2-19-108945/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.05.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-108945

Kohtuasi

XX (X) hagi Transpordiremont OÜ vastu 1 600 euro ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.04.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1 728 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX ( isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Transpordiremont OÜ (registrikood 12731424),

esindaja Alexander Anissimov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.04.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.

3. Määrata,

et

hagejal

tuleb

apellatsioonimenetluses

kostjale

hüvitada

menetluskulud 1 560 eurot.

4. Maksta välja hageja poolt menetluskulude katteks antud tagatise arvelt kostja

menetluskulude

hüvitis.

Käesoleva

kohtuotsuse

jõustumisel

tasuda

kohtudeposiidist

Transpordiremont

OÜ

arvelduskontole

nr

EE572200221067590468 menetluskulude hüvitis 900 eurot.

5. Välja mõista hagejalt XX-lt kostja Transpordiremont OÜ kasuks ülejäänud osas

menetluskulud summas 660 eurot.

6. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (660 eurot) viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Jätta rahuldamata alates 05.03.2021 esitatud hageja taotlused dokumentaalsete

tõendite vastuvõtmiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 22.03.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Transpordiremont OÜ (kostja) vastu 1 600 euro nõudes. Pärnu Maakohus andis avalduse üle

Harju Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas avaldusele

vastuväite. Hageja esitas hagi 14.05.2019, milles nõudis kostjalt 1 600 eurot ja seadusjärgset

viivist hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagi kohaselt ostis hageja järelmaksuga ostu-müügilepingu alusel sõiduki Hyundai i40,

registrimärgiga XXXXXX (sõiduk). Suvel 2018 lakkas sõiduki mootor tavapäraselt töötamast.

Põhjuse väljaselgitamiseks ja remondi teostamiseks pöördus hageja kostja poole. Kostja poolt

läbiviidud diagnostika tulemusel teatas kostja, et sõiduki mootor ja turbiin vajasid vahetamist.

Kostja pakkus hagejale vastavate tööde teostamist 2 000 euro eest (töö, varuosad ja materjalid).

Hageja oli nõus ja pooled leppisid kokku, et hageja tasub järelmaksuga vähemalt 300 eurot kuus

sularahas. Kostja lõpetas tööd 21.08.2018. Kostja selgitas hagejale, et ta toestas kokkulepitud

tööd (mootori, turbiini, mootoriõli ja muud tarvikud vahetati). Sõiduki mootorõli ja filtrite

vahetamise kuupäevaks märgiti 19.08.2018, sõiduki läbisõit 238 124 km ja mootoriõli järgmise

vahetuse soovituslik oli läbisõit 253 124 km. Kostja esitas arve 2 066,35 eurot järgmiste

tööde/materjalide eest: mootori vahetus 450 eurot, mootor 1 000 eurot, turbiin 270 eurot,

kohale toimetamine 50 eurot, tihendid 186 eurot, seib 12 eurot, filtrid 31,50 eurot, klamber

3,85 eurot, õli 43 eurot, jahutusvedelik 20 eurot. Hageja tasus kostjale arve alusel osamaksetega

1 600 eurot.

Sõiduki mootor jäi 10.12.2018 seisma ja enam ei käivitunud, st 3 kuud ja 20 päeva hiljem ning

sõidetud oli 11 806 km (sõiduki läbisõit oli 249 930 km). Mootoriõli järgmiseks vahetuseks

märgitud läbisõit ei olnud veel saavutatud. Hageja palus kostjal garantii korras puudused

likvideerida. Kostja teatas hagejale, et väidetavalt vahetatud turbiin ei töötanud korralikult ja

selle tulemusel tekkis mootoris rike. Selle puuduse kõrvaldamise eest nõudis kostja hagejalt

1 000 eurot. Hageja keeldus selle summa maksmisest, sest tegemist oli kostja teostatud töö

puudusega. Kostja hagejale mingeid hoiatusi ega selgitusi ei andnud seoses tehtud töödega.

Hageja niigi kontrollis mootoriõli ja jahutusvedeliku taset pidevalt. Hageja kahtles, kas kostja

üldse teostas kokkulepituid töid, sest kostja pole ühtegi tõendit esitanud. Hageja ütles

hagiavalduses kostjaga lepingu üles ja nõudis teostamata jäetud tööde eest raha tagasi. Isegi kui

kostja teostas töid, siis ei vastanud kostja töö lepingutingimustele (tööl ei ole kokkulepitud

omadusi, st mootor ja turbiin ei töötanud; kostja töö ei sobinud otstarbeks, milleks hageja autot

vajas ning töö ei olnud tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga). Kostja ei selgitanud

diagnostika käigus välja, kas rike esines ainult mootoris või ka turbiinis. Pärast kostja tööde

lepingutingimustele mittevastavuse avastamist ei pidanud hageja vajalikuks enam tööde eest

tasumist jätkata.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning panna menetluskulu hageja

kanda. Kostja lepingut ei rikkunud ja kostja teostatud tööd vastasid kokkuleppele. Hageja võttis

tööd vastu.

Hageja ei olnud auto omanik ja seega ei saanud hageja kostja vastu nõuet esitada. Kostja

nõustus, et 2018 augustis pöördus hageja kostja poole ja palus teha ta sõiduk korda. Esmane

diagnostika näitas, et tegemist oli mootori rikkega. Ilmnes ka mootoriõli ja jahutusvedeliku

täielik puudumine ning mootor ei käinud ringi. Detailsema rikke tuvastamiseks oli mootori

klapikaan maha võetud. Selgus, et mootor kuulus väljavahetamisele, kuna mootori remont ei

olnud tehniliselt ega rahaliselt otstarbekas. Kostja teavitas sellest hagejat ja kutsus hageja

olukorraga tutvuma. Auto juures arutasid pooled sõiduki mootori remondi võimalusi ja kostja

tegi omalt poolt pakkumise vahetada mootor ja rikke käigus kahjustada saanud seadmed välja

uute vastu. Kostja teavitas hagejat uute varuosade maksumusest. Kuna hageja jaoks oli hind

liiga kõrge, siis teatas hageja, et hangib ise varuosad. Sõiduk jäi remondikotta seisma. Kahe

nädala pärast palus hageja kostjalt abi kasutatud varuosade leidmiseks, kuna ta ise ei leidnud

varuosi. Kostja hoiatas hagejat, et kasutatud varuosade hankimine võis olla seotud riskidega ja

mõjutada töö tulemust. Hageja nõustus sellega, kuna ta tahtis hoida raha kokku. Kostja leidis

Leedu kasutatud varuosade müügikuulutuse, mille kohaselt eraisik müüs mootorit. Hageja

andis nõusoleku varuosade hankimiseks. Müüja andis suulise garantii, et mootor oli töökorras,

ja kui esineb mittevastavusi, siis saab mootori tagastada müüjale tingimisel, et mootor pole lahti

võetud ning mitte hiljemalt kui kahe nädala möödudes. Ka sellest asjaolust oli hageja teavitatud.

Pooled sõlmitud suulise kokkulepe remondi teostamiseks ja Leedust hangitud juppide

kasutamiseks remondiks. Hageja oli teadlik riskidest ja andis oma nõusoleku mootori ostmiseks

ja töö teostamiseks. Kostja vahetas mootori ning kahjustada saanud seadmed. Kostja pidi

seadmed vahetama, mitte olemasolevaid parandama. Enne hagejale sõiduki üleandmist

kontrolliti mootori käivitust ja anti sõiduk üle hagejale. Üleandmisel juhiti hageja tähelepanu

asjaolule, et mootoril puudus hoolduse ajalugu ja paluti kasutada autot heaperemehelikult ehk

kontrollida õli ja jahutusvedeliku taset kord iga teise päeva järel.

Hageja tõi sõiduki tagasi jaanuaris 2019, kuna hagejal tekkisid raskused mootori käivitamisega.

Esmane ülevaatus näitas, et mootoris puudus õli. Hageja avaldas kostjale, et mootori vahetusest

ta ei kontrollinud kordagi õli taset. Hagejale pakuti teha mootor lahti ja tuvastada viga, hageja

nõustus sellega. Kostjapoolse ülevaatuse käigus tuvastati, et mootori õli puudumise tagajärjel

oli rikutud sõiduki turbokompressor - turbokompressori võll kuumenes üle, murdus kaheks ja

väljaheitegaasid suundusid õlikanalite kaudu mootorisse, kus ummistasid koos õlijääkidega

mootori liikuvad osad (mootor oli kinni kiilunud). Kostja selgitas hagejale, et hageja

tegevusetus ja hooletus mootori õli kontrollimisel viis mootori rikkumiseni.

Hageja soovis saada kostjalt tagasi raha, mida ta on maksnud sõiduki remondi eest. Kostja

teostas veel lisaks mootorivahetusele ka teisi töid. Hageja ei tõendanud, et kostja muud tööd

polnud vajalikud sõiduki parandamiseks. Hagi rahuldamisel rikastuks hageja oluliselt kostja

arvelt. Hageja kinnitas arve osalise tasumisega, et ta oli nõus sellega, et talle tarnitakse odavad

kasutatud varuosad ja ta maksis selle eest vastava tasu. Hageja rikkus omaltpoolt lepingut, kuna

jättis kostjale tasumata 400 eurot. Seega oli kostjal alus oma kohustuste täitmisest keelduda.

Kostja selgitas, et kasutatud varuosade garantii ei ületa üldjuhul kolme kuud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kostja

menetluskulud rahaliselt kindlaks, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud

1 728 eurot, millele lisandus seadusjärgne viivis.

Vaidlustamata asjaolude kohaselt vahetas kostja sõidukil 2018 augustikuus mootori ja turbiini.

Kostja esitas hagejale teostatud tööde eest arve 2 066,35 eurot, millest hageja tasus 1 600 eurot.

Samuti puudus vaidlus, et hageja sai peale mootori ja turbiini vahetust sõidukit sihtotstarbeliselt

kasutada kuni 10.12.2018 ja sõita 11 806 km. 12.06.2019 loovutas sõiduki omanik hagejale

kõik võimalikud nõuded kostja vastu. Kohus tuvastas võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja

§ 170 alusel, et nõude loovutamine oli nõuetekohane. Tõendeid selle kohta, et tegemist oli

tühise loovutamise tehinguga, kohtule ei esitatud.

Poolte vahel oli sõlmitud tarbijatöövõtuleping (VÕS § 635 lg 4). Kohus juhindus VÕS § 641

lg-st 2, § 642 lg-st 2, § 644 lg-st 1 ning § 77 lg-st 1. Poolte vahel polnud vaidlust selles, et

hageja andis kostjale nõusoleku kasutatud varuosade hankimiseks ja pärast nõusoleku saamist

soetas kostja mootori müügikuulutuse kaudu Leedust. Peale tööde teostamist ja enne hagejale

üleandmist kontrolliti mootori käivitust. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei esinenud VÕS §

641 lg 2 toodud juhtumeid, kuivõrd hageja sai sõidukit peale mootori ja turbiini vahetamist

sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja hoiatas hagejat, et kasutatud varuosade hankimine võis olla

seotud riskidega ja mõjutada töö tulemust. Hageja pidi aru saama, et katkise mootori

vahetamisel kasutatud mootori vastu ei pruukinud sellel olla samaväärseid omadusi kui uuel

mootoril. Seega olid hageja etteheited kostjale töö lepingutingimustele mittevastavuse osas

kohatud. Hageja ei tõendanud, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel kostja poolt

teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele. Lepingu eesmärgiks oli, et kostja vahetab hageja

sõidukil mootori ja turbiini ning seda on antud juhtumil kostja ka tegi. Kostja palus sõiduki

üleandmisel hagejal kontrollida õli ja jahutusvedeliku taset kord iga teise päeva järel. Hageja

avaldas, et ta regulaarselt kontrollis õli ja jahutusvedeliku taset. Kohus leidis, et hageja ei

saanud tugineda kasutatud varuosade osas kuue kuulise garantii olemasolule. Hageja asus

menetluses seisukohale, et kostja poolt oli tõendamata, et viimane üldse mootori ja turbiini

vahetas. Kostja lükkas hageja väite ümber. Tõenditest nähtus, et algselt oli sõiduki mootori

number D4FDCU222938 ning peale vahetamist on mootori number D4FDCU128023.

Tõenditest järeldus, et kostja teostas töövõtulepingujärgsed tööd ning tehtud tööd vastasid

lepingutingimustele.

Hageja soovis saada kostjalt tagasi kogu rahasumma, mis ta tööde teostamiseks tasus. Kohus

hagejaga ei nõustunud, kuivõrd hageja sai sõidukit kasutada ning kogu raha tagasisaamisel

oleks hageja kostja arvelt rikastunud. Hagejal võis olla kostja vastu üksnes kahju hüvitamise

nõue, kuid kahju hüvitamist hageja ei taotlenud. Kuivõrd hageja põhinõue jäi rahuldamata, siis

ei kuulunud rahuldamisele viivisenõue. Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid hagi

läbivaatamisel tähtsust ei omanud ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada

ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 1 600 eurot ja seadusest tulenev viivis alates hagi

esitamisest kuni täieliku rahuldamiseni. Hageja vaidlustas ka menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

Maakohus kohaldas valesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ja hindas ebaõigesti tõendeid

ning see mõjutas oluliselt kohtulahendit. Kohus oleks pidanud hagi rahuldama. Kohus ei

käsitelnud poolte kõiki väiteid ja tõendeid lõpplahendis. Kohtu hinnang sõiduki omaniku

vahetumise ja nõude loovutamise osas ei omanud asjas tähtsust. Kohus leidis valesti, et hageja

ei soovinud kahju hüvitamist. Hageja nõudis kostjalt 1 600 euro välja mõistmist. Kohus ei

olnud poole õiguslike põhjendustega seotud ja seega oleks kohus pidanud hindama hagi

rahuldamist kõikidel võimalikel õiguslikel alustel.

Hageja vaidles kõikidele kostja väidetele vastu. Kostja pidi oma väiteid tõendama, kuid kostja

seda ei teinud. Kostja ei tõendanud mootori ja turbiini ostmist ja vahetamist ning ka arvel

märgitud seadmete ja kaupade ostmine ja tööde teostamine oli tõendamata. Kostja võttis

hagejalt raha mootori ja turbiini väidetava vahetamise eest, kuid tegelikkuses neid ei vahetanud.

Kolme kuu möödudes kordunud rike ja selle olemus viitas sellele, et mootor või vähemalt

turbiin ei olnud tegelikult vahetatud. Kostja töö tuli lugeda lepingutingimustele mittevastavaks,

sest eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud

lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal. Hageja ei andnud nõusolekut

kasutatud varuosade hankimiseks. Kasutatud seadmete ostmist või valimist hagejaga ei

arutatud. Ka mingeid selgitusi ega hoiatusi võimalike riskide kohta kostja hagejale ei jaganud

sh kohustust kontrollida õli ja jahutusvedeliku taset. Hageja kui tarbija jaoks ei omanud tähtsust,

kas kostja teostab mootori ja turbiini remonti, ostab uue või kasutatud mootori ja turbiini.

Hageja jaoks oli tähtis saada kostja töö tulemusel töökorras mootori- ja turbiiniga auto, mis

kestab vähemalt kuus kuud. Lepingu eesmärgiks oli sõiduki parandamine, so. rike kindlaks

tegemine ja selle kõrvaldamine, mitte mootori ja turbiini vahetamine. Isegi, kui lepingu

eesmärgiks oleks olnud mootori ja turbiini vahetamine, siis ka seda eesmärki ei saavutatud.

Kostja ei tõendanud, et mootori rike põhjuseks oleks olnud õli või jahutusvedeliku puudumine.

Kohus jättis alusetult kohaldamata VÕS § 642 lg 2. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et

hageja ei saanud tugineda kasutatud varuosade osas kuue kuulise garantii olemasolule. Tarbijale

seadusega antud garantii oli kaks aastat, mitte kohtu märgitud kuus kuud. Hageja vaidles Avo

Marmori hinnangule vastu. Kohus ei võtnud ka seisukoha hageja esitatud vastuväidete osas

nimetatud tõendile (hageja jäi kõiki menetluses esitatud vastuväidete juurde).

Vastus apellatsioonkaebusele

6. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud apellatsiooniastmes hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus

nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg st 6 tulenevalt neid ei korda.

8. Esmalt lahendab ringkonnakohus veel lahendamata taotlused. Ringkonnakohus jätab alates

05.03.2021 esitatud hageja taotlused dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata.

TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab

selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Hageja esitatud tõendid ei oma tähtsust, sest neist ei nähtu asja lahendamiseks

vajalikke asjaolusid.

9. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

10. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Apellant on kaebuses

enamuses korranud maakohtu menetluses esitatud väiteid ja neile kõigile on maakohus piisava

põhjalikkusega vastanud.

11. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 76 lg 4 kohaselt

eeldatakse, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, et täitmine

oli täielik ja kohustus täideti kohaselt. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud

töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu

võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise

ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (vt Riigikohtu 18.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-

14-61484, p 18; 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24).

12. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja vahetas sõidukil Hyndai i40, reg.märgiga XXXXXX

mootori ja turbiini 2018 augustis. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja andis oma nõusoleku

kasutatud varuosade hankimiseks ja et kostja soetas müügikuulutuse kaudu sõidukile mootori,

olles eelnevalt hoiatanud hagejat, et kasutatud varuosade hankimine võib olla seotud riskiga ja

mõjutada töö tulemust. Peale tööde teostamist ja enne hagejale üleandmist kontrolliti mootori

käivitust, hageja vaatas töö üle ja puudusi ega pretensioone polnud. Lisaks on tõendatud, et

sõiduki üleandmisel palus hageja kostjal kontrollida kord iga teise päeva järel õli ja

jahutusvedeliku taset. Hageja võttis 21.08.2018 kostjalt töö vastu.

14.05.2019 esitatud hagiavalduses on hageja nõude aluseks asjaolu, et tema sõidukit ei

remonditud kvaliteetselt ja ta palus tagastada osaliselt remondi eest tasutud 1600 eurot.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul

jaotas maakohus tõendamiskoormise õigesti ja hageja ülesandeks oli töö vastuvõtmise korral

tõendada, et kokkulepitud töö ei olnud tehtud nõuetekohaselt, st ei vastanud

lepingutingimustele. Maakohus ei rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme, kuivõrd asja

materjalidest nähtuvalt on tõendamiskoormist menetluse kestel pooltele selgitanud. Hageja on

tuginenud tööde mittevastavusele, kuid oma väiteid ta tõendanud ei ole. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja leiab, et hageja nõue lepingu esemeks olevate tööde

maksumuse 1600 euro tagasinõudmiseks ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 4 kohaselt ei korda neid.

Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Metluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kuivõrd maakohus määras

kindlaks menetluskulud rahaliselt, siis teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 3).

Kostja kulud apellatsiooniastmes on lepingulise esindaja tasu 1 929,60 eurot (16,05 tundi

tasumääraga 120 eurot tunnis käibemaksuta). Ringkonnakohus hindas esindajatasu vajalikkust

ja põhjendatust ning leidis, et kostja esindaja toimingud on põhjendatud osaliselt 13 tunni

ulatuses arvestades vaidluse sisu ja kaebuse ulatust ning menetluse käiku. Ringkonnakohus

märgib, et vaidlus ei olnud keeruline, kuid hageja esitas apellatsioonimenetluses hulgalisi

seisukohti ja taotlusi, mis tegid asja tavapärasest mahukamas ja sellega põhjustas hageja kostja

menetluskulude suurenemise. Samas ei olnud kostja ajakulu vastaspoole esitatuga tutvumiseks

kõikide toimingute puhul menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses vajalik ja põhjendatud.

Ringkonnakohtu hinnang kostja kuludele on järgmine:

− apellatsioonkaebusega tutvus ja analüüs (2 t) – põhjendatud ja vajalik 2 tundi;

− 15.06.2020 taotluse koostamine (1,5 t) - põhjendatud ja vajalik 1 tund 30 minutit;

− apellandi 22.06.2020 seisukohaga tutvus (0,5t) - põhjendatud ja vajalik 5 minutit;

− apellatsioonkaebusele vastuse koostamine (3t) - põhjendatud ja vajalik 3 tundi;

− apellandi 17.07.2020 arvamusega tutvus (0,5t) - põhjendatud ja vajalik 10 minutit;

− apellandi 21.07.2020 taotlusega tutvus (0,15t) - põhjendatud ja vajalik 10 minutit;

− 27.07.2020 seisukoha koostamine (1,5 t) - põhjendatud ja vajalik 1 tund 30 minutit;

− apellandi 29.07.2020 tõendiga tutvus (0,15 t) - põhjendatud ja vajalik 5 minutit;

− apellandi 31.07.2020 vastuväidetega tutvus (1t) - põhjendatud ja vajalik 15 minutit;

− 01.09.2020 kompromissi projektiga tutvus (0,2t) - põhjendatud ja vajalik 5 minutit;

− apellandi 05.10.2020 taotlusega tutvus (0,15 t) - põhjendatud ja vajalik 15 minutit;

− apellandi 12.10.2020 seisukohata tutvus ( 0,15 t) - põhjendatud ja vajalik 5 minutit;

− apellandi 13.10.2020 taotlusega tutvus (0,15 t) - põhjendatud ja vajalik 5 minutit;

− apellandi 19.10.2020 taotlusega tutvus (0,15 t) - põhjendatud ja vajalik 5 minutit;

− apellandi 29.10.2020 seisukohaga tutvus (0,5 t) - põhjendatud ja vajalik 15 minutit;

− apellandi 22.11.2020 taotlusega tutvus (0,5 t) - põhjendatud ja vajalik 15 minutit;

− apellandi 06.12.2020 kirjaga tutvus (0,15 t) - põhjendatud ja vajalik 5 minutit;

− apellandi 09.12.2020 taotlusega tutvus (0,5 t) - põhjendatud ja vajalik 30 minutit;

− 22.12.2020 kohtumäärusega tutvus ( 0,15t) - põhjendatud ja vajalik 10 minutit;

− apellandi 28.12.2020 taotlusega tutvus ( 0,2 t) - põhjendatud ja vajalik 10 minutit;

− apellandi 06.01.2021 taotlusega tutvus (0,5 t) - põhjendatud ja vajalik 30 minutit;

− 22.02.2021 vastuse koostamine (0,15 t) - põhjendatud ja vajalik 15 minutit;

− apellandi 31.03.2021 seisukoha tutvus (0,5t) - põhjendatud ja vajalik 30 minutit;

− käesoleva seisukoha ja menetluskulude koostamine (1t) - põhjendatud ja vajalik 1 tund.

Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS

§ 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Arvestades esindaja toimingute ajakulu, toimingute sisu ja asja keerukust saab käesolevas

vaidluses lugeda põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot käibemaksuta.

Kokku on kostja esindajakulud põhjendatud 1 560 eurot (13 tundi x 120 eurot). Kostja taotlus

menetluskulude hüvitise väljamõistmiseks jääb rahuldamata 369,60 euro osas.

Ringkonnakohus kohustas 30.06.2020 määrusega tasuma hagejat kostja menetluskulude

katteks ettemaksu 900 eurot. Kohus maksab otsuse jõustumisel menetluskulud kostjale välja

tagatise arvelt. Hagejal tuleb täiendavalt hüvitada menetluskulude katteks kostjale 660 eurot

(1560-900).

Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)