2-19-19724/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-19724

Tsiviilasi

XX kaebus Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 2.

detsembri 2019. a otsuse peale täiteasjades nr

035/2011/111, nr 035/2011/534, nr 035/2011/535, nr

035/2011/781, nr 035/2011/1050, nr 035/2011/1318, nr

035/2011/1741 ja nr 035/2012/2087

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. septembri 2020. a määrus

Menetlusosalised

Avaldaja – XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Puudutatud isikud –

Tallinna kohtutäitur Hille Kudu, lepinguline esindaja

v.adv Sandra-Kristin Kärner

YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Mark Roiz

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 28. septembri 2020. a

määrus tsiviilasjas nr 2-19-19724 muutmata.

2. Määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud

jätta

XX

kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva

määruse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3

kolmas lause).

2-19-19724

2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur algatas

03.02.2011–04.08.2011

XX suhtes

YY

avalduse alusel

täitemenetlused täiteasjades nr 035/2011/111, 035/2011/534, 035/2011/535, 035/2011/781,

035/2011/1050, 035/2011/1318 ja 035/2011/1741, milles on täitedokumendiks Harju Maakohtu

22.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-09-18985, millega avaldaja kohustus vastavalt kinnitatud

kompromissile tasuma alates 2011. a jaanuarist seitsme kuu jooksul iga kuu 15. kuupäevaks

182,60 euro suuruste osamaksetena kokku 1278,28 eurot. Kohtutäitur algatas Maksu- ja

Tolliameti (Riigi Tugiteenuste Keskuse õigusjärglane) avalduse alusel avaldaja suhtes

02.08.2012 täitemenetluse täiteasjas nr 035/2012/2087, milles on täitedokumendiks Harju

Maakohtu 25.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-10-62796 ja kohtutäituri 24.09.2019 otsusest

tulenevalt jätkub täitemenetlus üksnes täitekulude osas (65,98 eurot).

2. Kohtutäitur koostas AS-le Komerk 01.09.2019 ja 03.09.2019 sissetuleku arestimise aktid,

millega arestis TMS § 132 lg 12 alusel 20% ulatuses avaldaja töötasu, millest on maha arvatud

Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Arestimisaktide järgi ei kuulu

palga alammäära ületavast sissetuleku osast arestimisele täiendavalt 1/3 palga alammäärast iga

ülalpeetava kohta (TMS § 132 lg 2). Ülalpeetavate puhul arvutatakse arestitav 20% võlgniku

sissetulekust, millest on maha arvatud 1/3 osa palga alammäärast iga ülalpeetava kohta ja

Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (TMS § 132 lg 13).

3. Avaldaja esitas kohtutäiturile 15.09.2019 kaebuse arestimisaktide tühistamiseks, leides,

et need on ebaseaduslikud. Avaldaja netosissetulek on 740 eurot kuus ning tema igakuised

kulutused on üür ja kommunaalkulud 300 eurot, transpordikulu 44 eurot, lasteaiatasu 75 eurot

ja TV/internet 17 eurot. Avaldajal on kaks last ning ta peab ostma endale ja lastele toitu,

ravimeid, riideid, jalanõusid ja muid isiklikke asju.

4. Kohtutäitur rahuldas 02.12.2019 otsusega kaebuse osaliselt ja vabastas avaldaja töötasu

5% ulatuses arestist. Täitemenetlused on kestnud kaheksa aastat ja selle aja jooksul on avaldaja

tasunud kahe maksega kokku 163,68 eurot. Nõuete jääk on 1784,49 eurot. Avaldaja sissetuleku

arestimata jätmine kahjustaks sissenõudja omandipõhiõigust. See saaks olla lubatav üksnes

väga erandlikel juhtudel. Avaldajal ei ole muud vara, mille arvelt nõudeid rahuldada, mistõttu

on sissetuleku arestimine 15% ulatuses õiglane. Avaldaja 740 euro suuruse netosissetuleku

korral kuulub arestimisele 24,68 eurot, st avaldajale jääb igakuiselt 715,32 eurot.

5. Avaldaja esitas Harju Maakohtule 16.12.2019 kaebuse kohtutäituri 02.12.2019 otsuse

tühistamiseks ning kohtutäituri kohustamiseks vaadata tema 15.09.2019 kaebus uuesti läbi.

Kohtutäituri ei hinnanud, kas avaldaja sissetuleku arestimine 15% ulatuses tagab sissetulekut

ja igakuiseid kulutusi arvestades avaldaja ja tema ülalpeetavate toimetuleku minimaalselt

vajalikus määras. Kohtutäitur ei analüüsinud, kas sissenõude pööramine on TMS § 131 lg 2

järgi lubatav, ning millises ulatuses võib sissenõude pöörata (Riigikohtu 20.03.2019 määrus nr

2-18-4482, p 18.3). Kohtutäitur oleks pidanud hindama avaldaja majanduslikku olukorda ja

arvestama, et avaldaja peab ülal kahte last.

6. Kohtutäitur palus 13.01.2020 vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes 02.12.2019

otsuses toodud seisukohtade juurde. TMS § 132 lg-s 12 sätestatud eeldused on täidetud, sest

täitemenetlused on kestnud kaheksa aastat ja sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei

ole viinud nõuete rahuldamiseni. Avaldaja ei ole oma igakuiste kulude suurust tõendanud.

Praegu kuulub 740-eurose netosissetuleku puhul arestimisele vaid ligikaudu 10 eurot. Avaldaja

sissetuleku arestimine 15% ulatuses ei kahjusta seega kuigivõrd avaldaja huve.

7. Harju Maakohus jättis 28.09.2020 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Vaidlust ei ole selles, et avaldajal ei ole peale sissetuleku muud vara, mille

2-19-19724

3(5)

arvelt sissenõudjate nõudeid rahuldada. Sissetuleku arestimisel TMS § 132 lg 12 alusel tuleb

arvestada mh võlgniku majanduslikku ja muud olukorda ning sissenõudja õigustatud huve.

Tuleb hinnata, kas sissetuleku arestimise korral ei saaks võlgnik soetada mittearestitavaid asju

(TMS § 66 lg 1) või teha muid põhjendatud ja vajalikke kulutusi. Kohtutäitur ei ole avaldaja

kulutusi üksikasjalikult analüüsinud ega kogunud enne otsuse tegemist täiendavad andmeid.

Avaldaja kulutuste hindamata jätmine on täitemenetlusõiguse rikkumine, kuid see ei too kaasa

kohtutäituri otsuse tühistamist, kui see ei ole viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Avaldaja

pangakonto 08.11.2019–09.01.2020 väljavõttest nähtub, et avaldaja tasus 2019. a novembris

AS-le Eesti Loto kokku 14 eurot ja erinevatele toitlustuskohtadele vähemalt 22,50 eurot. AS-le

Eesti Loto tehtud makseid ei saa pidada mittearestitavate asjade soetamiseks tehtud kulutusteks.

Ka toitlustuskohtade külastamine või neist toidu kaasa ostmine ei ole TMS § 66 lg 1 p 3 mõttes

üheks kuuks vajalike toiduainete ostmine. Kuivõrd 2019. a-l kuulus avaldaja netosissetulekust

arestimisele 24,68 eurot, ei jäänud tal sissetuleku 15% ulatuses arestimise korral tegemata

kulutused TMS § 66 lg-s 1 nimetatud asjade soetamiseks. Ebaõiglaseks ei saa pidada seda, kui

avaldaja ei saa tarbida AS Eesti Loto teenuseid või külastada toitlustuskohti. Sissetuleku

arestimata jätmine rikuks sissenõudjate õigustatud huvi nõuete rahuldamise vastu. Seega ei ole

avaldaja sissetuleku arestimise ulatus õigusvastane ega avaldaja suhtes ebaõiglane, mistõttu ei

too avaldaja kulutuste hindamata jätmine kaasa kohtutäituri 02.12.2019 otsuse tühistamist.

8. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 13.10.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei

pidanud 02.03.2021 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus, rahuldada tema kaebus ja

jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur rikkus seadust, kuid

asus kohtutäituri otsuses esinevaid puudusi parandama ehk kohtutäituri asemel ise hindama

avaldaja majanduslikku seisukorda ning põhjendama kohtutäituri otsust. Maakohtul ei olnud

õigust seda teha, mistõttu tuleb määrus tühistada. Maakohus rikkus ka TMS § 218 lg-t 2 ja

põhiseaduse §-i 14, sest ei vaadanud avaldaja kaebust läbi 15 päeva jooksul. See rikkumine on

süstemaatiline, sest maakohus viivitas kaebuse lahendamisega ka tsiviilasjas nr 2-20-2217.

10. Kohtutäitur palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda. Avaldaja ei ole toonud välja ühtegi puudust kohtutäituri 02.12.2019 otsuses, mille

maakohus oleks määrusega kõrvaldanud. Nii kohtutäitur kui ka maakohus tuginesid avaldaja

enda esitatud andmetele. Pangakonto väljavõtte esitamisega kinnitas avaldaja, et see kajastab

tema sissetulekuid ja kulutusi. Kui kohtutäitur ei oleks hinnanud avaldaja majanduslikku seisu

ning tulusid ja kulusid, ei oleks kohtutäitur saanud jõuda järeldusele, millises ulatuses on tema

sissetuleku arestimine õiglane. Kohtutäitur on arestimisele kuuluva summa aluseks olevaid

asjaolusid ammendavalt analüüsinud ja maakohus üksnes täiendas kohtutäituri selgitusi. Isegi

kui maakohtu määruses on käsitletud asjaolusid, mida kohtutäituri 02.12.2019 otsuses ei ole

välja toodud, ei ole tegemist menetlusnormide rikkumisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg 3 lubab kohtul selgitada hagita asjas välja ka asjaolusid, millele menetlusosalised

ei tuginenud. Avaldaja ei ole põhjendanud, millist õigusnormi maakohus rikkus. Kohus peab

TMS § 218 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul kaebuse läbi vaatama, kuid mitte asja sisuliselt

lahendama. Kuna maakohus võttis avaldaja kaebuse 19.12.2019 määrusega menetlusse, vaatas

maakohus kaebuse läbi õigeaegselt. Isegi kui maakohus ei järginud TMS § 218 lg-s 2 sätestatud

tähtaega, ei anna see alust maakohtu määruse tühistamiseks.

2-19-19724

4(5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohtutäitur arestis 01.09.2019 ja 03.09.2019 aktidega avaldaja töötasu TMS § 132 lg 12

alusel 20% ulatuses, kuid vähendas 02.12.2019 otsusega arestimise ulatust 15%-ni. TMS § 132

lg 12 kohaldamine eeldab, et võlgnikul ei ole muud vara või olemasolev vara on mittearestitav

(nt TMS §-s 66 nimetatud vallasasjad) või on see niivõrd vähese väärtusega, et selle arvelt ei

saa sissenõudja nõuet rahuldada, või eelduslikult ei õnnestu nõuet rahuldada muul põhjusel (nt

Riigikohtu 05.06.2019 määrus nr 2-18-4480, p 18). Töötasu arestimisel ei ole TMS § 131 lg 2

asjassepuutuv, sest see reguleerib sissenõude pööramist üksnes TMS § 131 lg 1 p-des 6–7

nimetatud sissetulekutele. Kuivõrd TMS § 132 lg 12 võimaldab TMS § 132 lg-s 1 nimetatud

sissetulekust arestida kuni 20%, siis peab kohtutäitur hindama ja põhjendama, millises ulatuses

on sissetuleku arestimine vajalik ja põhjendatud. Arestimine peab olema õiglane ning seejuures

tuleb arvestada võlgniku majandusliku seisundiga ja sissenõudjate õigustatud huvidega (nt

Riigikohtu 05.06.2019 määrus nr 2-18-4480, p-d 18.1–18.2).

12. Asjas ei ole sisulist vaidlust selle üle, et TMS § 132 lg 12 kohaldamise eeldus on täidetud.

Avaldaja ei ole väitnud, et tal oleks muud vara, mille arvelt sissenõudjate nõudeid rahuldada.

Samas on avaldaja hinnangul tema TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetuleku isegi 15% ulatuses

arestimine ebaõiglane ja kohtutäitur ei ole piisavalt arvestanud tema majanduslikku olukorda.

Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Kohtutäitur ei ole avaldaja töötasu arestimise

ulatust põhjendanud küll 01.09.2019 ja 03.09.2019 arestimisaktides, kuid esitas sellekohased

põhjendused avaldaja kaebuse kohta tehtud 02.12.2019 otsuses. Kohtutäitur võttis arvesse

avaldaja esitatud andmeid (s.o avaldaja igakuine netosissetulek on 740 eurot ja igakuised

kulutused 436 eurot, millele lisanduvad jooksval kulud isiklike asjade ja toidu soetamiseks)

ning hindas nende põhjal, et avaldaja sissetuleku arestimine 15% ulatuses ei ole ebaõiglane,

arvestades mh asjaolu, et 740 euro suuruse netosissetuleku korral kuulus 2019. a-l arestimisele

24,68 eurot, mis jättis avaldajale igakuiselt 715,32 eurot. Kohtutäitur arvestas põhjendatult ka

täitemenetluste kestust ja sissenõudjate huvi nõuete rahuldamise vastu. Avaldaja ei esitanud

kohtutäiturile enne 02.12.2019 otsuse tegemist rohkem andmeid, mille põhjal olnuks võimalik

kontrollida sissetuleku arestimise õiglust. Ringkonnakohus märgib, et kui võlgnik vaidlustab

sissetuleku arestimise ulatust, peab võlgnik ise tooma välja ka asjaolud ja tõendid, mille alusel

saab kohtutäitur arestimise ulatuse põhjendatust kontrollida.

13. Maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui kontrollis avaldaja majanduslikku olukorda

täiendavalt avaldaja lapse pangakonto 08.11.2019–09.01.2020 väljavõtte põhjal, mida ei olnud

kohtutäiturile enne 02.12.2019 otsuse tegemist esitatud. Täiendava tõendiga arvestamist ei saa

pidada maakohtu poolseks kohtutäituri otsuse põhjendamiseks, vaid tegemist on kohtutäituri

otsuse õiguspärasuse kontrolliga. Uurimispõhimõttest tulenevalt lasub hagita asjades vastutus

asja õige lahendamise eest kohtul, kellel on kohustus selgitada välja asja õigeks lahendamiseks

vajalikud asjaolud ja koguda vajalikud tõendid (TsMS § 5 lg 3, § 477 lg 5). Avaldaja lapse

pangakonto väljavõttest nähtub, et sellele laekub avaldaja töötasu ja lapsetoetus, seda kontot

kasutatakse toidu eest tasumisel ning sellelt tasutakse ka kindlustuse ja sideteenuste eest. Seega

on alust järeldada, et kontot kasutab avaldaja, mitte tema alaealine tütar, kes oli väljavõttes

kajastuvate maksete tegemise ajal 12-aastane. Lisaks ilmneb, et kõnealusele pangakontole

toimuvad pidevad laekumised avaldaja teiselt alaealiselt tütrelt, kes oli maksete tegemise ajal

7-aastane. Kuigi kontole laekub kogu avaldaja töötasu ja märkimisväärseid summasid avaldaja

teise lapse pangakontolt, ei nähtu sellelt üüri, kommunaalkulude ega lasteaiatasu (vähemalt

mitte 75 euro suuruse) tasumine. Kuna kontolt ei ole sularaha välja võetud, ei saa neid kulusid

olla tasutud avaldaja töötasu arvelt. Järelikult avaldaja kas varjab oma sissetulekuid või kannab

need kulud tema eest keegi teine. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa märgitud ebakõlasid ja

kohtutäituri 02.12.2019 otsuses välja toodud asjaolusid arvestades pidada ebaõiglaseks avaldaja

2-19-19724

5(5)

töötasu, millest on maha arvatud nii arvestuslik elatusmiinimum (220,48 eurot) kui ka 1/3 palga

alammäärast kuus (584 ÷ 3 = 194,67 eurot) mõlema ülalpeetava kohta, arestimist 15% ulatuses

(s.o 740 – 220,48 – 2 × 194,67 = 130,18 × 0,15 = 19,53 eurot). Avaldajale jääb ka pärast

kohtutäituri arestimisakti alusel mahaarvamiste tegemist piisavalt raha (740 – 19,53 = 720,47

eurot), et tagada enda ja oma ülalpeetavate toimetulek minimaalselt vajalikus määras.

14. Määruskaebuses on lisaks heidetud ette, et maakohus ei vaadanud avaldaja kaebust läbi

TMS § 218 lg 2 esimeses lauses sätestatud 15-päevase tähtaja jooksul. Avaldaja juhib lisaks

tähelepanu, et samasugune rikkumine esines ka tsiviilasjas nr 2-20-2217. Ringkonnakohus

märgib esmalt, et nõustuda ei saa kohtutäituri seisukohaga, et TMS § 218 lg 2 esimeses lauses

sätestatud tähtaja jooksul ei pea maakohus kaebust sisuliselt lahendama, vaid üksnes otsustama

selle menetlusse võtmise üle. Kaebuse läbivaatamine TMS § 218 lg 2 esimese lause mõttes

tähendab siiski menetlust lõpetava lahendi tegemist. Ringkonnakohus möönab, et maakohus ei

vaadanud kaebust läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul. See ei too siiski kaasa maakohtu

määruse tühistamist, sest menetlustähtaja rikkumine ei ole saanud mõjutada asja otsustamist (vt

ka Riigikohtu 20.03.2019 määrus nr 2-18-4482, p 23). Eeltoodu ei tähenda, et maakohus ei

peaks tegema kõike endast olenevat, et lahendada kaebus seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Ringkonnakohus hindab üksnes praeguses asjas vaidlustatud määruse õiguspärasust (TsMS

§ 651 lg 1 ja § 659), mistõttu ei oma maakohtu võimalikud menetlusvead teiste tsiviilasjade (sh

tsiviilasja nr 2-20-2217) menetlemisel praeguse asja lahendamisel tähtsust.

15. Eelneva põhjal ning TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jääb avaldaja määruskaebus

rahuldamata ja Harju Maakohtu 28.09.2020 määrus muutmata.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee

seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177

lg-s 2 sätestatud korras.

17. Kuivõrd kõigis täiteasjades on täitmisel rahalised nõuded, mis ei ületa ka kogumis 2000

eurot ning ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, ei saa käesoleva

määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada (TMS § 218 lg 3 kolmas lause).

(allkirjastatud digitaalselt)