3-20-1180/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2021, Tartu Haldusasja number 3-20-1180 Haldusasi X kaebus Viru Vangla ja justiitsministri peale seonduvalt vangla riietuse ja pesu väljastamise, vahetamise, pesemise ning kuivatamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10. veebruari 2021. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja X Vastustaja I – Viru Vangla Vastustaja II – justiitsminister

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

2. Tagastada X määruskaebus.

3. Jätta menetluse peatamise taotlus ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASAJOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 15. juunil 2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ja justiitsministri peale. Kaebusest nähtub, et kaebaja peab õigusvastaseks Viru Vanglas valitsevat olukorda, mis seondub vangla riietuse ja pesu väljastamise, vahetamise, pesemise ning kuivatamisega. Lisaks peab kaebaja õigusvastaseks seda, et justiitsminister ei ole andnud vangistusseaduse (VangS) §

46 lõikes 3 nimetatud määrust.

2. Tartu Halduskohus tagastas 10. veebruari 2021. a määrusega X kaebuse.

3. X esitas 17. märtsil 2021. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles Tartu Halduskohtu 10. veebruari 2021. a määruse tühistamist ja tema kaebuse menetlusse võtmist ning riigilõivust vabastamist. Koos määruskaebusega esitas X taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt oli X pannud määruse blankettide mappi ja avastas selle alles 16. märtsil 2021. a. Samuti taotles X menetluse peatamist kuni ta saab õigusja psühhiaatrilist abi, sest on võimetu asja sisuliselt arutama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei saa rahuldada.

5. Kaebaja on määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10. veebruari 2021. a määruse peale esitanud

17. märtsil 2021. a. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Halduskohus on vaidlusaluses määruses selle edasikaebamise korda selgitanud.

6. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on Tartu Halduskohtu 10. veebruari 2021. a määruse saanud kätte 11. veebruaril 2021. a. Seega hakkas määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema

12. veebruaril 2021. a ning määruskaebuse esitamise viimane päev oli 26. veebruar 2021. a. Kaebaja esitas määruskaebuse 17. märtsil 2021. a, see tähendab 19-päevase hilinemisega.

7. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätetatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Tähtaja ennistamise avalduses on kaebaja märkinud, et lasi tähtaja mööda, sest oli vaidlustatava määruse pannud blankettide mappi ja avastas selle alles 16. märtsil 2021. a.

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaega ei saa ennistada, sest kaebaja poolt tähtaja möödalaskmise põhjust ei saa pidada mõjuvaks. Kohtupraktikas on selgitatud, et üldjuhul on mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Subjektiivse asjaoluna on peetud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui määruskaebuse esitaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kaebaja ei ole menetlustähtaja järgmisel olnud hoolas, tegemist on isikust lähtuva dokumendihalduse probleemiga, mida kaebaja oleks saanud ise ära hoida. Kaebaja on ise süüdi edasikaebe tähtaja mööda laskmises, sest asetas vaidlustatava kohtumääruse kohta, kus ta seda ei märganud.

9. Arvestades eeltoodut, jätab ringkonnakohus kaebaja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis võttes aluseks HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1, § 187 lg 3 p 2, tagastab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud.

10. Menetluse peatamise taotlus jääb lahendamata, sest ringkonnakohus ei võta määruskaebust menetlusse.

11. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse esitaja taotluse vabastada ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, sest vastavalt 1. jaanuaril 2018. a jõustunud riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 muudatusele on haldusasjas määruskaebuse läbivaatamine riigilõivuvaba.

(allkirjastatud digitaalselt)