1-10-8301/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

15. juulil 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Maris Karna ja tõlgi: Valeri Helmar juuresolekul prokuröri: Peeter Pool kaitsja: Liis Toomsalu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas

B.K ik. xxx, vene keel, kodakondsuseta, keskeriharidus, töök.

R T , eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud

1.02.09.2005 a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 184 lg. 1 järgi 3 a. vangistusega tingimisi 2 a. 6 k. katseajaga.

2.13.06.2006 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg. 2 p. 1, 2 järgi 6 a. vangistusega.

29.12.2008 a. vabastatud tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 31.10.2011 a. Ärakandmata osa 3 aastat 10 kuud 2 päeva vangistust

Viibis vahi all alates 05.05.2010 a. kuni 06.05.2010 a. süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus t u v a s t a s :

B.K on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema olles narkojoobes ( fentanüül, metadoon ), juhtis 05.05.2010 a. kella 23 ajal Tallinnas Viru tn. 27a juures mootorsõidukit Toyota Avensis reg. nr. xxx. Oma tegevusega B.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav B.K tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav B.K ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 05.05 ta juhtis sõidukit, kuid ei ole kindel kas ta oli sel ajal narkojoobes. 04.05 ta tarvitas metadooni, mis on talle arsti poolt määratud. Enne sõiduki juhtimist ta tundis end hästi ja oma arvates oli adekvaatne. Ta kasvatab üksi 12 aastast poega ja rohkem sugulasi ei ole. Kohtuistungil lisab, et kahetseb juhtunut. Töötab taksojuhina. Kasvatab üksi alaealist poega ja ei taha pojast ilma jääda. Abikaasa on surnud.

Tunnistaja MKpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 05.05 ta oli tööl abipolitseinikuna ja kella 23 ajal Viru 27 juures peatus taksotunnustega sõiduk. Ta palus sõidukijuhil B.K esitada juhiload ja tehnilise passi. Juht ärritus ja hakkas teda Kriminaalasi nr. 1 – 10 - 8301

sõimama. Juhil puudus juhtimisõigus ja kutsuti kohale politseivälijuht. Tekkis kahtlus, et isik võis olla narkojoobes ja isik anti üle politseile. Tunnistaja IPpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtuvalt need haakuvad tunnistaja Kehi poolt antud ütlustega. Kuigi kohtueelse menetluse käigus B.K ei tunnistanud enda süüd kuriteo toimepanemisel, on tema süü leidnud tõendamist tunnistajate poolt antud ütlustega, samuti ekspertiisiaktiga, millest nähtuvalt B.K oli narkojoove fentanüüli, metadooni tarvitamise tunnuste olemasolust. Isik keeldus uriini analüüsist, indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt B.K oli kaine, väärteo lõpetamise määrusega, väärteoprotokolliga ( t.l. 6 – 14, 18, 19 /. Kohtuistungil ta tunnistas oma süüd ja kahetses juhtunut. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus.

Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, tema vabastamist vangistusest enne tähtaega põhjusel, et poja ema suri ja süüdistatav on ainuke lapse hooldaja, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, rasket majanduslikku olukorda, kohus leiab, et teda tuleb karistada rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus o t s u s t a s :

1 Süüdi tunnistada B.K KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus

120 päevamäära ( päevamäär 52 krooni ) s.o. 6240 krooni

Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 80 päevamäära s.o. 4160 krooni.

KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates

05.05.2010 a. kuni 06.05.2010 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva, seega lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 3860 ( kolm tuhat kaheksasada kuuskümmend ) krooni.

2 Välja mõista B.K-lt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse

3 Välja mõista B.K-lt kaitsjatasu 1320 krooni

4 Välja mõista B.K-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 1826 krooni.

Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 4100064939. Muud rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777.

5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik