2-21-2584/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

17. mai 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-2584

Tsiviilasi

AKTSIASELTSI JUMAX saneerimisavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. veebruari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AKTSIASELTSI JUMAX määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): AKTSIASELTS

JUMAX

(registrikood

10107615),

esindaja

vandeadvokaat Vahur Kivistik

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 22. veebruari 2021. a määrus ning saata tsiviilasi

tagasi samale maakohtule AKTSIASELTSI JUMAX saneerimisavalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. AKTSIASELTS JUMAX (avaldaja; ettevõtja) esitas 17. veebruaril 2021 Viru

Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks ning taotluse kohustada Maksu- ja

Tolliametit (MTA) viivitamatult vabastama arestist avaldaja kontod AS-is SEB Pank (nr

EE831010552013908006) ja Coop Pank AS-is (nr EE074204278648400308).

Avaldaja peamiseks tegevusalaks on elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine.

Avaldajal on 37 töötajat, olles Ida-Virumaal oluline tööandja. Avaldaja müügitulu oli

2019. aastal 2 106 696 eurot ja ärikasum 77 033 eurot. 2020. a müügitulu oli 1 829 110 eurot

ja ärikasum 66 743 eurot. Avaldaja kohustused olid 2019. aastal 827 144 eurot ja 2020. aastal

820 651 eurot. Võlgnevuste tasumine täies ulatuses ilma saneerimismenetluses sätestatud

abinõude kohaldamiseta (vähendamine ja ajatamine) ei ole võimalik.

Avaldajal tekkisid probleemid MTA masksuvõla ajatamise graafiku täitmisega, mistõttu

tunnistas MTA maksuvõla ajatamise otsused kehtetuks. Avaldaja asutaja Oleg Sokolovi

tervise halvenemine 2017.–2018. a-l ja tema surm mõjutas äriühingu tegevust (mh lepingute

ja nende lisade sõlmimist ning kohustuste täitmist). Praeguseks on avaldajal uus juhatuse

liige. 2019. aastal oli avaldajal ka probleeme Eestist sobiva tööjõu leidmisega. Maksuvõla

tõttu ei ole aga võimalik Ukraina töötajatele töölubasid saada. Lisaks vähendas ehitussektori

2020. a üldine majanduslangus koroonaviiruse leviku tõttu tehnosüsteemide ehituse käivet.

Avaldaja hinnangul on makseraskused võimalik ületada tootmiskulude vähendamise ja

müügikäibe suurendamisega. Praegusel ajal on avaldajal 60 projekti, mille kogumaksumus

on 645 000 eurot, kuid otsib jätkuvalt uusi projekte (sh välisriikides). Seoses korterelamute

ehitusmahtude suurenemisega üle Eesti toimub elektrijaotusvõrkude renoveerimisi ja

uusarendusi, milles osaleb ka avaldaja. Arvestades arengu ja tootmisega seotud läbirääkimisi,

on avaldaja 2021. a eeldatav käive 2 200 000–2 400 000 eurot ning kasum 120 000–160 000

eurot aastas. See tähendab käibe suurenemist 180 000–200 000 euroni kuus. Avaldaja ei vaja

ka suuri investeeringuid seadmetesse. Võlausaldajatele on kavas tasuda igakuiselt

10 200 eurot.

Avaldaja suhtes on saneerimismenetlus varasemalt edukalt läbi viidud. Maakohus kinnitas

5. septembri 2011. a määrusega tsiviilasjas 2-11-16199 avaldaja saneerimiskava. Menetlus

lõpetati 17. juulil 2017, kuna avaldaja täitis saneerimiskavast tulenevad kohustused

ennetähtaegselt.

Avaldaja palub saneerimisnõustajaks nimetada vandeadvokaadi Vahur Kivistiku.

Kontode arestist vabastamine on avaldaja äritegevuse jätkamiseks (sh jooksvate kohustuste

täitmiseks) ning saneerimise läbiviimiseks hädavajalik.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Maakohus võttis 22. veebruari 2021. a määrusega avalduse menetlusse, jättis avaldaja

saneerimismenetluse algatamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja veenvalt põhistanud, et saneerimise kaudu on

majanduslike raskuste ületamine ning pankroti vältimine võimalik. Avaldajal 2019. aastal

sissenõutavaks muutunud kohustused ei ole 2020. aasta lõpuks märkimisväärselt vähenenud,

vaid praeguseks hetkeks tõenäoliselt suurenenud.

Avaldaja olukord ei ole pärast eelmise saneerimismenetluse lõpetamist 2017. aastal

paranenud, vaid pigem halvenenud. Avaldajal on maksuvõlg alates 2017. a lõpust ning ta ei

ole maksegraafikust kinni pidanud. Maksmata on ka kuue kuu maksud. Seega ei ole avaldaja

suuteline oma kohustusi (sh jooksvaid) pikema aja jooksul täitma. Avaldaja poolt kohustuste

täitmata jätmist ei saa pidada ajutiseks makseraskuseks.

Avaldaja majandustegevuse kasumlikkuse suurenemine ei ole tõenäoline, kuna saneerimise

üheks vajalikuks eelduseks on piisavav nõudlus turul. Avaldaja on aga märkinud, et seoses

majanduslangusega ei ole turul endises mahus nõudlust avaldaja toodete järele. Hüpoteetiline

ja üldine on ka avaldaja väide käibe ja kasumi suurenemise kohta. Avaldaja ei ole esitanud

andmeid (nt lepingud, tellijate nimed) väidetava töös oleva 60 projekti kohta. Seetõttu ei saa

tõsikindlalt leida, et tellimused on esitatud ja need täidetakse. Lisaks kasutab avaldaja

võõrtööjõudu, kuid see ei ole edaspidi võimalik. See tekitab samuti kahtlusi võimalike

suuremate tellimusmahtude täitmisest.

Kokkuleppeid võlausaldajatega võla ajatamise või ümberkujundamise osas võib teha

saneerimismenetluse väliselt. Asja materjalide järgi on MTA nõue pandiga tagatud ning selle

rahuldamine

pankrotimenetluses

oleks

lihtsam

ja

efektiivsem.

See

rahuldataks

pankrotimenetluses suuremas ulatuses kui saneerimisel, arvestades avaldaja soovi nõuet

vähendada. Lisaks ei nähtu avaldusest, milliseid kohustusi ja kui suures ulatuses soovitakse

ümber kujundada ning millise aja jooksul toimub kohustuste täitmine ja avaldaja enda nõuete

realiseerimine. Saneerimise eesmärgiks ei ole üksnes kohustuste vähendamine ja nende

tasumine ettevõtjale sobival viisil.

Eelmärgitust lähtudes leidis kohus, et saneerimiseaduse (SanS) § 8 lg-s 1 toodud eeldused on

täitmata ja saneerimismenetlus tuleb jätta algatamata. Kuna SanS § 11 lg-s 3 sätestatud

abinõude rakendamine lahendatakse saneerimismenetluse algatamisel, jättis kohus taotluse

kontode arestist vabastamiseks läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja palub 10. märtsil 2021. a esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada,

algatada

avaldaja

saneerimismenetlus,

nimetada

saneerimisnõustajaks

vandeadvokaat V. Kivistik ning kohustada MTA-d viivitamatult vabastama arestist avaldaja

kontod AS-is SEB Pank ja Coop Pank AS-is.

Määruskaebuse kohaselt on turul nõudlus ja toodangumahud küll langenud, kuid need ei ole

kadunud. See nähtub avaldaja poolt nimetatud projektide ja koostööpartnerite nimekirjast.

Avaldaja ei ole väitnud, et nõudlust ei ole piisavalt. Praeguseks on koostööpartnerid ka oma

tellimuste mahud kinnitanud. Koos määruskaebusega esitatud tõendite järgi on nende

kogumaksumus ligi 1 400 000 eurot (käibemaksuta). Lisaks on avaldaja otsimas uusi

koostööpartnereid Euroopa Liidus. See on koroonaviiruse leviku tõttu siiski raskendatud.

Saneerimisavalduses märgitud 60-ne projekti maksumus 645 000 eurot oli tingitud

tagasihoidlikust optimismist ja eesmärk oli avaldada kohtule üksnes reaalne summa. Samas

peab avaldaja saneerimisavalduses toodud asjaolusid üksnes põhistama, mitte tõendama.

Üldiselt teadaolevalt on olukord turul siiski seoses vaktsineerimisega taastumas.

Võõrtööjõu kasutamine ei ole peamine aspekt ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamisel. Avaldaja

on saneerimisavalduses arvestanud olemasoleva tööjõuga, kuid menetluse algatamine aitaks

lahendada võõrtööjõuga seonduva probleemi.

Avaldaja ettevõtte saneerimise peaksid otsustama võlausaldajad saneerimiskava kinnitamisel.

Kohus saab anda hinnangu avaldaja saneerimise kohta siis, kui võlausaldajad saneerimiskava

vastu ei võta. Samuti saab kohus sellises olukorras nimetada eksperdid. Lisaks ei ole

maakohus võtnud arvesse, et avaldaja on Ida-Virumaal oluline tööandja.

Avaldaja ei nõustu, et kohustuste täitmata jätmist poole aasta jooksul ei saa pidada ajutiseks

makseraskuseks. Isegi füüsiliste isikute laenukohustuste täitmisel pakutakse makseraskuste

ilmnemisel maksepuhkust kuueks kuuks. Kohus ei võtnud arvesse ka seda, et avaldaja kontod

on ligi pool aastat olnud MTA poolt arestitud, mis on pärssinud avaldaja äritegevust,

muutunud keeruliseks kohustuste täitmise ja äritegevuse jätkamise. Vaatamata sellele on

avaldaja suutnud tegelda tootmisega, maksta töötasusid ja täita mingil määral oma kohustusi

(sh MTA ees). Maksuvõla tavapärane ajatamine ilma seda vähendamata ei ole realistlik.

Lisaks puudub avaldaja ja temaga seotud isikutel tagatiseks sobilik vara. Avaldaja on toonud

välja ka majandusnäitajad, mille järgi on majanduslike raskuste ületamine ja pankroti

vältimine võimalik.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et saneerimismenetluse algatamise vajadus ja

makseraskused on tekkinud MTA ees oleva võlgnevuse tõttu. MTA on suurim võlausaldaja,

kes tõenäoliselt keeldub menetlusväliselt maksuvõlga ajatama. Jääb mulje, et kohus on

eelistanud MTA-d, sest tema saaks pankrotimenetluses eelisõiguse. Siiski peaks MTA

toetama avaldaja tegevuse jätkamist, kuna avaldaja on oluline tööandja, makstes riigile

makse. Saneerimismenetlus peakski pakkuma majanduslike raskuste saabumisel ettevõtjale

alternatiivse valikuvõimaluse pankrotimenetluse kõrval, millel on positiivne mõju Eesti

majandusele, töötajatele ja võlausaldajatele. Kohus oleks pidanud eelistama avaldaja kui

võlgniku huvisid.

Avaldaja ei pidanud koos saneerimisavalduse esitama kohtule ammendavat äriplaani, kuidas

makseraskused ületada, vaid tooma välja, milliseid ümberkorraldusi plaanitakse. Seejuures

on avaldaja esitanud kohtule prognoosi, kuidas makseraskused ületada ning millises ulatuses

võlausaldajate nõudeid rahuldatakse. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, et kohus

oleks seda arvesse võtnud.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule (kuhu see saabus 14 aprillil 2021).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi saneerimisavalduse menetlusse

võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

6. SanS § 8 lg 1 kohaselt peab kohus saneerimismenetluse algatamise otsustamisel

kontrollima,

kas

saneerimisavaldus

vastab

tsiviilkohtumenetluse

seadustikus

ja

saneerimisseaduses esitatud nõuetele ning kas avaldaja on põhistanud, et SanS § 7 lg-s 2

sätestatud eeldusi saneerimismenetluse algatamiseks. SanS § 7 lg 2 kohaselt peab ettevõtja

saneerimisavalduses esitama selgitusi majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistama, et

tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, ettevõte vajab saneerimist ning

ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul ennatlikult keeldunud avaldaja

saneerimismenetluse algatamisest.

6.1.

SanS 7 lg-s 2 sätestatud eelduste põhistamine tähendab, et ettevõtja peab esitama

avalduses sellised andmed, mille õigsuse eeldamisel saab kohus uskuda esitatud väiteid

(TsMS § 235). Seejuures tuleb põhistamist eristada tõendamisest, mille raames peab

tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud vahenditega esitatud andmete tõesust kinnitama.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu oleks avaldaja jätnud

SanS § 7 lg 2 p-3 sätestatud eelduse, et avaldaja jätkusuutlik majandamine on tõenäoliselt

võimalik, põhistamata.

6.2.

SanS § 7 lg 2 p-s 3 sätestatud eelduse põhistamiseks peab ettevõtja suutma teha

kohtule usutavaks, et ettevõtte kasumlikkuse taastamine on tõenäoline ning tema

majanduslikku olukorda on võimalik parandada. Nagu märkis ka avaldaja määruskaebuses,

ei pea ettevõtja kohtule siiski esitama ammendavat äriplaani, kuid tal peaks avaldust esitades

olema piisav nägemus, mis suunas hakatakse ettevõtte ümberkorraldusi majandusliku

jätkusuutlikkuse ja kasumlikkuse tagamiseks tegema. Ettevõtja tulevikuprognoosi suhtes ei

saa olla täiesti kindel, et kasumlikkus saavutatakse, kuid selle põhjal peab olema

kasumlikkuse saavutamine pigem tõenäoline kui mitte.

Avaldaja on saneerimisavalduses märkinud, et tal on hetkel 60 pooleliolevat projekti

(maksumusega 645 000 eurot) ning kavas on leida uusi koostööpartnereid. Projektide kestvus

on 3–4 kuud, maksumus 5000–98 000 eurot. Kui maakohus leidis, et avaldaja ei ole eeltoodud

andmeid piisavalt põhistanud, oleks maakohus pidanud andma avaldajale TsMS § 3401 lg 1

järgi võimaluse andmete täpsustamiseks (põhistamiseks). Avaldaja on koos määruskaebusega

esitanud erinevate koostööpartnerite kinnituskirjad eeldatavate tellimuste mahtude kohta

(tl-d 106–128). Need kinnitavad avaldaja väiteid.

Avaldaja on kohtule esitanud rahavoogude prognoosi ajavahemiku jaanuari 2021 kuni

detsembri 2023 kohta (tl-d 30–33). Arvestades avaldaja planeeritavat igakuist käivet

(180 000–200 000 eurot), erinevaid kulusid (142 500–167 650 eurot) ja võlausaldajate

kohustuste katteks tehtavate maksete ulatust (10 200 eurot), on ringkonnakohtu hinnangul

avaldaja põhistanud, et ta suudab saneerimismenetluse kaudu majanduslikud raskused ületada

ja kasumlikkuse taastada. Lisaks on avaldaja selgitanud, et prognoosid on tehtud hetkel

olemasolevat tööjõudu arvestades. Seega isegi olukorras, kus avaldajal ei ole võimalik palgata

täiendavat võõrtööjõudu, suudab ta enda väitel praeguse tööjõuga tellimused täita.

6.3.

Iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et saneerimisel tuleb eristada ettevõtja püsivat

maksejõuetust ja ajutist maksejõuetust, mis on saneerimismenetlusega ületatav (vt Riigikohtu

18. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 20). Saneerimisest tuleks

SanS §-dele 1 ja 2 tuginedes keelduda, kui on ilmselge, et ettevõtja kohustuste, vara ja

eeldatavate sissetulekute suhe on selline, et mõistlikke saneerimisabinõusid (mida

võlausaldajad või kohus võiks põhimõtteliselt heaks kiita) rakendades ei saavutataks olulise

osa jaoks võlausaldajatest või olulise osa kohustuste osas suure tõenäosusega paremat

tulemust kui ettevõtja pankroti korral. See tähendab, et saneerimismenetluse välistab üksnes

püsiv maksejõuetus (vt Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 35).

Ringkonnakohtu arvates ei anna avaldaja raamatupidamislikud näitajad ja tulevikuprognoos

(vt määruse p 6.2) alust tõsikindlalt väita, et avaldaja on pankrotiseaduse § 1 lg-te 2 ja 3 järgi

püsivalt maksejõuetu ning saneerimine on välistatud. 31. detsembri 2020. a bilansi kohaselt

on avaldajal vara väärtuses 896 606 eurot ja kohustusi 820 651 euro ulatuses, omakapital on

75 955 eurot (tl 82). Seega ei ole avaldaja omakapital negatiivne, mis annaks alust kahelda

avaldaja ajutises maksejõuetuses.

6.4.

Kuna ringkonnakohtu hinnangul on SanS § 8 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldused

saneerimismenetluse algatamiseks täidetud, tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning

saadab asja maakohtule tagasi avaldaja saneerimisavalduse menetlusse võtmise

otsustamiseks. Kuivõrd maakohus jättis tuvastamata, kas SanS § 8 lg 1 p-s 2 ja 3 eeldused on

täidetud, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel ka nende eelduste esinemist kontrollida.

Kui maakohus leiab, et avaldaja poolt esitatud andmeid tuleb täpsustada (põhistada), tuleb

avaldus jätta esmalt kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 käiguta. Pärast nimetatud toimingute

tegemist tuleb maakohtul otsustada avalduse menetlusse võtmine ja saneerimismenetluse

algatamine, arvestades mh käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu seisukohti.

Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus avaldaja on saneerimisavaldust põhistatud, tuleks

eelistada saneerimisavalduse algatamist. Ettevõtja huvid on saneerimises mõnevõrra

olulisemad kui võlausaldaja huvid (vt Riigikohtu määrus ülalviidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-

122-09, p 19). Selle üle, kas avaldajat saneerida, saavad lõppastmes otsustada võlausaldajad

saneerimiskava vastuvõtmisel ja kohus saneerimiskava kinnitamisel. Kuivõrd MTA on

maksuvõla ajatamise graafiku tunnistanud kehtetuks (tl 8–9), ei ole usutav, et MTA nõustub

saneerimismenetluse väliselt uut maksegraafikut sõlmima, võlgnevust vähendama ja avaldaja

kontosid arestist vabastama.

Avaldaja saneerimismenetluse algatamise korral tuleb maakohtul lahendada ka avaldaja

taotlus avaldaja kontode arestist vabastamise kohta (SanS § 11 lg 3).

7. Kuivõrd avalduse menetluse võtmise üle on pädev otsustama maakohus, rahuldab

ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.

8. Ringkonnakohus lisab, et maakohtu määruse resolutsioonid p-d 1 ja 2 on vastuolus.

Kui ettevõtja on esitanud avalduse saneerimismenetluse algatamiseks, kuid kohus jätab

menetluse algatamata, ei võta kohus avaldust menetlusse. Järelikult ei saanud maakohus võtta

avaldust menetlusse. See minetus ei ole praegusel juhul siiski iseenesest aluseks määruse

tühistamisele.

9. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja menetlust lõpetavas lahendis.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest