõtulepingust taganemise avalduse.

Töövõtulepingu kohaselt oli hageja kohustatud võimaldama kostjale 50 % ettemaksu

avatäidete valmistamiseks. Ettemaksu tasumine toimus jooksvalt kostja poolt teostatud

tööde eest esitatud arvete alusel. Teostatud tööde arvestus toimus vastavalt pakkumuses

esitatud mahutabelile igakuiselt kuu lõpu seisuga. Kostja esindaja esitas hagejale

teostatud tööde akti, mille hageja esindaja oli kohustatud kolme tööpäeva jooksul

allkirjastama või esitama kirjaliku põhjenduse allkirjastamisest keeldumise kohta. Sama

akt oli allkirjastamise järgselt ka tööde eest tasumise aluseks. Kostja on hagejale esitanud

23.04.2018 seisuga töövõtulepingu objektil teostatud tööde akteerimiste tabeli, mille rida

nr 55 jj kujutavad endast akende ja uste I etapis tellimist ja paigaldamist. Kõik avatäited

on akteeritud 50 % ettemaksu ulatuses ning ühtegi avatäidet ei ole kostja tänaseni

töövõtulepingu objektile kohale toimetanud. Rekonstrueerimistööde akteerimise tabeli

kohaselt oli avatäiteid 30.11.2017 akteeritud 2260 eurot, 31.12.2017 akteeritud 240 eurot,

22.01.2017 akteeritud 7170,50 eurot ning 28.02.2017 akteeritud 417 eurot. Nimetatud

summadele lisandus käibemaks 2017,50 eurot. Kokku oli 23.04.2018 seisuga akteeritud

avatäiteid kogusummas 12 105 eurot, mille on hageja kostjale tänaseks kostja poolt

esitatud arvete alusel tasunud ja mille tagastamist ta täitmata jätmise tõttu nõuab.

Töövõtulepingu kohaselt oli hageja kohustatud tagama tellingute ja katusekatete

paigaldamise ning tasuma nende rendi eest kuni 30.03.2018. Kostja oli kohustatud

kandma katvate tellingute rendikulu pärast kokkulepitud tähtaja möödumist. Katvate

tellingutega seotud tööd saab lugeda lõpetatuks üksnes juhul, kui tööd on teostatud

vastavalt lepingule ning tööd on hagejale üle antud. Kostja lahkus objektilt 23.04.2018,

kuid ehitusinsener K. Kulli hinnangu kohaselt olid tööd teostatud oluliste puudustega,

millele juhtis hageja tähelepanu ka muinsuskaitseline järelevalve. Kostja ei lõpetanud

katvate tellingutega seotud töid lepingus ettenähtud tähtajaks ning hageja oli sunnitud

rentima katvaid tellinguid kuni 25.06.2018. Hageja on tasunud alates 01.04.2018 kuni

töövõtulepingust taganemise hetkeni Adelante Tellingud OÜ esitatud katvate tellingute

rentimise arveid pärast käibemaksu mahaarvamist summas 5278.80 eurot.

Hageja tellis ehitustööd kostja poolt teostatud töös puuduste kõrvaldamiseks, mille

lepinguga vastavusse viimisest kostja keeldus. Hageja võttis puuduste kõrvaldamiseks

hinnapakkumised R2O Grupp OÜ-lt, kes tegi hinnapakkumised 806/2018/2 ja

806/2018/3. R2O Grupp OÜ on hinnapakkumiste alusel esitanud arved 141 ja 142 ning

hageja on need tasunud summas 15 476 eurot käibemaksuta. Hageja on olnud

kostjapoolsetest kohustuste rikkumisest tulenevalt sunnitud rentima katvaid tellinguid

kuni 25.06.2018. Katvate tellingute rentimine oli vajalik kuupäevani, millal valmisid

lõplikult katvate tellingutega seotud tööd. Esitatud arvete alusel on hageja tasunud

Adelante Tellingutele mais ja juunis 2018 ilma käibemaksuta 9 853.76 eurot.

Hagejal on kostja õigusvastasest käitumisest tekkinud kahju, sest hageja on pidanud

pärast kostja lahkumist Kaagjärve-Mäemõisa mõisakompleksist koristama kostja

tekitatud ehitusprahi ja mustuse. Hagejal on kostja tekitatud ehitusprahi koristuseks

kulunud 2500 eurot, mis sisaldas ehituskonteineri rentimist ja koristusteenust.

Hagiavalduse esitamise hetkeseisuga on sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 1

796.15 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt alates 3.12.2018 viivist põhinõuetelt 45 213.56

eurot kuni täitmiseni seaduses sätestatud ulatuses, mis hagiavalduse esitamise hetkel on

8% aastas.

Kostja vastuväited

2. Kostja ei vaidle vastu hageja järgmistele faktiväidetele: hageja ja kostja sõlmisid

31.10.2017. a töövõtulepingu Kaagjärve-Mäemõisa peahoone ehitustööde teostamiseks;

ehitustööde, v.a sesoonsete krohvitööde, tähtajaks oli 30.04.2018. a (+/- 5 päeva);

vaidlusalune mõisahoone on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse; hageja tellis

Kaspar Kullilt objekti ülevaatuse, kes koostas 26.03.2018. a ülevaatamise protokolli;

hageja saatis kostjale 11.05.2018 töövõtulepingust taganemise avalduse. Kõik muud

hageja faktiväited on ebaõiged.

Kostja ei vaidle, et hageja on töövõtulepingust taganemisel täitnud formaalse eelduse:

saatis kostjale kirjaliku avalduse töövõtulepingust taganemise kohta. Töövõtulepingust

taganemise materiaalne eeldus on täitmata, sest taganemise avalduses toodud

põhjendused on ebaõiged ja otsitud ning eesmärgiga vabaneda kostja poolt teostatud

ehitustööde eest tasumise kohustusest. Kostja on kõik ehitustööd teinud töövõtulepingus

kokkulepitud tingimustel (projektikohane ehitus) ja kokkulepitud kvaliteediga (RYL),

mistõttu ei saanud hageja lepingust taganeda VÕS § 116 lg 2 p 4 ja 5 alusel. Kuna hagejal

puudus õiguslik alus töövõtulepingust taganemiseks, siis tuleb pooltevahelise õigussuhte

lõppemise osas kohaldada VÕS § 655 lg 1, mis sätestab, et tellija võib töövõtulepingu

igal ajal üles öelda. Töövõtulepingus on pooled kokku leppinud, et ehitustööde

kvaliteedinõuetele kohaldatakse vastava tööosa viimast eestikeelset RYL-i. Hageja on

peamiselt tuginenud vaidlusaluse objekti väidetavalt üle vaadanud K. Kulli 26.03.2018. a

arvamusele, mida ei saa pidada usaldusväärseks. Dokumendist pole isegi näha seda,

millistest kvaliteedinõuetest on arvamust esitades lähtutud ja puuduvad igasugused viited

sellele, millest tulenevalt arvamuse koostaja sellisele järeldusele jõudis.

Kuna kostja ei koostanud ise ehitusprojekti ja ladumistöö teostati nii hageja esindaja

teadmisel kui ka ehitustehnilist järelevalvet teostanud isiku juhiste alusel, siis ei saa kostja

vastutada kivide kõrguste vahe eest. Vaatamata nimetatud kohustuse puudumisele oli

kostja nõus hagejale vastu tulema ja tegema omal kulul tööd, mis on vajalikud selleks, et

kõrguste erinevust (sh vana kelba osa tõstmine) leevendada. Hageja sellise lahendusega

nõus polnud. Kostja juhtis 3.04.2018 ja 9.04.2018 kirjalikult hageja tähelepanu sellele, et

ta tasuks arved. Kostja informeeris hagejat 16.04.2018 ja 18.04.2018 saadetud kirjas, et

seni kuni pole arved tasutud, ei saa kostja tööd jätkata. Seejärel informeeris kostja hagejat

23.04.2018, et enam kedagi objektile ei saadeta, sest tasumata on koos käibemaksuga

42 055.32 eurot. Spetsialist J. O. poolt on 8.06.2018 koostatud hinnang kostja teostatud

tööde mahtude osas, millest nähtub, et tegelikult on kostja teostanud enam töid, kui ta on

akteerinud. Seda, et kostja oli ka K. K. i väidetavad etteheited likvideerinud, tõendab

muuhulgas 12.04.2018 koostatud ehituskoosoleku protokoll nr EK26. Kostja on

paigaldanud kõik katuseaknad (10 tükki) ja akna kelpkatuses koos furnituuridega.

Ülejäänud aknaid ei jõudnud kostja paigaldada. Võlgnevuse tasumisel on kostja nõus

aknad hagejale üle andma. Kuna aknad on tehtud eritellimusena, siis ei ole kostjal nende

akendega midagi peale hakata. Järelikult ei saa hageja avatäidete eest ettemaksu

tagasinõue olla kuidagi koos käibemaksuga 12 105 eurot. Hageja on alusetult esitanud

kostja vastu katvate tellingute rendikulu hüvitamise nõude, kui katusel olevad tellingu

katted polnud enam vajalikud. Nimelt olid hoone sarikapealsed kaetud täielikult

aluskatete ja rooviga (tavapärane olukord antud töö tegemiseks) ja seetõttu puudus

igasugune mõistlik põhjus neid tellinguid hoida. Juhul kui hageja seda siiski soovis teha,

siis ei pea seda kostja kinni maksma. Lisaks takistasid tellingud kostjal akende

paigaldamist, sest aknaavade kaudu olid kinnitatud tellingu kinnitusrihmad. Ebaõige on

hageja väide, justkui oleks kostja poolt objektilt lahkudes jäetud ümbrus koristamata.

Kostja töötajad koristasid objekti enne sellelt lahkumist. Hageja üritab pahatahtlikult enda

prahi utiliseerimise kulutusi panna kostjale. Sellega ei olnud kostja tõepoolest nõus, sest

hageja oli visanud konteinerisse prügikotte, milles olid pruugitud riided, tühjad

pelletigraanuli kilekotid, puulehed jms prahti, mis polnud kuidagi seotud ehitustöödega.

Lisaks tekib küsimus, miks on väidetavalt koristustööde eest arve esitanud hagejale Mõisa

Kohvik OÜ, kes ei tegele koristamise ja prügiveo teenuse osutamisega.

Väidetavalt oli hageja sunnitud tellima täiendavaid ehitusöid R2O Grupp OÜ-lt summas

15 476 eurot. Kostja sellega ei nõustu. Esiteks puudusid kostja poolt akteeritud

ehitustöödes puudused, mida oleks vaja olnud ümber teha. Teiseks puudus nimetatud

äriühingul vastav registreering, mis oleks andnud talle õiguse teha hinnapakkumises

nimetatud ehitustöid. Kolmandaks on pakkumised R2O Grupp OÜ poolt tehtud

8.06.2018. a (reedel), arved on juba esitatud 12.06.2018. Kahe tööpäeva jooksul ei ole

võimalik teostada hinnapakkumistes toodud ehitustöid äriühingu poolt, kelle eelmise

aasta IV kvartali tööjõu maksukulu oli 53,81 eurot. Hinnanguliselt võtaks selliste

ehitustööde teostamine aega ca 530 töötundi. Seega ei ole hageja kulu summas 15 476

eurot isegi eluliselt usutav, mistõttu puudub hagejal ka selle väidetava kahju hüvitamiseks

igasugune õiguslik alus. Kuivõrd hageja rahaline nõue on põhjendamata, ei ole hagejal

õiguslikku alust nõuda viiviseid.

3. Kohtumenetluse kestel esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse 30.10.2020 hageja

väidetava nõude tasaarvestamiseks summas 43 696.22 eurot. Kostja esimene nõue

summas 29 806.52 eurot + km tuleneb töövõtulepingu lisaks olevast hinnapakkumisest ja

selle alusel hagejale esitatud 31.03.2018 tööde aktist nr 6, mille alusel esitas kostja

13.04.2018 hagejale arve nr 76 summas 35 767,82 eurot. Seda, et kostja on aktis nr 6

loetletud tööd teostanud, nähtub hageja poolt ehitusjärelevalvet teostanud M. K. u

17.04.2018. a e-kirjast, kus M. K. teeb ettepaneku akteerida aluskatust 10 % asemel 0 %

ja katusekive 20 % asemel 10 %. Muus osas kinnitab M. K. , et akt jääb paika. Isegi siis,

kui lahutada maha aluskatuse osas akteeritud 10 % ja katusekivi osas akteeritud 10 %, on

ülejäänud osas ehk summas 22 767,62 eurot + km akt nr 6 M. K. u poolt aktsepteeritud.

Seda, et tegelikult oli kostja teostanud kõik aktis nr 6 akteeritud tööd, kinnitab J. O. poolt

8.06.2018. a koostatud hinnang, millest nähtub, et aluskatus on kostja poolt tehtud 100 %

ja katusekivi on paigaldatud 30 %. Kostja teine nõue summas 6607 eurot + km (kokku

7928.40 eurot) tuleneb hageja poolt 9.03.2018 tellitud katlamaja korstna nr 11

renoveerimistöödest ja hageja 3.03.2018. a e-kirjast. Renoveerimistööde teostamist

tõendavad Korsten Puhtaks OÜ-st V. N. 11.07.2019. a e-kiri ja J. O. poolt 8.06.2018. a

koostatud hinnang, mille lisa ja muudatustööde all on välja toodud katlamaja korstna 11

renoveerimine summas 6607 + km.

4. Hageja vaidles kostja tasaarvestuse avaldusele vastu. Kostja tasaarvestuse avaldus tuleb

jätta läbi vaatamata. Kostjal puudub võimalus käesolevas tsiviilasjas tasaarvestamise

avalduse aluseks olevat nõuet vastuhagina esitada, kuna samal alusel on menetlus Tartu

Maakohtu Valga kohtumaja tsiviilasjas 2-18-12166. TsMS § 371 lg 1 p 5 ja TsMS § 423

lg 1 p 4 eesmärk on see, et sama nõuet ei lahendataks kahes erinevas menetluses. Samuti

on oluline, et nõude sisuliseks lahendamiseks tasub nõuet esitav pool nõudelt riigilõivu,

mida käesoleval juhul kostja ei ole teinud. Võimalik on tasaarvestuse olukord üksnes

juhul, kui nõuded on selged ja üheselt mõistetavad. Tasaarvestamiseks ei saa kasutada

nõuet, mille olemasolu või suurus on ebaselge. Hageja on esitanud vastuväited, mille

kohaselt ei ole akteeritud töid õiges mahus, suur osa töödest tuli puuduste tõttu hagejal

ümber teha, lisatööde teostamine on lepitud kokku kostja asemel Jüriöö Haldus OÜ

seadusliku esindaja J. J. ga, kellele on Korsten Puhtaks OÜ teinud ka läbirääkimiste

aluseks oleva hinnapakkumise ning puudub kokkulepe, mille kohaselt lisatööd summas

950 eurot ei ole lõplik käibemaksuga summa. Riigikohus on korduvalt kinnitanud

seaduses sätestatud seisukohta, mille kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool

esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad kas täielikult või

osaliselt nõude maksmapaneku.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

5. Kohus on seisukohal, et hageja rahaline nõue on osaliselt põhjendatud, kuid nõue on

lõppenud kostja poolt tasaarvestuse tegemisega 30.10.2020.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg

4 teise lause ja lg 5 kohaselt kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi,

tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tellija ei pea töö eest tasuma enne,

kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud

üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. VÕS § 641 lg 3

kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes

tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku

eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.

6. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et:

• hageja ja kostja sõlmisid 31. oktoobril 2017 töövõtulepingu;

• ehitustööde, va sesoonsete krohvitööde, tähtajaks oli 30.aprill 2018 (+/- 5 päeva);

• ehitusobjekt on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse. Sellest tulenevalt

pidid kõik ehitustööd toimuma kultuuriministri 30.06.2003 määruse nr 8

„Muinsuskaitselise järelevalve kord ning ehitus- ja muu töö dokumenteerimise kord“

kohaselt muinsuskaitselise järelevalve all;

• hageja tellis ehitusinsenerilt Kaspar Kullilt objekti ülevaatuse, kes koostas 26. märtsil

2018 ülevaatamise protokolli;

• 12.04.2018 toimus ehitusobjektil osapoolte kohtumine tuvastatud vigade parandamise

kontrollimiseks;

• ehituskoosoleku protokollis märgiti K. K. i poolt tuvastatud puuduste täitmise

ülevaatuse tulemusena osade puuduste korral „Tehtud“ ja osade puuduste korral

„Lahendatud“;

• kostja teatas hagejale 23.04.2018 e-kirjaga, et lahkub esitatud arvete tasumata jätmise

tõttu objektilt. Alates sellest kuupäevast ühtegi kostja töömeest ehitusobjektil ei

viibinud;

• kostja ehitusobjektilt lahkumise hetkeks ei olnud töövõtuleping täidetud;

• hageja on tasunud kostjale teostatud tööde eest 210 297,94 eurot;

• hageja on saatnud kostjale 11.05.2018 töövõtulepingust taganemise avalduse.

7. VÕS § 642 lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest,

mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal,

isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Riigikohtu 28.10.2008 otsuses 3-2-1-80-

08 p 22 on asutud seisukohale, et VÕS § 642 töövõtja vastutuse kohta on ammendav ja

üldosa vabandatavuse regulatsioonil ei ole täiendavat tähendust. Samas muude tellija

õiguskaitsevahendite – parandamise nõue, taganemine, hinna alandamine või tellija õigus

ise puudus kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud kulutuste hüvitamist – kasutamine ei sõltu

sellest, mis oli puuduse põhjuseks, kas see oli ehitaja jaoks äratuntav või kas ehitaja selles

süüdi oli. Seega sõltub ehitaja vastutuse määr eelkõige sellest, kui suures ulatuses ta saab

kontrollida ehitusprotsessi. Reeglina jääb ehitaja kontrollisfääri kõik, mis seondub

materjali hankimise ning ehituseks vajalike teadmiste ja oskustega. Sealhulgas vastutab

ehitaja alltöövõtjate tegevuse ning tööriistade ja materjalide lepingutingimustele ja

seadustele vastavuse eest. Ka juhul, kui ehitaja on hankinud materjali, millel on varjatud

puudus, mis põhjustab töö lepingutingimustele mittevastavuse, vastutab ta alati. Sellist

puudust oleks ehitaja pidanud vähemalt ette nägema ning puuduse tekkimist vältima.

Ehituslepingute puhul on tavaline, et töövõtjale antavad juhised ei pärine mitte tellijalt

endalt, vaid tema palgatud arhitektilt, insenerilt või mõne muu valdkonna spetsialistilt.

Töövõtja vabaneb vastutusest üksnes juhul, kui ta on tellija juhiseid, materjale või

kolmanda isiku eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud ja tellijat oma võimalikest

kahtlustest informeerinud (vt ka P. Kalamees, K. Saare, K. Sein. Töö vastuvõtmine ja

töövõtja vastutus ehitusvigade eest. - Juridica 2010, nr 4, lk 264).

8. Arhitekt K. E. on tuvastanud, et objekti ülevaatusel selgus, et hoone katuse räästa

kõrgused ei jookse telgedel 3 ja H kokku. Kohapeal olukorda üle vaadates selgus, et

karniisidele teljel A, 4, J ja 3 on laotud peale üks rida telliseid (hagiavalduse lisa 11¸ I kd

tl 88). Lisatud on fotod. Olukorra parandamiseks on K. E. teinud karniisi ja räästasõlme

muutmise joonise 28.05.2018. Tulenevalt asjaolust, et räästa kõrgustes on vahed, oli

olemas kõrguste vahe ka hoone osade katuseharjadel. Kostja ehitas uue katuseosa

väidetavalt projekti järgi, mille tulemusena jooksis katusehari telgedel 3 ja 4 umbes 15 cm

kõrgemale kui olemasolev katus.

Enne nimetatut toimus 2.05.2018 ehituskoosolek eesmärgiga vaadata üle kostja poolt

tehtud puuduste kõrvaldamine, tulenevalt K. K. ülevaatamise protokollist (hagiavalduse

lisa 4; I kd tl 71). Muu hulgas tuvastati, et „Katuse sarikad ja edasised kihid telgede 1 ja

3 vahel on paigaldatud 10-15cm viltu, ilmselt seetõttu, et torni sviidi uued frontoonid on

laotud liiga kõrged (ei ole võetud kõrgusmärki vanalt originaal frontoonilt teljel 1), seoses

sellega on tõusnud kogu katusekonstruktsioon telgede 3 ja 4 vahel kõrgemale.“

Kohtule on esitatud muinsuskaitseameti spetsialisti V. E. e-kiri 21.09.2020 (IV kd tl 18;

kostja 21.09.2020 menetlusdokumendi lisa 3), mille kohaselt „Antud olukorras on

horisontaalselt vormistatud harjajoon visuaalselt parem lahendus, kui see oleks kaldega

vormistatud.“

9. Kohtu seisukohta kostja vastustusest hoone katuseharja kõrguste erinevuse puhul ei

muuda ka viidatud e-kirjas V. E. poolt avaldatud arvamus, et „Kui oleks kinni peetud

originaalakna gabariitmõõtmetest, siis antud küsimust hetkel ei oleks vaja meil arutada,

siis oleks katusehari saanud tavapärasele kõrgusele. Tegemist on projekteerimise tasandil

veaga.“ Kohus jääb seisukoha juurde, et töövõtja vabaneb vastutusest üksnes juhul, kui ta

on tellija juhiseid, materjale või kolmanda isiku eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud ja

tellijat oma võimalikest kahtlustest informeerinud. Kohtule ei ole tõendatud asjaolu, et

kostja oleks informeerinud tellijat võimalusest, et projektijärgsel ehitamisel katuseharjad

ühele kõrgusele ei jää. Kostja on mitmete tõenditega püüdnud tõendada, et kõrguste

märkimine geodeedilt oli tellitud, kõrgusmärgid kanti töö käigus üle ja nendest peeti

kinni. See võib nii olla, kuid tulemuseks oli siiski katuseharja kõrguste oluline erinevus,

mis nõudis kas katuse (harja) viltuehitamist või sakiga ühendamist. Sellekohast arutelu

enne katuse ehitamise algust ühestki tõendist ei nähtu.

10. VÕS § 101 lg 1 p 4 ning § 105 kohaselt on tellijal õigus töövõtja poolse kohustuse

rikkumise tõttu lepingust taganeda sõltumata sellest, kas töövõtja rikkumise eest vastutab

või mitte. Taganemisavalduse (hagiavalduse lisa 5) kohaselt on kostja töös puudused, mis

nähtuvad 02.05.2018 toimunud objekti koosoleku protokollist:

1. Aluskonstruktsiooni kinnitustarvikud valed.

2. Aluskate paigaldatud ebaõigesti (mitte tuuletõkkena) ja mitte vajaliku kvaliteediga.

3. Ehitaja ei suuda tõendada projektis nõutud roovlaua kvaliteediklassi.

4. Neelud ei vasta projektile ja on seetõttu läbi vajunud.

5. Kõik vihmaveesüsteemid on paigaldatud mittekvaliteetselt.

6. Sviidi vana osa katuse aluskonstruktsioon on paigaldatud vale kaldega.

7. Katuseaknad on paigaldatud valesti.

8. Vajalik lisaekspertiis seoses müürilattide kinnitustega.

9. Tuuletõkke paigaldus ebaõige.

10. Bauroc paigaldatud nõuetele mittevastavalt.

11. R2O Grupp OÜ poolt tehtud väidetavate ümbertegemis- ja parandustööde

vastuvõtmise akti ei ole kohtule esitatud. Kohtule ei ole tõendatud katusakende

ümbertegemine, vihmaveesüsteemi vastavusse viimine/ümber tegemine, Bauroci

paigaldamise puuduste kõrvaldamine jms teise ehitusettevõtja poolt. Seega ei saanud need

töömaad olla pärast kostja töömeeste lahkumist objektilt selliste puudustega, mis

nõudnuks asja ümbertegemist või parandamist, mille eest hageja oleks teisele töövõtjale

täiendavalt tasunud. Kohus tuvastab hageja õiguse taganeda kostjaga sõlmitud

töövõtulepingust tuvastatud puuduste alusel: ehitatava katuseosa harjajoon on viltu ning

ei moodusta sirget harjajoont olemasoleva katuseosaga ja roovlaua ebakvaliteetsus ning

ebakvaliteetne paigaldamine.

Riigikohtu lahendi 2.03.2015, 3-2-1-145-14 p 25 kohaselt kolleegium leiab, et VÕS § 647

lg-le 3 vastav asjaolu, et töövõtja ei parandanud puuduseid mõistliku aja jooksul pärast

talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist, võib anda aluse ühtlasi ka VÕS §

116 lg 2 p 4 kohaldamiseks. Viidatud sätte järgi on olulise lepingurikkumisega, mis

õigustab lepingust taganemist täiendavat tähtaega andmata, tegemist ka juhul, kui

kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et

teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Käesolevas vaidluses on kostja

23.04.2018 sõnaselgelt hagejale teatanud, et tema objektil enne töö tegemist ei jätka, kui

hageja on tasunud esitatud arved.

12. Kohus on seisukohal, et kostja professionaalse ehitajana ei vabane vastutusest ka

projektikohase ehitamise korral. Asjaolu, et erinevate katuseosade karniisid ja harjad ei

jookse kokku, pidi kostjale olema ettenähtav ükskõik millises ehitusetapis. Viltune

harjajoon, mida projektis ei ole ette nähtud, ei ole ehitamine vastavalt heale ehitustavale,

rääkimata projektijärgsest ehitamisest. Kohtul ei ole võimalik tuvastada ülekuulatud

tunnistajate ütlustest asjaolu, kelle korraldusel laoti lisa kivirida ehitatavale frontoonile,

kuid see ei oleks tohtinud toimuda peatöövõtjast kostja teadmiseta. Vastuväite korral

oleks kostja professionaalse ehitajana pidanud seda avaldama kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Seda tehtud ei ole. Aluskatuse valmimise käigus/lõpus on kostja

lihtsalt nentinud, et harjajoon ei ole sirge.

13. VÕS § 127 sätestab kahju hüvitamise osas järgmist: lg 1 kohaselt kahju hüvitamise

eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud; lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama

üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema

lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu ning lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu,

millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on

selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

R2O Grupp OÜ hinnapakkumine nr 806/2018/2 (hagiavalduse lisa 12, I kd tl 92) sisaldab

sviidi katusekonstruktsiooni demontaaži, neelude avamise ja korrigeerimise harja tipu

kõrguse muutumise tõttu, uute sarikate paigalduse, aluskatte ja kivi paigalduse (karniisi ja

frontooni kõrgemaks ladumine 1 kivirida), uute neelude paigalduse hinnaga 5960 eurot;

torni sviidi rõdu vintskapi katuse neelude ringitegemine hinnaga 480 eurot; roovituse

lisaroovide paigaldus, kivi kruvirida ei jooksnud roovile (+rihtimine) tk 46 hinnaga 460

eurot; uue müürivöö paigaldus keemiliste ankrutega (sviidi katus) hinnaga 280 eurot;

vana toolvärki tala vahetus demontaaž/montaaž (2tk) ajastukohase vastu hinnaga 240

eurot; torni katuse servaplekkide paigaldus (serva avamine, lõikus ja paigaldus) hinnaga

280 eurot; vajalikud materjalid: uued neeluplekid 280 eurot; aluskate ja teibid 123 eurot;

tellis/segud 224 eurot; puitmaterjal (uued sarikad), kuna olemasolevad lõigatud jäid nurga

muutumise tõttu lühikeseks 571 eurot; transport 290 eurot; kruvid, kinnitusvahendid 268

eurot; uus roovilaud (olemasolev objektil ebakvaliteetne, hallitus) 390 eurot; kokku

10 206 eurot käibemaksuta. Summa tasumise on hageja tõendanud maksekorraldustega

R2O Grupp OÜ-le. Kohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses kuulub hageja

kahjuhüvitusnõue rahuldamisele.

14. Rahuldamata jääb hageja nõue R2O Grupp OÜ-le tasutud tööde eest vastavalt

pakkumisele nr 806/2018/3 (I kd tl 94), mis sisaldab neelusõlmede toestamise tööd,

roovituse rihtimist, toestamist ja lisatalade paigaldust. Hageja ei ole tõendanud, et

neelusõlmede toestamise töö oli projektijärgne, so lepingujärgne kostja kohustus, samuti

lisatalade paigaldus. Neelude ümberehitamine on juba kirjas hinnapakkumises nr

806/2018/2. Väidetav toestamistöö võis põhineda ka täiendaval konstruktori arvutusel.

Kostja seadusliku esindaja väitel ei olnud toestamine projektijärgne töö. Hageja ei ole

kohtule seda tõendanud. Roovituse rihtimise, toestamise, lisatalade paigalduse,

katusekivide eemaldamise ja tagasi paigaldamise töö osas ei ole võimalik aru saada,

millises hooneosas seda tehti ning kas tegemist on kostja poolt tehtud töö

ümbertegemisega või pooleli jäänud töö jätkamisega. Tunnistaja M. K. on kohtuistungil

6.10.2020 andnud ütlusi, et „teljel 1-3 oli vaja teha suuremahulisi ehitustöid ümber. Kive

seal [katuse] peal ei olnud.“ Tunnistaja R. K. on 13.11.2019 kohtuistungil andnud ütlusi

selle kohta, et „Keskmise osa peal tekkis tellijal probleem, et see vajub läbi. Tuli

konstruktor, kes rahustas, et puitkonstruktsioonile on see omane ja normaalne. Tellija oli

mures, arvas, et vajub rohkem läbi. Konstruktor tegi lisatoestuse projekti. … Tellija küsis

hinnapakkumist, tegime selle. Tellija kiitis heaks. Tegime töö ära, tellija keeldus lisatöö

eest maksmast.“ Seega tegi ka kostja konstruktori poolt ette nähtud toestamisi ning

tegemist oli lisatööga.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ehitatud aluskatus on probleemses osas ümber ehitatud

ja katusejoon on viidud sirgeks, ühenduskoht olemasoleva katusega on sakiga. 22.10.2020

kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud arhitekt K. E. i ütluse kohaselt on selline lahendus

vastuvõetavam kui viltu ehitamine.

15. Rekonstrueerimistööde akteerimise tabeli kohaselt oli avatäiteid akteeritud

30.11.2017 akteerimisega 2260 eurot, 31.12.2017 akteerimisega 240 eurot, 22.01.2017

akteerimisega 7170,50 eurot ning 28.02.2017 akteerimisega 417 eurot. Nimetatud

summadele lisandus käibemaks 2017,50 eurot. Kokku oli 23.04.2018 seisuga akteeritud

avatäiteid kogusummas 12 105 eurot, mille on hageja kostjale tänaseks kostja poolt

esitatud arvete alusel tasunud. Hageja nõuab nimetatud summa väljamõistmist kostjalt,

sest aknaid ei ole paigaldatud. Kohus hageja väitega ei nõustu. 2.05.2018 ehituskoosoleku

protokollis on märgitud, et „Katuseaknad ei ole paigaldatud vastavalt paigaldusjuhendile

(ei ole hetkel tuulekindlad st. paigalduskrae ei ole kinnitatud ümber akna asuvate

distantside külge, vaid lihtsalt pandud roovi peale, sammuti peaks tuulekindluse

tagamiseks teipima krae aluskatte külge, aknaümbrise plekid kinnitusklambritega

kinnitamata).“ Kostja on väitnud, et ta on paigaldanud kõik katuseaknad (10 tükki) ja

akna kelpkatuses koos furnituuridega. Kelpkatuse akna paigaldamise kostja poolt loeb

kohus tuvastatuks tunnistaja M. P. i ütlustega 13.11.2019 kohtuistungil: „Üks aken oli

ees. […] Panime ühe vintskapi akna näidiseks, see sobis.“ Tunnistaja M. K. u ütluste

kohaselt 13.11.2019 kohtuistungil paigaldas kostja 6 katusakent. Hagiavalduse lisa 6

akteerimistabeli kohaselt on rida 58 märgitud „Katuseaknad KA-1. Velux Standard Plus

(3xklaas) MK06 GLL1061; mõõt 780 x 1178. Viimistlemata.“ 6 komplekti

kogumaksumusega 4170 eurot. Akteerimistabeli kohaselt on katusaknad akteeritud 100%

summas (2085 eurot + 417 eurot + 1251 eurot + 417 eurot) 4170 eurot. Nimetatud

ulatuses on kostja avatäited objektile toonud ja paigaldanud (katusaknad).

16. Vintskappide aknaid on viidatud lisa 6 ridade 56 ja 57 kohaselt kokku 10 tk.

Paigaldatud on 1 aken. Akteeritud on vintskappide akende eest 50 % ettemaksu summas

(1757.50+1870) 3627.50 eurot. Kõik tunnistajad on viidanud üldiselt paigaldatud

vintskapi aknale. Hageja ei ole täpsustanud, kumma hinnaga (odavam või kallim) aken oli

paigaldatud. Kostja väitel on paigaldatud aken hinnaga 703 eurot. Kostja kinnitusel on

ülejäänud aknad kostja valduses ja ta ei ole neid hagejale üle andnud, kuigi on saanud

28.02.2018 III akti kohaselt ettemaksuna vintskapi akende eest 3627.50 eurot. Viidatud

akteerimistabeli rida 59 kohaselt on kostja saanud ettemaksu rõduukse eest 28.02.2018 III

akti alusel 50 % so 465 eurot, rida 60 kohasel lakaakna eest ettemaksu 50 %, so 1 500

eurot, rida 61 kohaselt viilu ümarakna eest ettemaksu 50 % 400 eurot ja rida 62 kohaselt

viilu ümarakna eest ettemaksu 50 % so 125 eurot. Muude avatäidete eest on kostja saanud

ettemaksu seega 6 117.50 eurot, millest on täidetud 703 eurot.

VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda

tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu

väljaandmist.

Hagejal on õigus saada tagasi (6117.50-703) 5 414.50 eurot, koos käibemaksuga 6 497.40

eurot tasutud ettemaksu kohale toomata avatäidete eest.

17. Kohus on seisukohal, et kostjal tuleb hagejale hüvitada katvate tellingute rendikulu

kuni katuse valmimiseni, so 25. juunini 2018. Kuigi kostja on esitanud tõendi selle kohta,

et aluskate Divoroll Top Ru peab ilmastikutingimustele vastu 6 nädalat (III kd tl 135,

kostja 1.06.2020 menetlusdokumendi lisa 3) nõustub kohus hageja seisukohaga, et

katvate tellingute hoidmine rekonstrueeritava hoone uuesti ehitatava katuse kohal oli

põhjendatud ka pärast lepingus märgitud tähtaja, so 30.03.2018 möödumist. Kohus on

tuvastanud, et rekonstrueeritava hoone olemasoleva katuseosa harja ja kostja poolt

ehitatud uue katuseosa harja kõrguste erinevus on töövõtja süül tekkinud, kes piisava

hoolsusega ei järginud kõrgusmõõte ja projekti ning ei informeerinud tellijat piisavalt

vara hoone katuseosade harjakõrguste erinevuste tekkimisest. Kostja poolt paigaldati

aluskate Divoroll viidatud akteerimistabeli (lisa 6) kohaselt veebruaris-märtsis, mistõttu

juba aprillis möödus aluskatte dokumentatsioonis märgitud 6-nädalane ilmastiku

mõjudele vastupidavuse tähtaeg. Katuse kõrguste erinevuse lahendamiseks tegi arhitekt

K. Etverk uue joonise 28.05.2018. R2O Grupp OÜ hinnapakkumisest ja hageja poolt arve

tasumisest nähtuvalt tehti sviidi katusekonstruktsiooni demontaaž ja neelude avamine.

Kohtu hinnangul oli kattev telling vajalik kuni katuse katmiseni pleki või kiltkiviga

vastavalt projektile. Hagiavalduse lisa 21 (Adelante Tellingud viimane arve) kohaselt

lõpetati katvate tellingute kasutamine 25.06.2018. Kohus on seisukohal, et katvate

tellingute kulu perioodi eest 1.04.2018 kuni lepingu ülesütlemiseni 11.05.2018 jääb kostja

kanda töövõtulepingu punkti 1.3.1 lit a) alusel: katvate tellingutega seonduvad tööd

lõpetatakse hiljemalt 30. märts 2018 ja lepingu punkt 3.1 alusel, mille kohaselt tellija

kohustus tasuma tellingute ja katusekatete eest kuni 30. märts 2018. Kostja ei ole kohtule

tõendanud, et enne 30.03.2018 oleks kostja teavitanud hagejat mõjuvast põhjusest

lepingulise kohustuse tähtaja pikendamise vajaduse põhistamiseks. Kohtule esitatud

ehituskoosolekute protokollidest ei nähtu sellesisulisi avaldusi kostja esindaja poolt.

Ehituskoosoleku protokollis 12.01.2018 p1.1.1. on märgitud „PTV [peatöövõtja/kostja]

on väljastanud korrigeeritud ajagraafiku katusekatete tähtajaga 30.03.2018. Muudatusi ei

ole.“ Ehituskoosoleku protokollis 16.02.2018 p 1.1.1. on märgitud „Tähtaja osas

30.03.2018 muudatusi ei ole.“ Ehituskoosoleku protokollis EK22, 23.03.2018 3.1.2. on

fikseeritud arutelu katvate tellingute vajaduse üle. Tellija ei nõustunud katvate tellingute

eemaldamisega 30.03.2018, sest tegemata olid vitskappide katused, mansardi stardiplekk

oli paigaldamata (läbisadamise koht) ja akende valmistamine ei olnud graafikus. Lepiti

kokku, et katvaid tellinguid hoitakse üleval minimaalselt kuni 6.04.2018. „Lisapäevade

tasu on tellija sõnul PTV [kostja] kulu.“

Katvad tellingud tellis hageja, kes tasus nii paigaldamise, kasutamise aja rendi kui ka

demontaaži. Kui kostja oleks lõpetanud katvaid tellinguid nõudvad tööd hiljemalt

30.03.2018, siis kohtu hinnangul töövõtulepingu vastavaid sätteid tõlgendades oleks

tellingute demontaaži kulu jäänud tellija, so hageja kanda. Seetõttu vähendab kohus

katvate tellingute kasutamisega seotud kahjuhüvitise nõuet tellingu ja telgi demontaaži,

kile demontaaži ja transpordi kulude võtta, mis hagiavalduse lisa 21, so Adelante

Tellingud arve nr XXX kohaselt moodustab (2 824+400+660) 3 884 eurot käibemaksuta.

Kahju hüvitamise kohustus ei tohi asetada võlausaldajat olukorda, kus ta alusetult

rikastuks kahjuhüvitise võrra.

Ka pärast töövõtulepingu ülesütlemist hageja poolt 11.05.2018 tuleb kostjal tasuda

katvate tellingute renditasu kahju hüvitamise sätete alusel (VÕS § 127, § 128 lg 3), sest

hageja kandis kulutuse seoses kostja poolt mitteprojektikohase ehitamise parandamisega.

Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue katvate tellingute eest hüvitise saamiseks rahuldada

(5 278.80 + 9 853.76 – 3 884) 11 248,56 euro ulatuses.

18. Hageja nõue koristustööde eest tasutud arve hüvitamiseks 2 500 euro ulatuses jääb

rahuldamata. Mõisa Kohvik OÜ arve nr XXX, 25.04.2018 (hagiavalduse lisa 26) kohaselt

on tehtud „Kaagjärve Mäemõisa mõisahoone koristustööd“. Hageja 23.08.2019

menetlusdokumendi lisast 7, pildid ehitusobjektil olevast prahist, ei ole võimalik

tuvastada fotode tegemise kuupäeva. Tunnistaja M. K. u ütluse kohaselt tegi kostja

objektil jooksvat koristust, lõppkoristust ei tehtud. „Ümber maja vedeles ehitusjäätmeid,

tellingul krohvikotte,…“. Tunnistaja M. K. u ütlustest ei nähtu nt vanade akende,

euroaluste jms suuremõõtmelise ehitusprahi jäämine objektile pärast kostja lahkumist,

mis on nähtav hageja poolt esitatud fotodelt. Seega ei ole kohtul võimalik tuvastada,

milline ehituspraht jäi kostjal koristamata. Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt koristati

objektil igapäevaselt, kui objektilt [lõplikult] lahkuti, siis korjati oma materjal kokku.

Tunnistaja J. L. u ütluse kohaselt toimus koristamine kahel korral ja siis lahkuti

tööplatsilt; kuupäevi ei mäleta. Esimesel korral võis olla mai keskel. Tunnistaja M. P.

ütluste kohaselt oli kolm koristust töövõtja poolt: märtsis, 23. aprillil ja viimasena 14.05.

koristati ehitajate olmeruumid ja prügi, maha jäi mõisale kuuluv praht. A. M. i on saatnud

hagejale teate objektilt lahkumise kohta 23.04.2018 kell 2:14 PM. Kohus peab eluliselt

ebausutavaks, et hageja leppis kokku koristustööd Mõisa Kohvik OÜ-ga järgmiseks

päevaks ning ülejärgmisel päeval esitati hagejale juba arve tehtud suuremahulise

koristustöö ja prügikonteineri rentimise eest. Milliseid koristustöid Mõisa Kohvik OÜ

tegelikult Kaagjärve Mäemõisa mõisahoones tegi, on hageja poolt tõendamata. Juba suure

ehitusjäätmete konteineri rentimine (nähtav fotodelt), selle täitmine ja üleandmine ning

seejärel rendi- ning utiliseerimistasu arve saamine nõuab aega.

19. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue on tõendatud ja kuulub

rahuldamisele 27 951.96 euro ulatuses, mis sisaldab käibemaksu 1082.90 eurot

(avatäidete ettemaksus).

20. Hageja on esitanud viivisenõude, lähtudes VÕS §-s 113 lg 1 sätestatust. Kohus on

seisukohal, et hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud kohtuotsusega rahuldatud

põhivõlalt arvestatuna ja alates hageja poolt vastava kulutuse tegemisest. Hagejal on

õigus saada seaduses sätestatud määras, so 8 % aastas kuni hagi kohtusse esitamiseni

3.12.2018 ja alates 12.05.2018 avatäidete ettemaksu tagastamata jätmise eest summalt

6 497.40 eurot viivisena 293.36 eurot; alates 19.05.2018 tellingute renditasu eest summalt

5 278.80 viivisena 230.24 eurot; alates 14.06.2018 R2O Grupp OÜ teostatud tööde eest

summalt 10 206 eurot viivisena 386.99 eurot ja alates 30.06.2018 tellingute renditasu eest

summas 5 969.76 eurot viivisena 205.43 eurot; viivised kuni 3.12.2018 kokku 1 116.02

eurot ning edasi kuni kostja poolt tasaarvestusavalduse esitamiseni 30.10.2020 summas

4 271.18 eurot.

21. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

VÕS § 637 lõike 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö vastuvõtmisest,

kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline. Kui töö tuleb üle anda

ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa

vastuvõtmisel.

Riigikohtu lahendi 3-2-1-95-11 p 17 kohaselt VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav

pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Nimetatud sätte

tähendust on Riigikohus analüüsinud 16. juunil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 tehtud

otsuses. Viidatud otsuse p-s 10 on Riigikohus märkinud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei

ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised

vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti

või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse

vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise

poole

vastuväited

tasaarvestusele

välistavad

tasaarvestuseks

kasutatud

nõude

maksmapaneku.

Kohus on seisukohal, et seaduse sõnastusest ja Riigikohtu selgitusest nähtuvalt toimub

vastastikuste nõuete tasaarvestamine (tasaarvestatav nõue lõpeb tasaarvestuse avalduse

tegemisega) kohtuväliselt siis, kui teine pool ei esita tasaarvestusele vastuväiteid. Kui

tasaarvestusavaldus esitatakse kohtumenetluses, tuleb kohtu tuvastada, kas hageja nõue

on

lõppenud

tõendatud

tasaarvestusavalduse

maksmapanekuga.

Kohus

uurib

tasaarvestava nõue seaduslikkust ja tõendatust sisuliselt võrdselt (vastu)hagis esitatud

nõudega.

22. Tasaarvestava nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas kostja tasunõue on

muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ja kas hageja on esitanud sellele nõudele

vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse

selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.

Hagiavalduse lisa nr 6 akteerimistabeli kohaselt on kostja 31.03.2018 aktis nr 6 märkinud

teostatud töödena: rida 7 Ahjulõõride 2x10,5jm KR5.1. ja KR7.1. renoveerimine 40 %

summas 2 200 eurot; rida 8 Ahjulõõri 14,5 jm KR8 renoveerimine 40 % summas 1 450

eurot; rida 11 Ventilatsioonilõõri renoveerimine 20 % summas 1 600 eurot; rida 12

Kivikorstnate ehitus 20 % summas 2 000 eurot; rida 15 Korstna ehitus 20 % summas 900

eurot; rida 21 Mansardkorruse seinad 5 % summas 967.84 eurot; rida 24 Vintskappide

seinad 10 % summas 320 eurot; rida 41 Aluskatuste ehitus 10 % summas 3 596.40 eurot;

rida 43 Katuse ristkülik kiltkivide paigaldus 20 % summas 6885 eurot; rida 48 Rõdu

konstruktsioon 56 % summas 4 702.88 eurot; rida 52 Vihmaveesüsteemid 20 % summas

1 996 eurot; rida 58 Katuseaknad 30 % summas 1 251 eurot ja rida 67 Katusetöödeks

vajalikud tellingud 30 % summas 1 937.40 eurot. Akti nr 6 alusel esitas kostja hagejale

13.04.2018 hagejale arve nr 76 summas 29 806.52 eurot käibemaksuta.

Hageja esindaja objektil, projektijuht M. K. on 17.04.2018 e-kirjas (II kd tl 16, kostja

14.01.2019 menetlusdokumendi lisa 7) teatanud, et hageja tellijana on aktiga nõus, välja

arvatud aluskatuse protsent 10 asemel 0 ja katusekivide paigaldus 20 % asemel 10 %.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagejal tellijana ei olnud vastuväiteid esitatud aktile

ülejäänud osas, on kostja poolt tehtud tööd vaidlustamata ulatuses vastu võetud.

Kohus möönab, et allkirjastatud akti nr 6 ei ole, kuid on seisukohal, et töö vastuvõetuks

lugemiseks piisab üksnes töö (osalisest) valmimisest, sellest tellijale teatamisest, töö

ülevaatamise

võimaldamisest

ning

vastuvõtmiseks

vajaliku

mõistliku

tähtaja

möödumisest. Töö vastuvõetuks lugemine ei eelda tellija vastuvõtutahte olemasolu ega

selle avaldamist. Kohus on seisukohal, et kostjal on akti nr 6 osalisest aktsepteerimisest

tulenev tasaarvestav tasunõue summas 22 767.62 eurot, koos käibemaksuga 27 321.14

eurot.

Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja poolt tehtud ahju- ja

ventilatsioonilõõride renoveerimine, korstna ehitus, seinte ehitus, rõdu konstruktsioon ja

vihmaveesüsteemid oleksid teise töövõtja poolt hiljem ümber tehtud, mis annaks hagejale

õiguse kahjuhüvitise nõudmiseks lepingu rikkumise tõttu. Vaidlust ei ole selle üle, et

kostja poolt 13.04.2018 hagejale esitatud arve nr 76 on tasumata. Kohus möönab, et

ehitusinsener K. . il olid etteheited vihmaveesüsteemide paigaldamise kvaliteedi pärast,

kuid tunnistajana üle kuulatud arhitekt K. E. il ei olnud etteheiteid hoone

vihmaveesüsteemidele, kui ta hoone pärast valmimist üle vaatas.

23. Katlamaja korstna renoveerimistöö hinna küsimine M. K. u poolt on 3.03.2018 e-

kirjas teemanimetusega “Korsten nr 11 lisatööd“ (IV kd tl 44, kostja 30.10.2020

menetlusdokumendi lisa). Renoveerimistöö maksumus on aktsepteeritud summas

5656.82 + km M. K. u poolt 9.03.2018 saadetud e-kirjas (II kd tl 118; kostja 19.09.2019

menetlusdokumendi lisa 14). Töö on teostatud, mis nähtub Korsten Puhktaks OÜ

juhatuse liikme V. N. 11.07,2019 e-kirjast kostjale, kus tuletatakse meelde töö tegemise

eest esitatud arve tasumist. Töö teostamist möönab hageja oma vastuväidetes, viidates

võimalusele, et lisatööde kokkulepe on sõlmitud hageja esindaja M. K. u ja Jüriöö Haldus

OÜ vahel. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta on korstna nr 11

renoveerimistöö eest tasunud Jüriöö Haldus OÜ-le või mõnele muule äriühingule. II kd tl

47-48, kostja 22.08.2019 menetlusdokumendi lisad 6 ja 7, on Lisaakt nr 5 Katlamaja

korstna 11 renoveerimise kohta: lisaladumine 15.02. pakkumise alusel 950 eurot +

Furanflex 9.03. pakkumise alusel 5657 eurot. Ehituskoosoleku protokolli EK22,

23.03.2018, punktist 1.1.9. lit d) nähtub korsten 11 juures sarika vekselduse

ümbertegemise vajadus. Sama protokolli p 1.7.1. lit a) kohaselt „Korsten 11 (katlamaja)

lõõride renoveerimine FuranFlex seguga töös. PTV [kostja] võtab ühendust vastava

teenusepakkujaga. Tellitud.“ Kohus on seisukohal, et hagejal on kostjale tasumata tellitud

lisatöö eest 6 607 eurot, koos käibemaksuga 7 928,40 eurot.

24. Kokku on kostja esitanud käesolevas menetluses tasaarvestavaid nõudeid

summas 35 249.544 eurot.

Kohus on seisukohal, et kostja tasaarvestusavaldusega on hageja põhejndatud nõue (koos

viivistega) summas 33 339.16 eurot lõppenud alates 30.10.2020.

Kostja ei ole esitanud menetluses vastuhagi tehtud tööde eest tasu saamiseks, mistõttu

hageja nõuet ületavat summat hagejalt välja mõista ei ole võimalik. Selle tõttu jätab kohus

kõrvale hageja poolt ka väidetava erapoolikuse tõttu kahtluse alla seatud spetsialisti J. O.

koostatud arvamuse kostja poolt tegelikult teostatud tööde mahu osas. J. O. arvamuses

toodud seisukoht kostja tehtud ehitustöös puuduste puudumise osas on kohtu arvates

ümber lükatud spetsialist K. K. i arvamuse, ehituskoosolekute protokollides märgitu ja

arhitekt K. E. i arvamusega.

Menetluskulude jaotus ja suuruse kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus on tuvastanud hageja rahalise nõude põhjendatuse. Samuti on kohus tuvastanud

tasaarvestuse põhjendatuse. Sisuliselt on tegemist hagi rahuldamise ja analoogiat

kohaldades vastuhagi rahuldamisega.

Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kummagi pole enda kanda ja menetluskulude

rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Kohtuotsus osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2022 otsusega.