4-21-1334/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21- 1334

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mail 2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-21-1334 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Kaebuse sisu

J.V kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 02.03.2021 otsusele väärteoasjas nr. 2302,21,001076 LS

223 lg 1 järgi Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747)

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp,

Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa e-post: pohja@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 03.05.2021 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik:

J.V kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteoasjas nr. 02.03.2021 otsus 2302,21,001076, millega

J.V

ja karistati ki tunnistati süüdi LS § 223 lg 1 järgi mootorsõidu juhtimisõiguse äravõtmisega 6 mõistetud karistuse osas

uueks) kuuks osaliselt, s.o (k .

2. Teha uus otsus ja karistada J.V

tühistatud osas LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot. Mõistetud rahatrahv tuleb KarS § 66 lgte 2 ja 3 alusel tasuda ositi 6 (kuus) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 50 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või EE701700017001577198 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 4100081886.

3. karistada J.V

223 lg 1 Teha tühistatud osas uus otsus, millega LS § järgi

toimepandud väärteo LS § 223 lg 2 alusel mootorsõidu eest lisakaristusena ki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaks) kuud.

4-21-1334

4. Vastavalt LS § 127 sätetele, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

5. Rahuldada J.V kaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. 02.03.2021 koostatud otsusega väärteoasjas nr 2302,21,001076 karistati J.V selle eest, et tema 28.01.2021 kella 19:30 ajal Tallinnas juhtides Kentmanni tänaval mootorsõidukit

xxx xxx j reg märgiga ei andnud teed jalakäi ale, kes ületas sõiduteed mööda ülekäigurada, millele juht pööras ja sõitis jalakäi ale otsa. Oma tegevusega põhjustas tervisekahjustused j H Hle, mis on fikseeritud Ida-Tallinna Keskhaigla teatises. Sellise käitumisega rikkus ta LS § lg 5 p 2 ja pani toime LS

nõudeid § § 223 lg 1 kirjeldatud väärteo. Teda karistati väärteo eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

2. 23.03.2021 esitas menetlusalune isik otsuse peale kaebuse Harju kohtuvälise menetleja Maakohtule, milles palub Menetlusalune isik leiab, mõistetud karistus asendada rahatrahviga. et m

õistetud karistus teeb tema elu ajutiselt võimatuks. 03.05.2021.a toimunud kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse ja selles väljendatud seisukohtade s juurde. Kohtuistungil J.V 28.01.2021.a selgitas, et sõitis Kentmanni tänaval kohas,

kus pöörab Rävala Kiirus oli väike, isegi puiesteele. mitte 5 km/h. Naisterahvast autoga ei

puutunud, naisterahvas pani käed auto kapotile, kui ta ennast keerama hakkas, siis kukkus. Kukkumine ei olnud tingitud kokkupuutest auto . ga 3. e menetleja vaidles kohtuistungil Kohtuvälin kaebusele vastu ja leidis, et määratud karistuse liik ja määr on põhjendatud ning vastab isiku süü suurusele. J.V sõitis otsa jalakäijale põhjustades talle tervisekahjustusi, seega on liiklusõnnetuse koosseis täidetud. Menetlusaluse isiku seisukohad ei ühti teiste asjas kogutud tõenditega. J.V seisukoht, et tunnistajad annavad valeütlusi, ei ole millegagi põhjendatud. Menetlusalune isik on kõrges eas ja ei näinud valgustatud ülekäigurajal jalakäijat. Kaebuse esitaja ei ole võimeline enam autot juhtima ja on ohuks teistele liiklejatele. Seepärast on põhjendatud isik ajutiselt liiklusest kõrvaldada, et tagada teiste liiklejate ohutus. Kokkuvõttes palus kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED

4. VTMS 123 § lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. 5. - - LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjutus. Kohtuväline menetleja on J.V-le ette heitnud LS §

4-21-1334

17 lg 5 p 2 sätestatud nõuete rikkumist, mille tõttu sõitis ta otsa teed ületanud jalakäijale põhjustades talle tervisekahjustusi.

6. selgitused, Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku kohtuvälise menetleja esindaja

arvamuse ja tunnistajad ning uurinud vahetult kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule omistatud väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist. Kohus leiab, et liiklusõnnetuse põhjustas kaebaja, kes oma tegevusega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada teiste tervist, ei jale andnud pööramisel teed ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäi ja sõitis jalakäi ale otsa põhjustades jalakäi j jale tervisekahjustused. 7. aja juhtis 28.01.2021 kella 19:30 ajal Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaeb Tallinnas xx ning soorit Kentmanni tänaval mootorsõidukit reg märgiga xxx as vasakpöörde Rävala puisteele ja samal ajal oli ülekäigurajal teed ületamas jalakäija.

Kaebaja leiab, et tema ei puutunud oma autoga ülekäigurajal teed ületanud naisterahvast, kes kukkus, seega ei ole tema liiklusõnnetust põhjustanud. Kohus kaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu. Sündmuskoha vaatlusp nähtub, et sündmus leidis aset rotokollist koos fotodega ( lk 2-7)

Kentmanni tn ja Rävala pst ristmikul suunaga Pärnu mnt poolt Liivalaia tn suunas. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli sõidutee kaetud märja kattega, sõidutee oli asfalt tasane. Kentmanni tn ja pst ristmikul Kentmanni tn poolt vaadatuna vaatluse suunas Rävala

vasakule on Rävala puiesteel märgistatud reguleerimata ülekäigurada, mis on tähistatud liiklusmärkidega nr 534 „üle äigurada“ ja teekattemärgistus ga nr 945a „ülekäigurada“. k e

Sõiduki vaatlusprotokollis koos fotodega (lk 8-11) on fikseeritud sõiduki xxx reg nr xxx vaatlus. Vaatlusprotokolli kohaselt tu poolse esitule vastati vaatluse käigus kontaktjälg/nühkejälg vasak all, esistange vasakul nurgal. Rehvid vastavad nõuetele. Ida-Tallinna Keskhaigla teatise ( tl 15- 16) kohaselt saabus 28.01.2021 hai natada saanud isik H H, kes oli glasse liiklusõnnetuses kan saanud ülekäigurajal liikudes sõidukilt löögi, mille tagajärjel ta kukkus kuklaga vastu asfalti. Tervisekahjustus oli kerge, vigastuse

kestus kuni 2 nädalat. Väärteoprotokolli ( tl 18) ja väärteootsuse (tl 20) kohaselt heidetakse J.V-le ette, et tema 28.01.2021 kella 19:30 ajal Tallinnas Kentmanni tänaval juhtides mootorsõidukit xxx reg märgiga ei andnud teed jalakäijale, kes ületas sõiduteed mööda ülekäigurada, millele juht xxx pööras ja sõitis jalakäijale otsa. Oma tegevusega põhjustas tervisekahjustused H Hle, mis on fikseeritud Ida-Tallinna Keskhaigla teatises. Sellise käitumisega rikkus ta LS § 17 lg 5 p 2 nõudeid ja pani toime LS § § 223 lg 1 kirjeldatud väärteo.

8. Tunnistaja H H selgitas 03.05.2021 toimunud kohtuistungil, et tema 28.01.2021 ületas Rävala pst ja Kentmanni tn ristmikul ülekäigurada. Ülekäigurajal olles nägi, et vasakult tuleb väga aeglaselt sõiduauto. Kuna sõiduauto liikus väga aeglaselt, oli ta veendunud, et autojuht oli teda märgaud ja jääb seisma. Jõudes ülekäiguraja keskele tundis, et auto oli tema vastas, kuid ta jätkuvalt arvas, et autojuht jääb seisma. Järgmine hetk oli ta asfaldile selili kukkunud, kuna auto nügis ja siis jäi Auto seismajäämist ta ei näinud kuna teda seni kuni ta kukkus seisma. silmad olid kinni, kuid tajus seda. Kaks tunnistajat aitasid tal üles tõusta. Ta kukkus peaga vastu asfalti, peas oli suur verevalum. Röntgen tuvastas, et kahjustusi ei ole, pea seoti kinni ja ta lubati kodusel libe ei olnud, e ravile. Pärast juhtunut oli mõned päevad voodis, pea käis ringi. Tee ristmik oli kuiv ja valgustatud.

9. Tunnistaja K M selgitas 03.05.2021 toimunud kohtuistungil, et nad tulid 28.01.2021 Estonia pst poolt, olid

jõudmas Kentmanni ja Rävala pst nurgale, kui Kentmanni tänava poolt tuli üks naisterahvas üle tee ja tegi vasakpööret auto, mis sõitis ülekäigurajal olnud paremalt

naisterahvale otsa. Naisterahvas sai pihta auto vasakpoolse nurgaga ja kukkus auto kõrvale vasakule maha. Tema aitas maha kukkunud naisterahva p nad helistasid politseisse ja üsti ja

kutsusid kiirabi. Auto jäi seisma. kukkus sellepärast, et auto sõitis talle otsa. Naisterahvas Kokkupõrge toimus tee keskel.

4-21-1334

10. Seega on tunnistajate ütlustega tõendatud, et kaebuse esitaja sõitis otsa ülekäigurajal sõiduteed ületanud H Hle. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et J.V seisukoht, et tunnistajad annavad valeütlusi, ei ühti teiste asjas kogutud tõenditega.

H Hl ega K M ei ole põhjust anda toimunud sündmuste kohta valesid ütlusi. sündmuskohal K M on juhusliku lt e sattunud tunnistaja, kellel puudub igasugune huvi ühe või teise poole kasuks ütlusi anda. Kohus hoiatas tunnistajat enne ütluste andmist teadvalt valeütluste andmise eest ning ei ole eluliselt usutav, et ka peale seda võiks ta siiski teadvalt anda valeütlusi. ütlustega on Tunnistaja K Ma kohtu jaoks seega H H

tõendatud, et kukkus J.V autolt löögi saamise tagajärjel.

11. Kohus leiab samuti, et ei ole eluliselt usutav, et H H kukkus kaebuse esitaja auto sõiduteel ees pärast seda, kui J.V oli autoga seisma jäänud. Kuigi tegemist oli talvise ajaga, mil võib esineda libedust, nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodelt, et sõidutee oli kaetud märja asfaltkattega ja libedust ei olnud. Ka tunnistaja H H kinnitas, et tee ei olnud libe. Tõenäosus, et tunnistaja kukkus juhuslikult ise just sel momendil, kui menetlusalune isik , on olematu. K M, et menetlusalune tema juures autoga seisma jäi Samuti nägi tunnistaja isik sõitis tajate ütlused juhtunu osas riimuvad ja peab antud H Hle otsa. Kohus leiab, et tunnis ütlusi usaldusväärseteks.

12. LS § 17 lg 5 p 2 kohaselt on autojuht kohustatud andma teed sõiduteed ületavale jalakäijale, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. J.V autojuhina lg 5 p 2 anda teed ei järginud LS § 17 tulenevat nõuet jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab väärteoasjas ei ole . Antud tuvastatud, et sündmuskohal määraksid liikluskorraldusvahendid teistsuguse liikluskorra. Eirates teeandmise kohustust sõitis menetlusalune isik jalakäijale otsa ja põhjustas viimasele tervisekahjustuse, mis on fikseeritud ka Ida-Tallinna Keskhaigla teatises. Sellise tegevusega rikkus menetlusalune isik liiklusnõudeid, mis oli põ Kõike hjuslikus seoses teisele isikule tervisekahjustuse tekitamisega. eeltoodut arvestades leiab kohus, et liiklusõnnetus toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärte Seega on tõendamist leidnud, et ootsuses sedastatud viisil. m

17 lg 5 p 2 ja pani toime lg 1

enetlusalune isik rikkus LS § nõudeid LS § 223 sätestatud väärteo. 13. se asjaolusid, leiab kohus, et menetlusalune isik pani Vaadates liiklusõnnetuse põhjustami

teo toime hooletusest. KarS

§ 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. liikluses piisavalt Vaatamata aeglasele sõidustiilile ei olnud menetlusalune isik tähelepanelik e pidi ette nägema ga kohusetundlik, s.t ta , et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik ja kohusetundlik, võib ta sõiduki ees olevat võõrast vara kahjustada või inimesele tekitada tervisekahjustuse. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega pani J.V toime LS § 2 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo.

KARISTUS

14. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri ja üldpreventiivseid eesmärke - (RKKKo 3-1-1-77-11).

15. LS § lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. LS § 223 lg 2 sätestab lisakaristusena

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ühest kuni kolme Vaidlustatud otsusest nähtuvalt kuuni.

4-21-1334

karistati kaebuse esitajat lg 1 rteo LS § 223 ettenähtud vää toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

16. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja leidnud, et J.V tuleb karistada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega maksimummääras ehk 6 kuud. Kuna J.V on varasemalt karistamata isik, on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus liiga range. Tegemist on vanemaealise isikuga, kes on siiani õiguskuulekalt käitunud ja pole rikkumisi toime pannud. Kuigi kohtuväline menetleja viitas kohtuvaidlustes varasemale intsidendile 202 see karistusotsusega .

0. aastal, ei lõppenud ning kohus arvesse ei võta

17. Kohus leidis, et isik pani teo toime ettevaatamatusest, seega võib süü suurust pidada natuke alla keskmiseks. ne on Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et liiklusõnnetuse põhjustami ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu teiste isikute vara ja tervise. Mootorsõiduk on liikluses suurema ohu allikaks, mistõttu tuleb juhil olla jalakäijate suhtes eriti tähelepanelik.

Samas arvestab kohus, et antud juhul menetlusaluse isiku tegevusega sk ra eid tagajärgi ei saabunud. Rask

emaid tagajärgi aitas ära hoida menetlusaluse isiku sõidukiirus, mis oli pöörde teostamisel piisavalt aeglane, ei teed ületav jalakäija oli veendunud, et autojuht teda märkas.

18. Kohus leiab, et J.V tuleb LS § 223 lg 1 järgi karistada rahatrahviga ja seda alla sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd seadusandja ei ole sätestanud LS § 223 lg 1 eest rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr kolm trahviühikut. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega saab J.V-le tus olla rahatrahv vahemikus 3-300 mõistetav karis trahviühikut (s.o 12 sanktsiooni keskmine oleks ca 150 trahviühikut (s.o 6 -1200 eurot) ehk eurot). Kohus leiab, et arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid, isiku varasemate karistuste puudumist

J.V-le ning raskete tagajärgede saabumata jäämist võib mõista karistuse alla sanktsiooni keskmise määra, see on 75

300 eurot. muti arvestab kohus, trahviühikut ehk Sa et tegemist on pensioniealise isikuga, kelle jaoks on tegemist märkimisväärse kuluga. Mõistetav rahatrahv tuleb määrata ositi tasumisele 6 kuu jooksul, igakuiste maksetena 50 eurot.

19. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Ka lisakaristuse mõistmisel tuleb lähtuda K rS § 56 lg 1 sätestatust a ja see peab vastama karistuse

eesmärkidele (RKKKo 3 LS § 223 lg 2 järgi võib kohaldada LS § 223 lg -1-1-122-13). sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni.

Antud asjas puuduvad kergendavad või raskendavad asjaolud. Kohtu hinnangul tuleb menetlusaluselt isikult lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 kuuks. Kohus arvestab lisakaristuse mõistmisel, et J.V elab üksinda ja juhtimisõigus on temale kodust liikumiseks vajalik. Siiski on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud kuna liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega menetlusalune isik seadis ohtu jalakäija elu ja tervise. J.V ei ole kehtivaid väärteokaristusi, varasemalt ei ole isikut karistat L

ud juhtimisõiguse äravõtmisega. isakaristuse kohaldamine on põhjendatud eripreventiivsel eesmärgil, kuna J.V ei ole oma süüd tunnistanud ja pole ta aru saanud toimepandud teo ohtlikkusest.

20. Kohus märgib täiendavalt, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Seetõttu kohus leiab, et lisakaristuse mõistmine on põhjendatud ja lisakaristust tuleb kohaldada LS § 223 lg 2 alusel 2 kuuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus J.V kaebuse osaliselt, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse mõistetud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse.

4-21-1334

21. Samuti selgitab kohus, et vastavalt liiklusseaduse § le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud -

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/