2-21-4105/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2021 kell 16.00, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-21-4105 Kohtuasi J. D. hagi V. D. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Hageja: J. D. (isikukood xxx, elukoht: xxx e-post: xxx) Kostja: V. D. (isikukood xxx, elukoht: xxx)

17.05.2021

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega. 2. Lahutada J. D. (isikukood xxx) ja V. D. (isikukood xxx) Ida-Viru Maavalitsuses 01.10.2009 sõlmitud abielu. 3. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu menetluses on J. D. hagi V. D. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud juulis 2014. Abielu päästa ei saa, lahutus on võimalik üksnes kohtu kaudu. Pärast abielu lahutamist soovib hageja J. D. jätta oma abieluaegse perekonnanime D..

2. Kohus korraldas menetlusosaliste ärakuulamiseks kohtuistungi 17. mail 2021. Hageja jäi istungil esitatud hagiavalduses esitatud nõude juurde ja kostja võttis istungil õigeks, et pooltevahelised abielulised suhted on alates 2014 aasta juunist pöördumatult lõppenud ning pooled elavad sellest ajast eraldi.

2

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

4. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud Ida-Viru Maavalitsuses 01.10.2009. Hageja nõudeks on abielu lahutamine.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

6. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). Kohus kuulas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted ca 7 aastat tagasi lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus ja poolte abielulised suhted on juba lõppenud ning pooled ei soovi leppimiseks aega, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine enam otstarbekas. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamise, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.

7. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele abielulahutuse registreerimiseks.

8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kuna kostja on kohtuistungil võtnud hagi õigeks, siis teeb kohus asjas õigeksvõtuotsuse.

Menetluskulude jaotus 9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson kohtunik