2-21-3145/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-3145

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi I.K. vastu põhivõla 4596

euro 27 sendi, intressi 302 euro 84 sendi, võla

sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8874 eurot 31 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83, Tallinn, 10115, Harju maakond.

Hageja esindaja: M.Š.

e-post XXX

Kostja: I.K, isikukood XXX, tegelik XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi I.K. vastu põhivõla 4596

euro 27 sendi, intressi 302 euro 84 sendi, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise

väljamõistmiseks.

2. Mõista I.K. (K.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 7909 eurot 9 senti (sealhulgas põhivõlg 4596 eurot 27 senti, intress 302 eurot 84 senti,

võla sissenõudmise kulu 35 eurot ja viivis alates 31. jaanuarist 2018 kuni

1. märtsini 2021 summas 2974 eurot 98 senti).

2.2. viivis põhivõlalt 4596 eurolt 27 sendilt alates 2. märtsist 2021 kuni põhivõla 4596 euro

27 sendi tasumiseni määras 21% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus hagejale kätte.

5. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni

punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud I.K. kanda.

7. Mõista I.K. (K.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 620 eurot.

8. Mõista I.K. (K.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 1. märtsil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale

hagi I.K. (kostja) vastu põhivõla 4596 euro 27 sendi, intressi 302 euro 84 sendi, võla

sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja kostja XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX.

Swedbank AS võimaldas kostjale lepingu alusel laenusumma 4900 euro kasutamist. Kostja

kohustus laenu graafiku alusel igakuiste maksetena tagastama alates 10. aprillist 2017 kuni 10.

märtsini 2022. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli intressimäär lepingu sõlmimise hetkest

21% aastas. Kostja asus laenu kasutama. Kostja rikkus väikelaenulepingu tüüptingimuste p.

4.1 ega taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 10. novembri

2017 osamaksest. Swedbank AS teavitas 12. jaanuaril 2018 kostjat lepingu ennetähtaegsest

lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 29. jaanuaril 2018.

Kostja ei pidanud nimetatud tähtpäevast kinni. Swedbank AS ütles lepingu 30. jaanuaril 2018

üles. Swedbank AS loovutas 25. aprillil 2018 oma nõuded kostja vastu hagejale.

Kostja võlgneb hagejale põhivõla 4596 eurot 27 senti ja intressi 302 eurot 84 senti (10.11.2017

osamakse summas 83 eurot 8 senti, 10.12.2017 osamakse summas 80 eurot 40 senti,

10.01.2018 osamakse summas 83 eurot 8 senti, kuni 30.01.2018 summas 56 eurot 28 senti.

Viivise määr on vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele võrdne

lepingujärgse intressimääraga 21% aastas. Hageja arvestab viivist põhivõlalt 4596 eurolt

27 sendilt alates 31. jaanuarist 2018 kuni 1. märtsini 2021 määras 21 % aastas kokku

2974 eurot 98 senti. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist

põhinõudelt põhivõlgnevuse tasumiseni määras 21% aastas.

Hageja esindaja saatis kostjale kolm võlateatist. Hagejal tekkis sellest tulenevalt võla

sissenõudmiskulu 35 eurot.

Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevaid kostja

sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete

väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja endise elukoha

kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Rahvastikuregistri andmetel on

aadress XXX alates 10. aprillist 2018 kehtetu. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel võib kostja

elada XXX. Kohtule ei ole aga teada, kus XXX võiks kostja elada. Kuna ei ole teada, millises

XXX haldusüksuses kostja elab, ei ole Justiitsministeeriumi andmetel võimalik kostja elukoha

andmeid kindlaks teha XXX vastavasisulise õigusabitaotluse edastamise kaudu. Kohtul ei

õnnestunud seega välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid,

mis

oleksid

viinud

dokumentide

kostjale

kättetoimetamiseni.

Hageja

taotles

menetlusdokumentide kostjale avalikku kättetoimetamist. Kohus toimetas hagiavalduse ja

hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte

Tartu Maakohtu 7. aprilli 2021 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded 7. aprillil 2021. Kohus märkis, et dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel

kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest. Kohus andis

kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus

hoiatas kostjat, et kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Pool, kelle kahjuks

otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta üksnes järgmist. Kohtul ei õnnestunud

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite

andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti

päring

rahvastikuregistrisse,

e-maksuametisse,

kostja

endise

elukoha

kohalikule

omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja

kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale

kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude

kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude

sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse ei ole kostja kohta

täiendavaid andmeid laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1

alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosalised ja

menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise

kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu

500 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 920 eurot. Hageja esindajal

kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja

esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas nõude laenulepingust tuleneva põhivõla, võla sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks.

Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei

ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane

ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, tuleb hageja

esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja esindajakulu on

seega põhjendatud ja vajalik 120 euro ulatuses (sh käibemaks).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 620 euro (500 + 120) ulatuses. Kuna

menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 620 eurot kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik