2-20-4269/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Vahur-

Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4269

Kohtuasi

If Skadeförsäkring AB hagi X vastu kahjuhüvitise ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 1. oktoobri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

If Skadeförsäkring AB apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

177 446 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) If Skadeförsäkring AB (Rootsi

Kuningriigi

registrikood

516401-8102),

lepinguline

esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma

Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Indrek Repnau

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada If Skadeförsäkring AB apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 1. oktoobri 2020. a otsus.

3. Teha asjas vaheotsus, millega tuvastada, et If Skadeförsäkring AB kahju hüvitamise

nõue X vastu ei ole aegunud.

4. Saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-20-4269

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. If Skadeförsäkring AB (hageja, kindlustusandja) esitas 18. märtsil 2020 Pärnu Maakohtule

X (kostja, juhatuse liige) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise

164 302 eurot 17 senti ja alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni sellelt

seadusjärgses määras viivise.

1.1. Hagiavalduse kohaselt oli kostja alates 14. juunist 2000 kuni 4. aprillini 2012 Eigenbrodt

AB Eesti filiaali (äriühing) juhatuse liige. Kostja sõlmis 9. veebruaril 2017 kriminaalasjas

nr 12230104346 kokkuleppe, milles tunnistas, et tegi alates 1. jaanuarist 2010 kuni 19. märtsini

2012 äriühingu pangakontolt enda pangakontole ülekandeid, võttis välja sularaha ja kasutas

seda kasiinodes kokku 1 304 270 eurot 94 sendi ulatuses. Harju Maakohus tunnistas

28. veebruari 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-585 (12230104346) kostja

kokkuleppemenetluses KarS § 201 lg 2 p 2 alusel süüdi selles, et kostja pööras alates

1. jaanuarist 2010 kuni 19. märtsini 2012 ebaseaduslikult enda kasuks äriühingu filiaali

pangakontolt 1 304 270 eurot 94 senti. Otsus jõustus 16. märtsil 2017. Kriminaalasja vaatluse

protokollist, kokkuleppest ja kohtuotsusest nähtuvad ülekannete ja sularaha väljavõtmise

kuupäevad ja summad. Äriühing esitas selles kriminaalasjas 11. märtsil 2013 ka tsiviilhagi

310 799 euro 49 sendi saamiseks. Tsiviilhagi jäi kriminaalasja raames lahendamata, sest

kindlustusandja oli äriühingule kahju hüvitanud ning äriühing oma tegevuse lõpetanud.

Hageja hüvitas kindlustusandjana äriühingule 25. aprillil 2013 kahju 451 747 eurot ning

äriühingu nõudeõigus kostja vastu läks hagejale üle. Kuna kostja tegi ka tagasimakseid

1 139 968 euro 80 sendi ulatuses, on kostja tekitanud äriühingule juhatuse liikme kohustuste

rikkumisega 164 302 euro 17 sendi ulatuses kahju.

1.2. Hageja vaidles kostja aegumise vastuväitele vastu ja palus teha aegumise kohta vaheotsuse.

Sõltumata sellest, kas käsitada hageja nõuet juhatuse liikme kohustuste rikkumisest või kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena, on aegumistähtaeg tahtliku

rikkumise toimepaneku tõttu kümme aastat. Juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tulenev

vastutus tuleneb lepingusarnasest võlasuhtest ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 146 lg 4 järgi on tahtliku rikkumise korral aegumistähtaeg kümme aastat, mitte

äriseadustiku (ÄS) § 315 lg-s 3 sätestatud viis aastat. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva

nõude aegumistähtaeg on tahtluse korral TsÜS § 150 lg-te 2 ja 3 järgi samuti kümme aastat.

Lisaks tuleb arvestada, et äriühing esitas 13. märtsil 2013 kriminaalasjas hagi ning

kriminaalasjas tehtud otsus jõustus 16. märtsil 2017, mis peatas TsÜS § 160 lg 1 järgi selleks

ajaks nõude aegumise. Aegumise peatumist arvestades ei olnud hagi esitamise ajaks ÄS § 315

lg-s 3 sätestatud aegumistähtaeg möödunud.

2-20-4269

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud. Hageja heidab

kostjale ette kahju tekitamist alates 1. jaanuarist 2010 kuni 19. märtsini 2012 tehtud

toimingutega. Hageja väitel hüvitas ta äriühingule selle kahju 25. aprillil 2013. Seega oli hageja

teadlik kõigist asjaoludest. Sellest ajast tekkis hagejal õigus pöörduda nõudega kostja poole või

taotleda kriminaalasjas enda kannatanuks tunnistamist, kuid seda ei ole hageja teinud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus rahuldas 30. septembri 2020. a määrusega aegumise kohta vaheotsuse

tegemise taotluse ning jättis 1. oktoobri 2020. a otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurust.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagis esitatud asjaolude kohaselt tekitanud kostja

äriühingule filiaali juhatuse liikme kohustuste rikkumisega kahju ning sellise nõude õiguslikuks

aluseks on ÄS § 315 lg 2 koosmõjus ÄS § 385 lg-ga 5.

Juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudele ei saa kohaldada

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätteid. Juhatuse liikme kohustusi hinnatakse

esmajoones lepingulisele vastutusele omaste tunnuste alusel. Juhatuse liige võib deliktiõiguse

sätete järgi vastutada äriühingu võlausaldaja ees, kuid praegusel juhul läks hagejale üle

äriühingu, mitte selle võlausaldaja nõue. Seda arvestades ei saa asjas kohaldada ka TsÜS § 150

lg-s 1 sätestatud kolmeaastast aegumistähtaega.

Hageja nõudele ei kohaldu ka TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõude

aegumistähtaeg erisättena ÄS § 315 lg-st 3 ja TsÜS § 37 lg-st 4, mitte üldnormist.

TsÜS § 37 lg 4 järgi hakkab aegumistähtaeg kulgema alates rikkumise toimepanemisest, mitte

kahjust või rikkumisest teadasaamisest. Kostjale etteheidetav tegu seisnes selles, et kostja viis

alates 1. jaanuarist 2010 kuni 19. märtsini 2012 juhatuse liikmena äriühingust raha välja. Kuna

kostja pani väidetava teo toime esmakordselt 1. jaanuaril 2010, hakkas aegumistähtaeg sellest

ajast kulgema. Kuigi aegumine peatus TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel alates kriminaalasjas

hagi esitamisest kuni kriminaalasjas otsuse jõustumiseni (alates 11. märtsist 2013 kuni 16.

märtsini 2017), oli hagi esitamise ajaks (18. märts 2020) ÄS § 315 lg-s 3 sätestatud viieaastane

aegumistähtaeg möödas. Seega on hageja nõue aegunud.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue

otsuse, millega jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata, ja saata asi samale

maakohtule menetluse jätkamiseks.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vääralt kohaldamata TsÜS § 146 lg 4,

mille kohaselt on juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumise korral aegumistähtaeg kümme

aastat, mitte ÄS § 315 lg-s 3 sätestatud viis aastat. Kohtupraktika on nende sätete kohaldamisel

olnud vastuoluline, kuid Riigikohtu viimane lahend kinnitab seda, et tahtliku rikkumise korral

2-20-4269

saab kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 sätesatud tähtaega. Hagi esitamise ajaks ei olnud etteheitetud

teo toimepanemisest kümneaastane aegumistähtaeg möödunud.

Juhul, kui hageja nõudele kohalduvad deliktiõiguse sätted, ei ole hageja nõue TsÜS § 150 lg-te

2 ja 3 järgi aegunud, sest kostja on kahju tekitamise tagajärjel ka alusetult rikastunud ning hagi

esitamise ajaks ei olnud etteheitetava teo toimepanemisest kümneaastane aegumistähtaeg

möödunud.

Ka juhul, kui hageja nõudele kohaldub ÄS § 315 lg-s 3 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg,

ei ole hageja nõue alates 13. märtsist 2011 kuni 19. märtsini 2012 toime pandud rikkumiste osas

aegunud. Maakohus leidis õigesti, et aegumine oli kriminaalmenetluse ajal peatunud, kuid jättis

arvestamata, et kostja pani rikkumisi toime kuni 19. märtsini 2012. Pärast 13. märtsi 2011 pani

kostja toime 502 rikkumist.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja

maakohtu otsus, millega maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata, tühistada.

Ringkonnakohus saab teha TsMS § 449 lg 3 alusel asjas ise vaheotsuse, millega tuvastab, et

hagi ei ole aegunud, ja saadab asja samale maakohtule hageja nõude lahendamiseks.

7. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja nõue on

käsitatav ÄS § 315 lg 2 alusel koosmõjus ÄS § 385 lg-ga 5 äriühingu filiaali juhatuse liikme

kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena. Sellele ei ole pooled

apellatsioonimenetluses iseenesest ka vastu vaielnud.

8. Pooled on apellatsioonimenetluses esmalt eri meelt selles, kas asjaolu, et kostja rikkus

juhatuse liikme kohustusi tahtlikult, annab alust kohaldada hageja nõudele ÄS § 315 lg-s 3

sätestatud viieaastase aegumistähtaja asemel TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastast

aegumistähtaega.

8.1. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja nõudele

kohaldub ÄS § 315 lg 3 järgi viieaastane aegumistähtaeg. Maakohus viitas õigesti Riigikohtu

senisele praktikale ning selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid

TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.

8.2. Maakohtust erinevale seisukohale ei saa praeguses asjas asuda ka Riigikohtu üldkogu

3. märtsi 2021. a otsuses kriminaalasjas nr 1-17-2359 väljendatud seisukohtade valguses.

Kuigi Riigikohus leidis selles kriminaalasjas, et ringkonnakohus kohaldas juhatuse liikme

kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudele õigesti TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud

kümneaastast aegumistähtaega, ei ole praegusel juhul selle sätte kohaldamise eeldused täidetud.

Riigikohus leidis, et kümneaastane aegumistähtaeg võib olla kohaldatav nii aktsiaseltsi kui ka

osaühingu juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude aegumisele, kuid seda üksnes

siis, kui juhatuse liige on tekitanud kahju tahtliku heade kommete vastase tegevusega

VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatuga analoogses mõttes ning tema tegevus ei olnud teda

2-20-4269

kontrollivatele isikutele teada. Äriühingu juhatuse liikmel on ametis oleku ajal laialdased

võimalused oma kuritarvitusi varjata ja juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine võidakse

seetõttu avastada alles siis, kui juhatuse liige on ametist lahkunud. Kui aga juhatuse liikme

tegevust kontrollivatele isikutele oli huvide konflikt teada, ei saa äriühing tugineda

kümneaastasele aegumistähtajale (vt Riigikohtu üldkogu 3. märtsi 2021. a otsus kriminaalasjas

nr 1-17-2359, p-d 61–67).

Praegusel juhul tegi kostja hagis väidetu kohaselt alates 1. jaanuarist 2010 kuni 19. märtsini

2012 äriühingu pangakontolt enda pangakontole ülekandeid, võttis välja sularaha ja kasutas

seda kasiinodes kokku 1 304 270 eurot 94 sendi ulatuses, mis võib olla käsitatav tahtliku heade

kommete vastase tegevusena, kuid nii äriühingule kui ka hagejale said kostja teod teatavaks

enne seda, kui möödus ÄS § 315 lg-s 3 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg. Hagejale pidid

kostja rikkumised olema teada hiljemalt 25. aprillil 2013, mil ta hüvitas kindlustusandjana

äriühingule kostja põhjustatud kahju. Seega ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, et

äriühing ei saanud kostja varjamise tõttu tema tegudest aegumistähtaja jooksul teada, mis

õigustaks erandina kümneaastase tähtaja kohaldamist Riigikohtu ülal viidatud otsuse järgi.

9. Kuigi maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hageja nõudele tuleb kohaldada viieaastast

aegumistähtaega, eksis maakohus aegumistähtaja arvutamisel ja asus seetõttu ekslikult

seisukohale, et hageja nõue on aegunud.

9.1. Maakohus juhindus aegumistähtaja algust määrates õigesti TsÜS § 37 lg-st 4, mille järgi

arvutatakse juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaega alates kohustuse

rikkumisest. Maakohus jättis aga tähelepanuta, et hageja heitis kostjale ette suurel hulgal

rikkumisi, mis toimusid alates 1. jaanuarist 2010 kuni 19. märtsini 2012. Seejuures viitas hageja

kriminaalasjas koostatud menetlusdokumentidele, millest nähtuvad nii iga rikkumise kuupäev

kui ka vastav summa, mille kostja äriühingu pangakontolt endale üle kandis või sularahas välja

võttis (tl 13–26, 27–54 ja 121–139 pöördel). Seega ei saanud kõigi kahju hüvitamise nõude

aluseks olevate rikkumiste puhul alata hageja nõude aegumine 1. jaanuaril 2010, nagu leidis

ekslikult maakohus. Kuna juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise

nõude aegumine algab alates kohustuse rikkumisest, pidi maakohus arvestama iga rikkumise

puhul aegumistähtaja algust iga konkreetse ülekande tegemise või sularaha väljavõtmise ajast.

9.2. Lisaks jättis maakohus arvestamata hageja väited selle kohta, et kostja tegi küll äriühingu

pangakontolt endale ülekandeid ja võttis sularaha välja, kuid kostja tegi ka tagasimakseid.

Hageja tõi esile, et kuigi kostja kandis endale üle või võttis sularahas õigusliku aluseta välja

kokku 1 304 270 eurot 94 senti, tegi kostja äriühingule 1 139 968 euro 80 sendi ulatuses

tagasimakseid, mistõttu on äriühingu kahju üksnes 164 302 eurot 17 senti. Seega on kostja

äriühingule oma kohustuste rikkumisega põhjustatud kahju suuremas osas hüvitanud, st võetud

raha tagasi maksnud.

Kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse,

loetakse VÕS § 88 lg 6 p 4 järgi täidetuks varem tekkinud kohustus. Seega saab kostja tehtud

tagasimaksed lugeda VÕS § 88 lg 6 p 4 järgi varasemate rikkumisega põhjustatud kahju

hüvitamiseks ning hageja nõude aluseks saavad olla eelkõige kostja ajaliselt hilisemad

rikkumised.

9.3. Arvestades seda, et hageja esitas kostja vastu hagi 18. märtsil 2020, oleks hageja nõue

aegunud nende kahju hüvitamise nõuete osas, mille aluseks olevad rikkumised pani kostja

toime enne 18. märtsi 2015. Sellest tulenevalt oleks hageja nõue kogu ulatuses aegunud, sest

2-20-4269

kostja pani etteheidetavad teod toime alates 1. jaanuarist 2010 kuni 19. märtsini 2012. Samas

asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja nõude aegumine oli TsÜS § 160 järgi enne

aegumistähtaja möödumist kriminaalasjas tsiviilhagi esitamise tõttu alates 11. märtsist 2013

kuni 16. märtsini 2017 peatunud. Aegumise peatumise osas nõustub kolleegium maakohtu

põhjendustega, neid kordamata. Kuna hageja nõude aegumistähtaeg oli viis aastat, kuid lisaks

sellele oli aegumine vahepeal neli aastat ja kuus päeva peatunud, ei olnud hagi esitamise ajaks,

s.o 18. märtsiks 2020 alates 13. märtsist 2011 toime pandud rikkumistele tuginev kahju

hüvitamise nõue aegunud.

Hageja tõi apellatsioonkaebuses esile, et alates 13. märtsist 2011 pani kostja kriminaalasjas

koostatud menetlusdokumentide kohaselt toime 502 rikkumist ning kandis endale üle või võttis

sularahas välja kokku 503 515 eurot. Kostja ei ole hageja arvutuse kohta vastuväiteid esitanud.

Hageja nõuab kostjalt üksnes 164 302 euro 17 sendi suurust kahjuhüvitist, sest ülejäänud osas

on kostja teinud äriühingule tagasimakseid. Seega on kostja ka pärast 13. märtsi 2011 tekitatud

kahju äriühingule suures osas hüvitanud ning hageja nõude aluseks on pärast 13. märtsi 2011

toime pandud rikkumised. Selliste rikkumistega tekitatud kahju hüvitamise nõue ei ole aga ÄS

§ 315 lg 3 järgi koosmõjus TsÜS § 37 lg-ga 4 aegunud, kui arvestada asjaolu, et nõude aegumine

oli vahepeal peatunud.

10. Eeltoodud põhjendustel asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja nõue on aegunud ja

jättis seetõttu vääralt hagi rahuldamata. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja

teeb asjas ise vaheotsuse, millega tuvastab, et hageja nõue ei ole aegunud, ja saadab asja samale

maakohtule hageja nõude lahendamiseks.

11. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule lahendamiseks,

ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude

suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja

lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt

menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja

jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin