2-17-11283/78 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-11283

Kohtuasi

XX avaldus kohustada notarit ametitoimingu tegemise

taotlust uuesti läbi vaatama

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. veebruari 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX 6. märtsi 2019. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja)

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Valeriy Gimaev

Puudutatud isik Tallinna notar Triin Sild, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Heili Püümann

Puudutatud isik CC (QQ üldõigusjärglane) (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Toomas Kõiv ja Alik Karajev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 19. veebruari 2019. a määruse resolutsioon muutmata, kuid

muuta ja täiendada osaliselt kohtumääruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud XX kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-17-11283

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (avaldaja, kinkija) esitas 25. juulil 2017 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

Tallinna notar Triin Sillal vaadata uuesti läbi avaldaja ja WW kinkelepingu notariaalse

tõestamise taotluse.

Avalduse kohaselt pöördus avaldaja 10. juulil 2017 Tallinna notar Triin Silla (notar) büroosse

sooviga kinkida Tallinnas XXX asuv korteriomand (korteriomand) oma tütrele, WW-le

(kingisaaja), kuid notar keeldus 18. juulil 2017 alusetult kinkelepingut (2017. a kinkeleping)

tõestamast, viidates sellele, et tehing oleks heade kommetega vastuolus, kuna tehingus osalejal

ei ole vajalikku teo- ja õigusvõimet.

Avaldaja on korteriomandi omanik. Ta sai omanikuks QQ (algselt puudutatud isik, endine

omanik) ja avaldaja vahel 18. mail 2007 sõlmitud kinkelepingu (2007. a kinkeleping) alusel.

Kuigi endine omanik tegi pärast kinkelepingu sõlmimist 10. detsembril 2009 notariaalselt

tõestatud kinkelepingu tühistamise avalduse, ei ole ta kinkelepingut kehtivalt tühistanud, sest

tühistamiseks ei olnud alust.

Avaldaja ja kingisaaja on teo- ja otsusevõimelised ning endisel omanikul ei ole mingit seost

10. juulil 2017 tõestatava lepinguga, sest ta ei ole tehingu osaline ega korteriomandi omanik.

Isegi kui endine omanik tühistas kehtivalt kinkelepingu, on tema nõue korteriomandi

tagastamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg 1 järgi aegunud. Endine omanik

pidi oma nõudest teada saama hiljemalt tühistamisavalduse tegemise ajal, s.o 10. detsembril

2009. Seega tuli tal nõue esitada hiljemalt 10. detsembril 2012. Avaldaja andmetel ei esine

asjaolusid, mis oleksid nõude aegumise peatanud. Endine omanik oli 10. detsembril 2012

täieliku teovõimega ning tema piiratud teovõime kohta ei ole tõendeid.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Notar palus jätta avalduse rahuldamata.

Notari vastuse kohaselt oli tal õigus keelduda kinkelepingu tõestamisest, sest see oleks olnud

heade kommetega vastuolus.

Endine omanik tegi 10. detsembril 2009 notariaalselt tõestatud avalduse, millega tühistas

18. mail 2007 sõlmitud kinkelepingu, nõudis avaldajalt korteriomandi tagastamist ning palus

edastada

tühistamise

avalduse

ärakirja

kinnistusosakonda

ja

kanda

vastuväite

kinnistusraamatusse. Endine omanik tegi avaldajale ettepaneku ilmuda 28. detsembril 2009

korteriomandi tagastamiseks notari büroosse, kuid avaldaja ei tulnud. Notarile teadaolevalt ei

ole avaldaja ja endine omanik sõlminud kokkulepet korteriomandi tagastamiseks. Samuti ei ole

endine omanik teinud tahteavaldust tühistamisavalduse tagasivõtmiseks või kinkelepingu

kehtivuse tunnistamiseks. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see

algusest peale kehtetu.

2-17-11283

Kuna enne korteriomandi kolmandale isikule edasi võõrandamist peaksid eelnevad

omandivaidlused olema lahendatud, küsis notar kingisaajalt, kas endine omanik oleks nõus

tulema notaribüroosse tahteavaldust tegema (tühistamise avaldust tagasi võtma vms), et

lahendada 2007. a kinkelepingu kehtivuse küsimus ning tagada õiguskindlus. Kingisaaja väitis,

et endine omanik ei ole oma vaimse tervisliku seisundi tõttu ilmselt enam võimeline

notariaalseid tahteavaldusi tegema. Sellest asjaolust tulenevalt võib TsÜS § 165 järgi olla tema

tühistamisavaldusega kaasnevate nõuete aegumine peatunud. Tema tervislik seisund võib olla

ka põhjuseks, miks ta ei ole teinud toiminguid pärast tühistamisavalduse esitamist.

Eelnevate asjaolude koosmõjus oleks 2017. a kinkelepingu tõestamine olnud heade kommetega

vastuolus. Korteriomandi edasikinkimine olukorras, kus endine omanik on kinkelepingu

tühistanud ja tema nõue korteriomandi tagastamiseks ei pruugi olla aegunud, oleks heade

kommetega vastuolus, sest see kahjustaks endise omaniku õigusi. Sõltuvalt tegelikest

asjaoludest võib see tehing olla ka lubamatu või ebaaus. Kui notar oleks kinkelepingu

tõestanud, oleks suurenenud ebaselgus korteriomandi kuuluvuse osas.

3. Tallinna Linn kui endise omaniku eestkostja palus jätta avalduse rahuldamata.

Avaldaja väide, et endine omanik oli 10. detsembril 2012 teovõimeline, ei ole õige. Eestkostja

puutus endise omanikuga kokku esimest korda 2012. a oktoobris, kui tuli teade

psühhiaatriakliinikust, et isik viibib nende juures tahtest olenematul ravil. Eestkostja sai teada,

et isik on dementne ja tal on enesehooldusdefitsiit, misjärel pöörduti linnavalitsuse poole

ettepanekuga paigutada ta hooldekodusse sotsiaalhoolekande osakonda. Põhja-Tallinna

Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjon nõustus sellega 23. novembril 2012. Sellest ajast viibib

isik Mõisaküla hooldekodus.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 19. veebruari 2019. a määrusega avalduse rahuldamata.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

avaldaja ja endine omanik sõlmisid 18. mail 2007 kinke- ja asjaõiguslepingu, millega

endine omanik kinkis avaldajale Tallinnas XXX asuva korteriomandi ja andis omandi

avaldajale üle;

-

endine omanik tühistas 10. detsembri 2009. a avaldusega 2007. a kinkelepingu ja nõudis

avaldajalt kinkelepingu alusel saadu tagastamist vastavalt alusetu rikastumise sätetele,

tehes avaldajale ettepaneku ilmuda 28. detsembril 2009 kell 10 notari juurde, et anda

korteriomand tagasi ja esitada kinnistamisavaldus endise omaniku kinnistusraamatusse

kandmiseks;

-

avaldaja ei ilmunud 28. detsembril 2009 kell 10 notari juurde;

-

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet pöördus 29. novembril 2012 Põhja-Tallinna

Valitsuse poole endise omaniku paigutamiseks hooldekodusse ning Põhja-Tallinna

Valitsuse 23.11.2012 protokolliga nr 6-16/21 otsustati ta hooldekodusse paigutada, sest

ta vajas pidevat kõrvalabi ja järelevalvet, on dementne ning ohtlik enesele ja teistele;

-

avaldaja broneeris 10. juulil 2017 notari juures aja kinkelepingu tõestamiseks, et kinkida

korteriomand oma tütrele;

2-17-11283

-

kingi saaja avaldas notarile, et endine omanik viibib hooldekodus ja tema vanus ei

võimalda tal enam notaribüroos tahteavaldusi andma tulla;

-

notar jättis kinkelepingu tõestamata ja väljastas 18. juulil 2017 õiendi kinkelepingu

tõestamisest keeldumise kohta põhjusel, et endine omanik on tühistanud 2007. a

kinkelepingu ning tal võib puuduta õigus- ja teovõime, mistõttu ei ole isik võimeline

ilmuma tahteavalduse andmiseks notaribüroosse.

4.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab kohus Notariaadiseaduse (NotS) § 41 lg 5

järgi kohustada notarit, et notar vaataks ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbi, kuid ei saa

ise otsustada, kas ja kuidas ametitoiming läbi viia ega kohustada notarit ametitoimingut tegema.

4.3. Praegusel juhul ei ole alust kohustada notarit ametitoimingu tegemise taotlust uuesti läbi

vaatama, sest notar keeldus tõestamisseaduse (TõS) § 4 alusel põhjendatult talle teatavaks

saanud asjaoludel 2017. a kinkelepingut tõestamast põhjusel, et tehing võib olla heade

kommetega vastuolus, kuna lahendamata on korteriomandi kuuluvus, ning tehinguga oleks

kahjustatud endise omaniku huve.

Kui kinkelepingu on täidetud, võib kinkija võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1 järgi

kinkelepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete alusel välja nõuda.

Praegusel juhu tühistas endine omanik 2007. a kinkelepingu ja nõudis saadu tagastamist alusetu

rikastumise sätete järgi. Avaldaja ei ole endisele omanikule korteriomandit tagastanud.

Võlaõigusliku ehk kohustustehingu tühisusest ei tulene iseenesest asjaõiguslepingu kui

käsutustehingu tühisust. Isegi kui endine omanik tühistas kinkelepingu kui võlaõigusliku

kohustustehingu, on asjaõigusleping kui käsutustehing kehtiv. Kui kinkelepingust taganemine

kehtib, on endisel omanikul õigus nõuda avaldajalt korteriomandi tagastamist. Endine omanik

ei ole sellist nõuet esitanud.

Sellise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 järgi kolm aastat alates nõudest teada

saamisest. Endine omanik sai nõudest teada 10. detsembril 2009, mistõttu tuli nõue avaldaja

vastu esitada hiljemalt 10. detsembril 2012.

Kuna endine omanik oli õigus- ja teovõimetu juba vähemalt 2012. aasta novembris, kui ta

paigutati hooldekodusse, s.o ajal, mil tema nõue ei olnud veel aegunud, võib nõude

aegumistähtaeg olla TsÜS § 165 lg 1 alusel peatunud.

4.4. Menetluskulud jäävad avalduse rahuldamata jätmise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega kohustada notarit notari ametitoimingu tegemise taotlust uuesti läbi vaatama.

5.1. Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus põhjendamatult arvestamata, et endisel

omanikul ei olnud alust 2007. a kinkelepingut tühistada, ning tähelepanuta avaldaja vastuse

tühistamisavaldusele.

5.2. Maakohus asus õigesti seisukohale, et endise omaniku nõude aegumistähtaeg on

TsÜS § 151 lg 1 järgi kolm aastat, kuid asus tõendeid vääralt hinnates seisukohale, et aegumine

võis olla TsÜS § 165 alusel peatunud. Kuigi kingi saaja andis notarile 10. juulil 2017 teada, et

endisel omanikul ei ole tõenäoliselt teovõimet, ei kinnita see seda, et tal ei olnud teovõimet ka

2-17-11283

enne 10. detsembrit 2012. Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et endine omanik ei olnud piiratud

teovõimega ning ta oli 10. detsembril 2012 teovõimeline.

Juhul, kui nõude aegumine oli TsÜS § 165 lg 1 alusel peatunud, on praeguseks nõue igal juhul

TsÜS § 165 lg 2 alusel aegunud. Harju Maakohus määras endisele omanikule

31. oktoobril 2018 tsiviilasjas nr 2-18-9874 eestkostja, kuid nõuet ei ole esitatud.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27. mai 2019. a määrusega määruskaebuse ning tühistas

Harju Maakohtu 19. veebruari 2019. a määruse, rahuldas avalduse, kohustas notarit

ametitoimingu tegemise taotlust, milleks on 10. juuli 2017. a kinkelepingu tõestamine, uuesti

läbi vaatama.

8. Notar esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta avaldus rahuldamata.

9. Riigikohus rahuldas 10. detsembri 2019. a määrusega määruskaebuse osaliselt, tühistas

ringkonnakohtu määruse ning saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Ringkonnakohus lubas 6. juuli 2020. a määrusega CC-l (puudutatud isik) astuda endise

omaniku surma tõttu tema asemel üldõigusjärglasena menetlusse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni

tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb osaliselt muuta ja

täiendada kohtumääruse põhjendusi.

12. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et notar keeldus TõS § 4

alusel põhjendatult avaldaja ja tema tütre kinkelepingut 10. juulil 2017 tõestamast, kuid tegi

seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus saab selle eksimuse parandada ja

põhjendab kohtumäärust alljärgnevalt.

12.1. Kolleegium selgitab, et notar keeldub ametitoimingu tegemisest NotS § 41 lg 1 järgi ainult

seaduses sätestatud alustel. TõS § 4 järgi keeldub notar tõestamistoimingu tegemisest, kui

taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või

on ilmselt lubamatud ja ebaausad või kui ilmneb, et tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub

vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus.

Riigikohus selgitas viidatud sätte kontekstis, et notaril on avalik-õigusliku ameti kandjana

kohustus selgitada välja tehingu tegemiseks olulised asjaolud ja tehingu eesmärgid ning

kohustus kontrollida tehingu kehtivust, et tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada

õigusvaidlusi. Notar peab püüdma tagada tõestatavate toimingute seaduslikkuse, luues nii

õiguskindlust ja õigusselgust. Seda arvestades peab notar TõS § 4 alusel keelduma

tõestamistoimingu tegemisest, kui on kõrge tõenäosus, et taotletava toimingu eesmärgid on

vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on lubamatud ja ebaausad.

Seejuures ei peaks TõS § 4 kohaldamine piirduma nt ainult nende juhtudega, mil tehinguosaline

2-17-11283

ise notarile kas kirjalikult või suuliselt kinnitab, et tehingu eesmärk on ebaaus vms. TõS § 4

eeldab siiski notari teatavat otsustusõigust talle teatavaks saanud asjaolude alusel, kaitsmaks nii

tehinguosaliste kui ka kolmandate isikute huve. Kui notaril on pelgalt kahtlus, tuleb tal lähtuda

TõS § 18 lg-st 2, mille kohaselt, kui notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate

tegelikule tahtele vastavuse suhtes, arutab notar selle osalejatega läbi, ning kui osalejad

nõuavad sellele vaatamata tõestamist, märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud

osalejate põhjendused notariaalakti (vt Riigikohtu 10. detsembri 2019. a otsus praeguses

tsiviilasjas, p 13 ja 18).

12.2. Praegusel juhul olid ringkonnakohtu hinnangul notarile 2017. a kinkelepingu tõestamise

ajaks teada sellised asjaolud, mille puhul oli kõrge tõenäosus, et tõestatava kinkelepingu

sõlmimine oleks korteriomandi endise omaniku huve arvestades vastuolus heade kommetega.

Pooled ei vaidle selle üle, et endine omanik kinkis 18. mai 2007. a kinkelepingu alusel

korteriomandi avaldajale ja avaldaja on kantud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse.

Nimetatud tehingu tõestas notar Triin Sild. Endine omanik pöördus 10. detsembril 2009 sama

notari poole ja tegi avaldajale 2007. a kinkelepingu notariaalselt tõestatud tühistamise avalduse.

Tühistamise avalduse kohaselt pettis avaldaja koos oma sõbrannaga (GG) temalt pettuse teel

korteri välja ning ta sai sellest teada, kui tema tütar nägi kinkelepingut ja selgitas talle olukorda.

Hoolimata sellest, et avalduses tegi endine omanik avaldajale ettepaneku ilmuda 28. detsembril

2009 kell 10 notari juurde korteriomandi tagasikandmiseks vajalike tehingute tegemiseks, ei

ilmunud avaldaja notari juurde. 10. juuliks 2017 oli sama notari juures broneeritud aeg, et

tõestada kinkeleping, millega avaldaja kingib korteriomandi oma tütrele. Tütar esindas tehingu

tegemisel ühtlasi ka avaldajat. Notar selgitas avaldaja tütrele, et endine omanik tegi 2007. a

kinkelepingu tühistamiseks avalduse ja soovis korteriomandit tagasi saada, kuid notarile

teadaolevalt ei ole avaldaja ja endine omanik sõlminud kokkulepet omandi tagasiandmiseks,

samuti ei ole endine omanik võtnud tühistamisavaldust tagasi ega tunnistanud 2007. a

kinkelepingut kehtivaks. Seda arvestades soovis notar kaasata tehingu tegemisse endise

omaniku, kuid avaldaja tütre kinnitusel ei olnud endine omanik oma vaimse terviseseisundi

tõttu enam võimeline notariaalseid tahteavaldusi tegema.

12.3. Neil asjaoludel järeldas notar õigesti, et endise omaniku huve arvestades oli kõrge

tõenäosus, et tõestatav kinkeleping oleks olnud vastuolus heade kommetega.

Riigikohus on selgitanud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja

õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu

tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi

heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise

eesmärgil (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Tehingu heade kommete

vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid,

mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid (vt Riigikohtu 24. mai 2001. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-76-01; 29. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-02, p 9).

Ringkonnakohtu hinnangul eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õigustunde ja

väärtushinnangute vastu see, kui kingisaaja soovib kingitud asja edasi kinkida, olles samal ajal

teadlik sellest, et kinkija on kinkelepingu tühistanud ning nõudnud asja temalt tagasi, kuid ta ei

ole piiratud teovõime tõttu enam võimeline asja tagasi nõudma. Seda arvestades keeldus notar

põhjendatult 2017. a kinkelepingut tõestamast, sest ta pidi seda TõS § 4 alusel õiguskindluse,

õigusselguse ja kolmanda isiku huvide kaitseks oma ametiülesandeid arvestades tegema.

2-17-11283

13. Eeltoodust erinevale seisukohale ei saa asuda ka avaldaja määruskaebuse väiteid

arvestades. Avaldaja tugines eelkõige sellele, et endine omanik ei ole 2007. a kinkelepingut

kehtivalt tühistanud, ja isegi, kui leping on kehtivalt tühistatud, on endise omaniku nõue

korteriomandi tagasisaamiseks aegunud.

Kolleegium selgitab, et isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, võib NotS § 41

lg 5 järgi nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Sellist

taotlust menetledes ei saa kohus lahendada tsiviilõiguslikku vaidlust, mis on tekkinud või võib

tekkida notarilt ametitoimingut taotlenud isiku ja mõne teise isiku vahel, kelle õigusi või

kohustusi võib ametitoiming otseselt või kaudselt mõjutada (vt Riigikohtu kolleegiumi

10. detsembri 2019. a otsus praeguses tsiviilasjas, p-d 12).

Seega ei saa kohus praeguse kohtuasja raames lahendada avaldaja ja endise omaniku

võimalikku vaidlust selle üle, kas endisel omanikul või tema üldõigusjärglasel on õigus nõuda

avaldajalt korteriomandi tagastamist. Sellist vaidlust lahendab Harju Maakohus tsiviilasjas

nr 2-20-17358 ning avaldaja märgitud asjaolud saab kohus tuvastada selles vaidluses. Praeguse

kohtuasja raames peab kohus välja selgitama üksnes selle, kas notaril oli TõS § 4 alusel õigus

keelduda 2017. a kinkelepingu tõestamisest, st kas notarile teadaolevaid asjaolusid arvestades

oli kõrge tõenäosus, et taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või

heade kommetega või on lubamatud ja ebaausad.

14. Kuigi Riigikohus märkis, et ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel mh arvestama

seda, et mitmed asjaolud võivad olla võrreldes tõestamisest keeldumise ajaga 2017. a juulis

muutunud, ei anna see ringkonnakohtu hinnangul alust asuda maakohtust erinevale

lõppjäreldusele.

Kuigi endine omanik on surnud, lubas ringkonnakohus endise omaniku üldõigusjärglasel astuda

puudutatud isikuna menetlusse. Samuti on endise omaniku üldõigusjärglane asunud endise

omaniku õigusi tsiviilasja nr 2-20-17358 raames maksma panema, paludes kohtul kohustada

avaldajat andma nõusolek korteriomandi omanikukande kustutamiseks ja asendada kostja

tahteavalduse kohtulahendiga (Harju Maakohtu 23. detsembri 2020. a hagi menetlusse võtmise

määruses tsiviilasjas nr 2-20-17358 märgitud kui hagi kinnistusraamatu ebaõige kande

parandamise nõue). Seega ei ole endiselt omanikult tema üldõigusjärglasele üle läinud õiguste

kaitse muutunud võimatuks, mistõttu ei saa ka sel põhjusel kohustada notarit 2017. a

kinkelepingu tõestamise taotlust uuesti läbi vaatama. Juhul, kui tsiviilasja nr 2-20-17358 raames

selgub, et kinnistusraamatu kande parandamise nõue ei ole põhjendatud, saab avaldaja

pöörduda kinkelepingu tõestamiseks uuesti notari poole.

15. Neil põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades osaliselt kohtumääruse põhjendusi.

16. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seonduvad

kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud

kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka

ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2

ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin