4-21-580/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2021, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number

4-21-580

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Väärteoasi

A. K. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Rakvere politseijaoskonna politseipraktikant D. L.

14.01.2021 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,20,004918

Kaebuse esitaja

A. K., isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskond, asukoht F. R. Kreutzwaldi 5a,

Rakvere

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

A. K. kaebus rahuldada.

Lõpetada väärteomenetlus A. K. suhtes NPALS § 151 lg 1 järgi 11.11.2020

väärteoepisoodi osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Tühistada osaliselt

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna politseipraktikant D. L. 14.01.2021 otsus väärteoasjas nr

2590,20,004918, millega karistati A. K. NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 200

trahviühikut, s.o 800 eurot, karistuse mõistmise ja väljamõistetud menetluskulude osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

1) tunnistada A. K. süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi (07.11.2020 episoodi osas) ning mõista

talle karistuseks rahatrahv 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut, s.o 600

(kuussada) eurot.

KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel võimaldada A. K.l tasuda rahatrahv summas 600 eurot ositi 6

(kuue) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt

100 (ükssada) eurot.

Rahatrahvi osamaksed tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskonto numbrile

SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank

EE701700017001577198 või LHV Pank EE777700771003813400, kohustuslik on

märkida viitenumber 10220215003549 ning selgitusse märkida: „A. K., 4-21-580,

rahatrahvi osamakse“. Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

2) KrMS § 181 lg 1 alusel jätta 11.11.2020 väärteoepisoodiga seonduvad

menetluskulud summas 71 eurot riigi kanda.

A. K.l tuleb tasuda menetluskuluna joobe tuvastamise kulud summas 70

(seitsekümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise

tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi

arvelduskonto numbrile SEB Pank

EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank

EE701700017001577198 või LHV Pank EE777700771003813400, kohustuslik on

märkida viitenumber 10220215003549.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsus toimetada kätte A. K.le ning saata kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast

arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III

vanemväärteomenetleja A. V. koostas 23.12.2020 väärteoprotokolli väärteoasjas nr

2590,20,004918 A. K. suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt A. K. 07.11.2020 kell 02.00 viibis

Rakvere linnas Tallinna tänaval, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset

ainet midasolaami ja GHB-d ilma arsti ettekirjutuseta ja 11.11.2020 kell 08.25 viibis Rakvere

linnas Kreutzwaldi 5a, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet

fentanüül, diasepaam, nordasepaam ilma arsti ettekirjutuseta. Sellega rikkus A. K.

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1

nõudeid ning väärteod kvalifitseeriti NPALS § 151 lg 1 järgi.

Menetlusalune isik ei esitanud vastulauset väärteoprotokollile.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna politseipraktikant

14.01.2021 otsusega väärteoasjas nr 2590,20,004918 määrati menetlusalusele isikule A. K.le

NPALS § 151 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot, mis

tuleb tasuda hiljemalt 14.07.2021. Lisaks mõisteti menetlusaluselt isikult VTMS § 74 lg 1 p

15 alusel välja menetluskulud kokku summas 141 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul, st

hiljemalt 06.02.2021. Menetluskulud summas 87 eurot jäeti riigi kanda. Otsuse kohaselt

kohtuväline menetleja tutvunud väärteoasja materjalidega, selgitas välja, et 07.11.2020 kell

02.00 viibis A. K. Rakvere linnas Tallinna tänaval, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist-või

psühhotoopsetainet midasolaami ja GHB-d ilma arsti ettekirjutuseta. 11.11.2020 pöördus A.

K. Rakvere Kreutzwaldi 5A asuva kriminaalhooldusametniku juurde kontrolli, kus tehti talle

narkotest, mis näitas, et ta on tarvitanud eelnevalt narkootilisi ja psühhotroopseid aineid

fentanüüli, diasepaami, nordasepaami ilma arsti ettekirjutuseta. A. K. ei kahetse oma tegusid,

mida ta oli toime pannud. Isik ei tunnista süüd. Isik oma ütlustes väidab, et ei tea kuidas

sattusid need ained tema organismi.

3. Menetlusalune isik A. K. esitas 06.02.2021 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna politseipraktikant D. L.

14.01.2020 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,20,004918.

A. K. vaidlustab otsuse osaliselt. Ta leiab, et väärteootsus on ebaseaduslik. Teda on karistatud

süüteo eest, mis on toime pandud 07.11.2020. Pärast karistuse mõistmise osa on kirjeldatud

väidetavat väärtegu, mis on toime pandud 11.11.2020. Enne karistuse mõistmise osa on küll

kirjeldatud, et on liidetud kaks asja, aga toimepanemise aeg 11.11.2020 on kirjas alles pärast

karistuse mõistmist.

Menetlusalune isik vaidlustab 11.11.2020 episoodi. 07.11.2020 sattus isik haiglasse – ta leiti

tänavalt. Ta viibis haiglas kuni 09.11.2020 ja talle manustati erinevaid ravimeid ja rahusteid.

Talle on neid ka välja kirjutatud ja tulenevalt lisatud epikriisist on näha, et talle on rahusteid

manustatud. Ta pole diasepaami ja muid aineid mujalt saanud kui ainult haiglas olles. Pärast

haiglast koju saamist oli ta mitu päeva segases olekus, tarvitas välja kirjutatud ravimeid ja

pole teadlikult 11.11.2020 tarvitanud narkootilisi aineid. Koos kaebusega esitab isik ka

epikriisi.

Otsuse ülesehitus on ebaloogiline ja pole sisult õige. Menetlusalune isik on viidanud, et on

tarvitanud arstidelt saadud ravimeid ja on sellest rääkinud muuhulgas ka kriminaalhooldajale,

kes pidi vastavad andmed välja nõudma. Vaatamata sellele tehti alles 23.12.2020

väärteoprotokoll.

Karistus on samuti määratud liiga range. Kuna A. K. pole 11.11.2020 tarvitanud ilma arsti

ettekirjutuseta narkootilisi aineid, sest talle manustati neid haiglas ja ta tarvitas vastavalt

ettekirjutusele ka pärast haiglast koju saamist, siis jääks ainult üks episood. Sellest tulenevalt

on 200 trahviühikut liiga suur karistus. Menetlusalune isik palub rahatrahvi oluliselt

vähendada ja võimaldada tal seda ositi tasuda.

Vaidlustatud otsusest pole võimalik aru saada menetluskuludest. Kulud 141 eurot on kahe

joobe tuvastamise eest. A. K. leiab, et kuna ta pole 11.11.2020 väärtegu toime pannud, siis ka

selle võrra tuleks tal vähem menetluskulusid tasuda. Menetluskulud summas 87 eurot, mis on

jäetud riigi kanda, on arusaamatud, sest otsusest ei nähtu, millega on tegemist. Igasugune

kohtuvälise menetleja lahend peab olema keeleliselt selge, osalistele arusaadav ja loogiline.

Antud otsus seda ei ole.

Kaebuse esitaja on nõus asja kirjaliku menetlusega ning juhindudes VTMS § 132 p 2 ja KarS

§ 66 palub välja nõuda väärteotoimik 2590,20,004918 ning tühistada vaidlustatud otsus ja

teha antud asjas uus otsus, millega karistada A. K. ainult 07.11.2020 väärteo episoodi eest ja

oluliselt vähendada rahatrahvi võimaldades seda tasuda ositi.

4. 11.03.2021 saabus kohtule kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht A. K. esitatud kaebuse

suhtes.

Kohtuväline menetleja D. L. 14.01.2021 tutvunud väärteoasja materjalidega, selgitas välja, et

07.11.2020 kell 02.00 viibis A. K. Rakvere linnas Tallinna tänaval, olles eelnevalt tarvitanud

narkootilist-või psühhotoopsetainet midasolaami ja GHB-d ilma arsti ettekirjutuseta. Selle

kohta alustati tema suhtes väärteomenetlust. 11.11.2020 pöördus A. K. Rakvere Kreutzwaldi

5A asuva kriminaalhooldusametniku juurde kontrolli, kus tehti talle narkotest, mis näitas, et

tarvitanud eelnevalt narkootilisi ja psühhotroopseid aineid fentanüüli, diasepaami,

nordasepaami ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuväline menetleja otsustas kaks väärteomenetlust

ühendada, sest A. K. oli lühikese ajavahemiku jooksul toime pannud kaks samalaadset

rikkumist. A. K. ei kahetse oma tegusid, mida ta oli toime pannud. Isik ei tunnista süüd. Isik

oma ütlustes väidab, et ei tea kuidas sattusid need ained tema organismi, mis eespool

mainitud. Isik oma väärteoga rikkus NPALS § 3 lg 1, mis sätestab, et narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil. Antud tegu on kvalifitseeritav vastavalt NPALS § 151 lg 1, mille kohaselt

narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses

ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest karistatakse rahatrahviga kuni

300 trahviühikut või arestiga. A. K. puhul on tegemist isikuga, kes on toime pannud

samalaadseid väärtegusid ennemgi. Antud väärteo puhul karistuse määramisel ei saa määrata

karistust seaduses ettenähtud alamääraga, vaid vähemalt keskmise määraga. KarS § 15 lg 3

kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik pani

väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese

tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt

möönab seda. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks

menetlusaluse isiku käitumises tahtluse. Sellise käitumisega näitab menetlusalune isik oma

hoolimatut suhtumist ja et tal puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada. Lähtudes

karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tuleb ühiskonnale anda signaal, et selline käitumine

on õiguskorra poolt taunitav.

Kui sellise isiku karistamisel lähtuda karistuse alammäärast, annaks see ühiskonnale vale

signaali. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja

õigete väärtushinnangute kujundajaks. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja

toimepandud tegude ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist

levinud väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema

piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL

3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab

toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline

karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka

süüdlase isikut. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja toimepandud teo

ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist väärteoliigiga, mille

karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada

õigusnormide tõsiseltvõetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele

reageeritaks õigeaegselt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et lähtudes eeltoodust,

õiguskorra kaitsmise huvidest ning karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest tuleb

menetlusaluse isiku suhtes kohaldada rahatrahvi. Menetlusaluse isiku väärtegu on

koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS

§-s 30 sätestatud alustel.

Seega, tuginedes eeltoodule, palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta otsus 2590,20,004918

muutmata ja A. K. kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik

lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1

kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

Menetlusalune isik kinnitas kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning

ka kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub

käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1

kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 151 lg 1 näeb ette vastutuse

narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses

ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Käesolevas väärteoasjas on

arutluse all neist esimene teoalternatiiv – narkootilise või psühhotroopse aine arsti

ettekirjutuseta tarvitamine. Riigikohus on selgitanud, et tarvitamise all NPALS § 151 lg 1

tähenduses tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis tekitab narkootilise aine

piisava koguse korral narkojoobe, seega tuleb eristada narkootilise aine tarvitamist ja selle

aine tarvitamise tagajärjel tekkinud narkojoovet või narkootilise aine tarvitamise tunnuste

esinemist (RKKKo 22.06.2009, 3-1-1-49-09, p 9).

Menetlusalusele isikule A. K.le on 14.01.2021 otsusega väärteoasjas nr: 2590,20,004918

määratud karistus kahe väärteoepisoodi eest: 07.11.2020 ja 11.11.2020. Otsuse kohaselt

07.11.2020 kell 02:00 viibis A. K. Rakvere linnas Tallinna tänaval, olles eelnevalt tarvitanud

narkootilist- või psühhotroopset ainet midasolaami ja GHB-d ilma arsti ettekirjutuseta.

11.11.2020 kell 08:25 viibis Rakvere linnas Kreutzwaldi 5a, olles eelnevalt tarvitanud

narkootilist- või psühhotroopset ainet fentanüül, diasepaam, nordasepaam ilma arsti

ettekirjutuseta.

7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku A. K. poolt väärtegude

toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on: joobeseisundi

tuvastamise saatekiri, tunnistajate ülekuulamise protokollid, uuringuakt nr 1754T, hinnang

isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta, terviseseisundi kirjeldamise protokoll,

väärteoasjade ühendamise määrus, tunnistaja C. K. ülekuulamise protokoll, menetlusaluse

isiku ülekuulamise protokoll, DNA võtmise vorm, uuringuakt nr 1826T, indikaatorvahendi

kasutamise protokoll, isikusamasuse tuvastamise protokoll, joobeseisundi tuvastamise

saatekiri, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 23.12.2020.

7.1. 07.11.2020 väärteoepisood

Menetlusalune isik A. K. ei ole kaebuses vaidlustanud 07.11.2020 väärteoepisoodi, mistõttu

puudub vaidlus selles, et A. K. 07.11.2020 talle etteheidetava väärteo toime pani.

Tunnistaja A. A. ülekuulamise protokollist (tl 21) nähtub, et 07.11.2020 kella 02.00 paiku sai

politseipatrull väljakutse Rakvere linna Tallinna tn XXX juurde, kus kiirabi soovis nende abi.

Kiirabiautos oli üks meesterahvas, kelle kiirabi toimetas haiglasse. Hiljem haiglas said nad

teada, et isiku nimi oli A. K., haiglatöötajad ütlesid, et isik oli hetkel kontaktivõimetu.

07.11.2020 joobeseisundi tuvastamise saatekirjast ja uuringuaktist nr 1754T (tl 21 pöördel)

nähtub, et A. K.lt 07.11.2020 kell 07.35 võetud uriiniproovist tuvastati ained midasolaam ja

GHB-d 711 µg/ml.

Uuringuakti 1754T lisast 2, s.o hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta

(tl 24 pöördel) nähtub, et arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T. on lähtudes 07.11.2020 kell

02.29-07.48 terviseseisundi kirjeldamise protokollis fikseeritud joobele iseloomulikust

kliinilisest leiust ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 1754T fikseeritud uriinist leitud

ainetest (midasolaam, GHB-d 711 µg/ml) jõudnud järeldusele, et uuritaval A. K.l esineb

narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove.

Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et A. K. 07.11.2020 viibis Rakvere linnas Tallinna

tänaval, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet midasolaami ja GHB-

d ilma arsti ettekirjutuseta sellises koguses, et tal esines narkojoove. Seega A. K. rikkus

NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

7.2. 11.11.2020 väärteoepisood

Menetlusalune isik on vaidlustanud 11.11.2020 episoodi. Kaebuses selgitab ta, et 07.11.2020

sattus ta haiglasse – ta leiti tänavalt. Ta viibis haiglas kuni 09.11.2020 ja talle manustati

erinevaid ravimeid ja rahusteid. Talle on neid ka välja kirjutatud ja tulenevalt lisatud

epikriisist on näha, et talle on rahusteid manustatud. Ta pole diasepaami ja muid aineid mujalt

saanud kui ainult haiglas olles. Pärast haiglast koju saamist oli ta mitu päeva segases olekus,

tarvitas välja kirjutatud ravimeid ja pole teadlikult 11.11.2020 tarvitanud narkootilisi aineid.

Riigikohus on selgitanud, et NPALS § 151 järgi väärteoasja lahendav kohus peab kõigepealt

tuvastama objektiivse koosseisu ehk narkootilise aine tarvitamise. Seejärel tuleb teha

kindlaks, kas isik teadis, et ta narkootikumi tarvitab või kas ta vähemalt oleks sellest

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud arusaama. (RKKKo 22.06.2009,

3-1-1-49-09, p 12).

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega tõendamist

leidnud narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine A. K. poolt, mis tõttu ei ole täidetud

NPALS § 151 lg 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

Tunnistaja C. K. ülekuulamise protokollist (tl 30-31) nähtub, et 11.11.2020 oli ta tööl Lääne-

Virumaal Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi 5A ja hooldusalune A. K. tuli korralisele

registreerimisele kell 08.00. Isik tundus uimane, eitas alkoholi ja narkootiliste ainete

tarvitamist. Ta kontrollis isikut alkomeetriga/indikaatorvahendiga, mille näit oli negatiivne.

Isikul olid aeglased liigutused, kõne aeglane, keel pehme nagu alkoholi tarvitanud inimesel.

Ta teostas kaks korda süljetesti indikaatorvahendiga, kuna esimesel korral ei õnnestunud sülje

vähesuse tõttu. Kasutas süljetesti jaoks indikaatorvahendit Multi-Drug 6 Drugs Rapid Test

DSD-865 nr D0A20020040, mis näitas positiivset tulemust ja reageeris ainele BZO.

Kahtlaseks muutus olukord, kui isik proovis end välja vabandada, et kiirabi arst kirjutas

ravimid välja, mida A. ema käis apteegist ostmas. Ta kutsus läbi häirekeskuse politsei, et

asjaolud välja selgitada, teha kindlaks, kas isik on narkootilisi aineid tarvitanud.

Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast ja uuringuaktist nr 1826T (tl 31 pöördel) nähtub, et

11.11.2020 kell 10.25 A. K.lt võetud uriiniproovist tuvastati ained: fentanüül, diasepaam ja

nordasepaam. Hinnangut isikul narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud

joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta ei ole antud.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 11.11.2020 (tl 33 ja pöördel) nähtub, et

patrullpolitseinik M. K. 11.11.2020 kell 10.25 kasutades indikaatorvahendit Multi Drug Urine

Cup Secure 1 008LC1015-190513 kontrollis A. K. ning indikaatorvahendi näit oli positiivne.

Aineteks, mille peale indikaatorvahend reageeris on märgitud THC, BZO/BZD ja FYL.

Kontrolli tulemus: kontrollitava narkootilise aine tarvitamise tunnuseid ei esinenud. Lisaks on

täidetud kontrollile allutatud isikul esinevate joobele viitavate tunnuste leht, millelt nähtub, et

silmade punetust ei esinenud, pupillid olid väikesed, reaktsioonikiirus normaalne, kõne selge,

aja-, isiku- ja kohataju oli selge, isik teadvusel, mäletab viimase 24-tunni sündmusi,

koordinatsioon häireteta, käitumine normaalne. A. K. on kirjutanud selgitustesse, et võtab

retseptiravimeid, arsti poolt kirjutatud.

Riigikohus on märkinud, et ei ole välistatud, et narkootiline aine satub isiku organismi, ilma

et enne seda oleks toime pandud koosseisupärast tegu narkootilise aine ebaseadusliku

tarvitamise kujul, näiteks ei realiseeri isik NPALS § 151 lg 1 esimeses alternatiivis sätestatud

teo objektiivset koosseisu, kui narkootiline aine sattus tema organismi selle tagajärjel, et talle

manustas seda keegi teine ilma tema enda teadmata või kui aine tarvitamiseks on isikul arsti

ettekirjutus (RKKKo 27.04.2020, 4-19-447 p 10).

Antud juhul on A. K. selgitanud ning seda kinnitab ka kaebusele lisatud statsionaarne epikriis

(tl 9-11), et ta viibis Rakvere Haigla intensiivraviosakonnas 07.11.-09.11.2020. Anamneesist

(tl 10) nähtub, et narkoosi on süvendatud propofooli ning dormikumiga ja haiguse kulu all on

kirjeldatud, et isik ärkab deliroossena, pärsitud dexdoriga ja diazepamiga. Lisaks sisaldub

väärteomaterjalide hulgas Rakvere Haigla 12.11.2020 vastus kriminaalhooldusamentiku E. M.

päringule (tl 26), millest nähtub, et isikule kirjutati koju välja diazepam.

Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et 11.11.2020 isikult võetud uriiniproovis sisalduvat

diasepaami on manustatud talle Rakvere Haiglas ning kirjutatud välja ka koduseks

tarvitamiseks. Lisaks on talle haiglas manustatud ka muid ravimeid ning kohtuvälises

menetluses ei ole kogutud tõendeid, mis välistaksid võimaluse, et A. K. uriiniproovist lisaks

diasepaamile leitud aineid võidi talle manustada haiglas nagu leiab menetlusalune isik. Asjas

puuduvad ka tõendid, mis viitaksid sellele, et A. K. oleks ise väärteootsuses nimetatud aineid

tarvitanud. Seetõttu ei ole täidetud A. K.le 11.11.2020 väärteoepisoodis etteheidetud väärteo

objektiivne koosseis ning väärteomenetlus A. K. suhtes 11.11.2020 episoodi osas tuleb

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, sest teos puuduvad väärteotunnused.

8. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendatud on A. K. poolt vaid 07.11.2020

NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. Subjektiivse koosseisu osas

leiab kohus, et A. K. pani NPALS § 151 lg 1 sätestatud väärteo toime otsese tahtlusega, sest

tarvitades narkootilisi või psühhotroopseid aineid ilma arsti ettekirjutuseta peab isik teadma,

et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtma või vähemalt möönma seda.

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid A. K. teos ei esine. A. K. oli väärteo

toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning on seda ka käesoleval ajal.

Väärteomenetluse seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu

hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud

alustel.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et A. K. on 07.11.2020 pannud toime koosseisulise,

õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi.

9. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

NPALS § 151 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Seega

peaks A. K.le NPALS § 151 lg 1 järgi mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300

trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja

määras A. K.le NPALS § 151 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 200 trahviühikut, s.o 800 eurot,

kahe väärteoepisoodi eest. Arvestades, et kohus on jõudnud järeldusele, et tõendatud on vaid

üks väärteoepisood, nõustub kohus kaebuse esitajaga, et mõistetud karistust tuleb vähendada.

Süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse menetlusaluse isiku väärteo

toimepanemise subjektiivset külge. Kuna väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ka

ettevaatamatusest ning A. K. pani väärteo toime tahtlikult, ei saa kohus kaebuse esitaja süüd

väikeseks pidada.

Kohus peab süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine KarS §-s 57 sätestatud karistust

kergendavaid asjaolusid ega KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid.

Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute

süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrükist (tl 36-37) nähtub, et isikul on üks

kehtiv väärteokaristus KarS § 218 lg 1 alusel, küll aga on isikut karistatud kriminaalkorras

KarS § 183 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, seega on tegemist isikuga, keda on

varasemalt karistatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise eest.

Mistõttu nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et antud väärteo eest tuleb karistus määrata

vähemalt keskmises määras ning arvestades, et 11.11.2020 etteheidetud väärteoepisood ei ole

tõendamist leidnud, määrabki kohus A. K.le NPALS § 151 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi

150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel

põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kars § 66 lg 3 kohaselt ositi tasutava või

ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohtuväline menetleja oli

oma otsusega võimaldanud menetlusalusel isikul tasuda määratud rahatrahv 6 kuu jooksul

ning arvestades A. K. taotlust võimaldab ka kohus tasuda määratud rahatrahvi summas 600

eurot ositi 6 kuu jooksul.

10. Lisaks on kohtuvälise menetleja otsusega menetlusaluselt isikult välja mõistetud VTMS §

74 lg 1 p 15 alusel menetluskulud kogusummas 141 eurot, milleks on joobe tuvastamisega

seotud kulud 07.11.2020 joobeseisundi tuvastamise saatekirja alusel koostatud uuringuakti nr

1754T kohaselt GHB osas 70 eurot ja 11.11.2020 joobeseisundi tuvastamise saatekirja alusel

koostatud uuringuakti nr 1826T kohaselt 71 eurot.

Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et kohtuvälise menetleja otsusest ei selgu arusaadavalt,

millega on tegemist menetluskulude osas, mis on jäetud riigi kanda. Kuid väärteoasja

materjalidest nähtub, et uuringuaktiga nr 1754T kaasnesid joobe tuvastamisega seotud kulud:

35 eurot midasolaami osas, 70 eurot GHB osas ning 52 eurot hinnangu eest joobeseisundi

olemasolu või puudumise kohta, s.o kokku summas 157 eurot, millest menetlusaluselt isikult

mõisteti välja 70 eurot GHB osas ning ülejäänud summa, s.o 87 eurot on jäetud riigi kanda.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid.

Kuna 11.11.2020 väärteoepisoodi osas on kohus leidnud, et väärteomenetlus tuleb lõpetada

VMTS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis tuleb selle episoodiga seonduv menetluskulu, s.o

uuringuaktist nr 1826T tulenev joobe tuvastamisega seotud kulu summas 71 eurot, jätta

samuti riigi kanda. Menetlusalusel isikul A. K.l tuleb tasuda temalt kohtuvälise menetleja

otsusega väljamõistetud joobe tuvastamisega seotud kulu summas 70 eurot, mis tuleneb

uuringuaktist nr 1754T ning on seotud 07.11.2020 väärteoepisoodiga.

11. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p-st 2 rahuldab kohus A. K. kaebuse ja

lõpetab väärteomenetluse 11.11.2020 väärteoepisoodi osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos

väärteo tunnuste puudumise tõttu ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Rakvere politseijaoskonna politseipraktikant D. L. 14.01.2021 otsuse väärteoasjas nr

2590,20,004918 mõistetud karistuse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega

mõistab A. K.le NPALS § 151 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel võimaldab kohus rahatrahvi summas 600 eurot tasuda ositi 6 kuu

jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 100 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Kohtunik