4-21-972/44 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-21-972

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2021. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Väärteoasja number 4-21-972 Kohtunik Istungisekretär Piia Jaaksoo Jaana Liiv Väärteoasi G T kaebus PPA Lääne prefektuuri 12.02.2021. a otsusele väärteoasjas nr 2390,20,000276 Menetlusosalised Kaebuse esitaja G T, isikukood XXX, elukoht XXX Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, Advokaadibüroo LMP, asukoht Soola 8 Tartu linn Tartu maakond, telefon 5166303, e-post: robert.sprengk@lmp.ee Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskond, asukoht Sadama 26 Kärdla Hiiu vald Hiiumaakond, e-post: laane@politsei.ee, esindaja Helen Härmson RESOLUTSIOON 1. Rahuldada G T kaebus. 2. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tühistada PPA Lääne Prefektuuri 12.02.2021. a otsus väärteoasjas 2390,20,000276 ja lõpetada G T suhtes väärteomenetlus KOKS § 66-3 järgi kvalifitseeritavas väärteos. 3. Jätta rahuldamata taotlus hüvitada G T-le menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale 936 eurot. 4. Jätta tõlkimise tasu 108 eurot riigi kanda. 5. Edastada kohtuotsus G T-le, kaitsjale ja PPA Lääne prefektuurile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus. PPA Lääne prefektuuri 12.02.2021 otsusega väärteoasjas nr 2390,20,000276 karistati G T järgmise rikkumise eest – 09.08.2020 kell 15.28 G T koera omanikuna jättis avalikus kohas

4-21-972

2 XXX territooriumil koera piisavalt tähistamata ja järelevalveta ning ei taganud ohutust, kui temale kuuluv koer hammustas XXX sissepääsu otsivat R F jalast, põhjustades sellega tervisekahjustuse ning varalise kahju pükste lõhkumise ning arstiabi osutamise eest summas 105,18 eurot. Rikkus koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3 lg 1, 2, § 3 lg 7 p 1. Väärteo kvalifikatsioon kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66-3. G T karistati KOKS § 66-3 alusel rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot.

Kaebus. 28.02.2021 saabus Pärnu Maakohtusse G T kaebus /tl 3-4/ otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja leiab, et pole rikkunud koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3 lõigetes 1 ja 2 ning lõike 7 punktis 1 sätestatud kohustusi. Koera viibimine retsorani territooriumil oli märgistatud ja vastav hoiatussilt oli paigutatud selliselt, et R F pidi seda nägema. Hoiatussildil oli lisaks eestikeelsele tekstile koera kujutis ja see on piisav, et lugeda koeraomaniku kohustus täidetuks. Koer oli rihmaga kinnitatud ja rihm oli lühike. Kaebaja leiab, et ei ole tõendatud, et kaebaja koer hammustas R F-i. Meditsiinidokumendi kohaselt oli tuvastatud vigastusteks marrastused parema põlve sisepinnal ja vasakus peopesas. Marrastus on kukkumisel tekkiv tüüpiline vigastus ja pole tüüpiline vigastus koera hammustuse korral.

Kohtuvälise menetleja seisukoht. 12.03.2021 esitas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku ja seisukoha kaebuse osas /tl 10/. Kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustu. Kohtuväline menetleja nõustub, et hoiatussilt oli paigaldatud, aga arvestades sündmuskohta ja juurdepääsu, siis seda ainult ühest suunast lähenejale. Seda, et ei piisa lihtsalt sildi paigaldamisest on näha ka eeskirja § 3 lõikest 2 kus on eraldi välja toodud, et silt tuleb paigutada selliselt, et isik oleks koera olemasolust informeeritud. Seetõttu, et hoiatussilt ja koera tähistus ei olnud piisavad, ei olnud tagatud ka isikute ohutus ning seega on rikutud eeskirja nõudeid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kogutud tõenditega on tõendatud koera hammustamine. Kohtuväline menetleja nõustub, et kõik R F-i vigastused ei ole tekkinud koera hammaste kaudu ning käsi sai kahjustada kukkumisel, kui ta proovis eemalduda koerast. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja väärteootsuse muutmata.

Menetluse käik. Kohtuistungil avaldas kaebuse esitaja uue asjaolu - G T, keda on karistatud koera omanikuna KOKS § 66-3 kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, ei ole koera omanik, koera omanik on P K. Kohtuväline menetleja palus tulenevalt kaebuse esitaja poolt avaldatust kohtuistung edasi lükata, et saaks esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, kes on koera omanik. Kohus andis pooltele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid, mida pooled ka tegid. Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja avaldasid peale täiendavate tõenditega tutvumist, et on nõus, et kohus lahendab kaebuse kirjalikus menetluses /tl 64-65, 69-71/.

Kohtu seisukoht. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses.

4-21-972

3 VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis /väärteotoimik (edaspidi VTT) tl 13/ ja väärteootsuses /VTT tl 17-18/ olev teokirjeldus kattub.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus uurib, kas G T on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas.

G T on karistatud selle eest, et tema koera omanikuna rikkus koerte ja kasside pidamise eeskirja nõudeid, mistõttu temale kuuluv koer hammustas R F-i. G T rääkis kohtuistungil /tl 43/, et lemmiklooma registris on koera omanikuna kirjas P K. Kohapeal, kui sündmus juhtus, ütlesid, et see on nende koer, ei ole öelnud, et tema on koera omanik. Kui sai väärteoprotokolli, ei osanud mõista, mis see omaniku definitsioon on. On elanud koos koeraga, aga ametlik omanik on P K. Kaitsja saatis kohtuistungi ajal kohtule väljavõtte lemmikloomaregistrist /tl 34-35/, mille kohaselt kesk-aasia lambakoera, 8 aastat 9 kuud vana, omanik on P K. Tunnistaja P K avaldas kohtuistungil /tl 43 pöördel/, et tema on koera, kes 09.08.2020 oli XXX hoone kõrval rihmas, omanik. Ei ole andnud 09.08.2020 koera G T-le hoiule. Koera nimi on L, ta on XXX pärit. Võttis koera 2012. aastal, on kogu aeg olnud koera omanik. Võttis koera koerakasvataja K K-ilt. Tl 46 on K K tõend, et P K ostis tema käest kesk-aasia lambakoera kutsika 2012.aasta septembris. Koera kenneli poolt nimekas pandud M E L-ina, omaniku poolt sai koer nimeks L. Tl 58 on koera ostu-müügileping, mis kinnitab, et kesk-aasia lambakoera M E L ostis K K-i käest P K septembris 2016. Koera pass /tl 59-60/ näitab, et kesk-aasia lambakoera M E L passi on omanikuna kantud P K.

Väärteotoimikust nähtub koera omaniku kohta järgmine info: tunnistaja R F ütleb /VTT tl 8-10/, et abi andnud mees ütles, et koer kuulub P-le; tunnistaja M M ütluste kohaselt /VTT tl 12/ läksid XXX juurde, et suhelda P K-i ja G T-iga, kellele koer kuulus – nad kinnitasid, et koer oli kinni pandud, oli hoiatav silt. Väärteootsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes kohtuväline menetleja leidis, et koera omanik on G T, seda asjaolu ei ole otsuses analüüsitud.

Kohtuväline menetleja leidis vastuses kohtule /tl 70-71/, et alles kohtuistungil andsid menetlusalune isik ja tunnistaja eksitavaid ja vastuolulisi ütlusi koera omamise kohta. Kohtuväline menetleja esitas kohtule kõnesalvestise /tl 49/, kus P K helistab 09.08.2020 Häirekeskusesse ja seal avaldab, et koera omanik on passis G T, tema on elukaaslane. Kohus märgib, et P K helistas Häirekeskusesse seoses sellega, et politsei võtaks maha sündmusega seotud avalikkusele nähtava postituse. See kõne ei olnud menetlustoiming ja P K-ile ei selgitatud eelnevalt tõe rääkimise kohustust. Kohtueelses menetluses ei ole P K-i küsitletud. Kohus kuulas P K kohtus tunnistajana üle, selgitades talle tõe rääkimise kohustust ja asjaolu, et valeütluste andmine kohtus on kuritegu.

4-21-972

4 Kohus leiab, et kohtuistungil andsid menetlusalune isik G T ja tunnistaja P K koera omaniku kohta kokkulangevaid ütlusi, mida kinnitavad ka nende poolt kohtule esitatud tõendid - koera ostu-müügi leping, koera pass ja lemmikloomaregistri väljavõte.

Kohtuväline menetleja avaldas vastuses kohtule /tl 70-71/: „..et juhul kui menetlus väärteoasjas tuleb lõpetada, sest kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik (G T) ei vastutanud omaniku laiendatud mõiste alusel talle usaldatud koera poolt kahju tekitamise eest…“. Kohtule jääb arusaamatuks kohtuvälise menetleja seiskoht, et G T võiks vastutada omaniku laiendatud mõiste alusel talle usaldatud koera eest, sest väärteokirjelduses (millest kohus ei või väljuda) on väärteo toimepanemine süüks arvatud G T-ile kui koera omanikule. Väärteokirjeldusest ei tulene, et keegi oleks G T-ile koera usaldanud. Hiiumaa Vallavolikogu poolt 24.01.2019 määrusega nr 48 vastu võetud (jõustus 01.03.2019) „Koerte ja kasside pidamise eeskiri Hiiumaa vallas“ § 2 p 3 kohaselt eeskirjas kasutatakse mõistet looma omanik järgmiselt – isik, kellele loom kuulub, või kes õigussuhte alusel omanikuga vastutab viimasele kuuluva looma eest. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on kinnitust leidnud, et koera omanik oli 09.08.2020 väärteootsuses kirjeldatud sündmuse toimumise ajal P K. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et koer oleks 09.08.2020 G T-ile usaldatud. P K kinnitas kohtuistungil, et 09.08 ei andnud koera hoiule G T-ile. Kohus märgib lisaks, et väärteokirjeldusest ei nähtu koera nimi, tõug, välimus, mis oleks väärteoprotokollis kirjeldatud sündmuse puhul olulised.

Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et G T ei olnud 09.08.2020 XXX territooriumil olnud koera omanik ja seega ei ole G T toime pannud talle süüks arvatud KOKS § 66-3 järgi kvalifitseeritavat väärtegu, mistõttu väärteomenetlus G T suhtes tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja juhindudes VTMS § 132 p 3 rahuldab kohus G T kaebuse PPA Lääne prefektuuri 12.02.2021 otsusele väärteoasjas nr 2390,20,000276 ja tühistab kohtuvälise menetleja otsuse.

Asitõendid puuduvad.

Menetluskulu. Kaitsja esitas kohtule taotluse /tl 38-39/ välja mõista G T-ile menetluskulud 936 eurot, mis koosnevad õigusabiteenusest kaitsjale järgmiselt: 26.02.2021 asja materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine, kaebuse koostamine 3 tundi 30 minutit, 420 eurot, koos käibemaksuga 504 eurot. 07.04.2021 ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund 120 eurot, koos käibemaksuga 144 eurot. 09.04.2021 kohtuistung 2 tundi 240 eurot, koos käibemaksuga 288 eurot. Kaitsja tunnitasu 120 eurot. Kokku 6 tundi 30 minutit, õigusabiteenuse tasu koos käibemaksuga 936 eurot. Kohtuväline menetleja leidis /tl 70-71/, et kaitsja tasu hüvitamiseks mõistliku suuruse leidmisel tuleb arvestada alles kohtuistungil antud menetlusaluse isiku ja tunnistaja eksitavaid ja vastuolulisi ütlusi koera omamise kohta. Kohtu seisukoht. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

4-21-972

5 Riigikohus on andnud suuniseid, mida kohus peaks arvestama menetluskulude vajalikkuse hindamisel. Näiteks otsuses 1-17-7461 on öeldud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. Kohus märgib, et 28.02.2021 esitatud kaebuses ei ole otsust vaidlustatud selles osas, et G T ei ole koera omanik. Kaebuses on avaldatud, et pole tõendatud, et kaebaja (G T) koer hammustas teist isikut. Selle väite, et G T ei ole koera omanik, esitas kaitsja alles kohtuistungil avakõnes. Väärteoasi ei ole mahukas, kohus leiab, et asjaga tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja kaebuse koostamiseks põhjendatud aeg on 1,5 tundi. Kohus leiab, et täiendavalt 07.04 istungiks ettevalmistamiseks põhjendatud aeg on 0,5 tundi, sest kohtule on avaldatud, et sel päeval arutati koera omaniku küsimust. 09.04 kohtuistung kestis 1 tund 10 minutit. Seega valitud kaitsjale osutatud õigusabi eest on põhjendatud tasuda 3 tunni 10 minuti eest. Kohus leiab, et kaitsja ühe tööühiku hind – tund 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale põhjendatud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulu kaitsja tasu näol 380 eurot, millele lisandub käibemaks 76 eurot, kokku 456 eurot.

Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kulude hüvitamist taotletakse selle alusel. Riigikohus on määruses 3-1-1-125-04 p 8 leidnud, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda ainult kaitsealuse poolt juba makstud tasuga. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 eesmärki arvestades pole oluline, kas õigeksmõistetu on valitud kaitsja osutatud õigusabi eest kohtukulude küsimuse otsustamise momendiks juba tasunud või mitte ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui õigeksmõistetul on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01, RT III 2001, 25, 278). Riigikohtu otsus 3-2-1-112-01 - TsMS § 61 lg 1 reguleerib vajalike ja põhjendatud kulude väljamõistmist esindaja poolt osutatud õigusabi eest poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus. Selle sätte eesmärk on hüvitada poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, tema esindaja vajalik ja põhjendatud õigusabi tasu. Seega pole TsMS § 61 lg 1 eesmärki arvestades oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. TsMS § 60 lg 3 sätestab, et poolel ei ole õigust kohtukulude hüvitamist nõuda, kui ta ei ole enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirja ja kuludokumente kohtule esitanud. Arvestades TsMS § 61 lõikele 1 antud tõlgendust, asub kolleegium seisukohale, et TsMS § 60 lõikes 3 nimetatud kuludokumendiks võib lisaks õigusabi eest tasumist tõendavale dokumendile olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Kohtule ei ole esitatud kuludokumente, mis näitaks, et G T on õigusabi eest tasunud või tal on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata taotluse hüvitada G T-ile menetluskulud.

Tõlgitasu tõlgi 09.04.2021 kohtuistungil osalemise eest on 108 eurot /tl 66-67/. KrMS § 173 lg 1 p 3, lg 4, § 177 p 3, § 178 lg 2 alusel jääb tõlgitasu riigi kanda.

Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 138 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 1.

4-21-972

6

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik