3-21-301/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

12.05.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-301

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 01.12.2020

kirja

nr

5-4/5337-3

ja

Tallinna

Linnavalitsuse

20.01.2021 korralduse nr 63 ning Tallinna Kesklinna

Valitsuse 04.01.2021 kirja nr 5-4/20/6061-2 ja Tallinna

Linnavalitsuse

17.02.2021

korralduse

nr

tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Kristel Tina

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.03.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tagastada XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.03.2019 määruse resolutsiooni p

4 peale haldusasjas nr 3-20-301.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Tallinna Kesklinna Valitsusele 17.11.2020 taotluse sissetulekust sõltuva toetuse

saamiseks. Kaebaja taotles eluasemekulude hüvitamist 88,55 eurot ja arvuti soetamise kulude

hüvitamist 399 eurot. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjon arutas kaebaja

taotlust ja tegi ettepaneku määrata kaebajale toetus 42,50 eurot. Tallinna Kesklinna Valitsus

määras 25.11.2020 kaebajale sissetulekust sõltuva toetuse 42,50 eurot. Kaebajat teavitati

otsusest ja kaalutlustest 01.12.2020 kirjaga nr 5-4/5337-3.

2. Kaebaja esitas 22.12.2020 taotluse sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks, paludes hüvitada

kulud 259,19 euro ulatuses. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjon tegi

ettepaneku hüvitada kulud 15 euro ulatuses. Tallinna Kesklinna Valitsus määras 28.12.2020

kaebajale sissetulekust sõltuva toetuse 15 eurot. Kaebajat teavitati otsusest ja kaalutlustest

04.01.2021 kirjaga nr 5-4/20/6061-2.

3. Tallinna Linnavalitsus jättis 20.01.2021 korraldusega nr 63 (vaideotsus) rahuldamata

01.12.2020 kirja nr 5-4/5337-3 peale esitatud vaide.

3-21-301

2(3)

4. XX esitas Tallinna Halduskohtule 11.02.2021 kaebuse, mida halduskohus tõlgendas

selliselt, et kaebaja palub tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse 01.12.2020 kirja nr 5-4/5337-

3 osas, milles 17.11.2020 taotlus jäeti rahuldamata, ja Tallinna Linnavalitsuse 20.01.2021

korraldus nr 63 ning kohustada Tallinna linna vaatama kaebaja 17.11.2020 taotlus uuesti läbi

rahuldamata jäetud osas.

5. Tallinna Linnavalitsus jättis 17.02.2021 korraldusega nr 187 (vaideotsus) rahuldamata

04.01.2021 kirja nr 5-4/20/6061-2 peale esitatud vaide.

6. Kaebaja esitas 15.03.2021 (täpsustatud 22.03.2021) avalduse kaebuse muutmiseks, paludes

täiendavalt tühistada Tallinna Linnavalitsuse 17.02.2021 vaideotsuse nr 187, kohustada

vastustajat maksma välja toetused ja mõista välja hüvitis õigusvastase tegevuse eest

7. XX esitas halduskohtule 22.03.2021 riigi õigusabi taotluse. Taotluse järgi on kaebajal

raske puue ja ta on esindajata menetluslikult kehvemas seisus kui vastustaja.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.03.2021 määrusega osaliselt kaebaja taotluse

kaebuse muutmiseks ning võttis täiendavalt menetlusse kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse

04.01.2021 kirja nr 5-4/20/6061-2 ja Tallinna Linnavalitsuse 17.02.2021 korralduse nr 187

tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja 22.12.2020 taotlus läbi osas,

milles see jäeti rahuldamata. Halduskohus ei lubanud esitada hüvitamiskaebust (resolutsiooni

p-d 1–3). Halduskohus jättis samas määruses rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse

(resolutsiooni p 4). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai kaebaja halduskohtu määruse kätte E-

toimiku infosüsteemis 30.03.2021.

Kaebaja majanduslik seisund ei võimalda tal õigusteenuse eest ise tasuda, kuid esineb riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

Kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Tal ei ole küll õigusalaseid teadmisi, ent tegemist

ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Kaebaja ei pea välja tooma õiguslikke põhjendusi, vaid

faktilised asjaolud. Seda on kaebaja seni asjakohaselt teinud. Kohtul tuleb uurimispõhimõttest

ja selgitamiskohustustest tulenevalt selgitada kaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning

tagada võrdsed võimalused seisukohtade esitamiseks ja põhjendamiseks. Vaidlus ei ole niivõrd

keerukas, et kaebaja vajaks professionaalset õigusabi poolte võrdsuse tagamiseks (RÕS § 7 lg

3). Kohus on kaebaja tahet tõlgendades määratlenud kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad

nõuded. Asja lahendamiseks vajalik teave on kaebajal ja selle esitamiseks kohtule ei ole vaja

riigi õigusabi korras määratud esindajat. Puudub põhjus kahelda, et kaebaja suudab vajadusel

ise anda asjaolude kohta selgitusi.

9. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 27.04.2021 määruskaebusena pealkirjastatud

avalduse. Määruskaebusest nähtuvalt palub kaebaja tühistada Tallinna Halduskohtu 26.03.2021

määruse ja määrata talle pädev esindaja. Vastasel juhul jäävad tema õigused kaitseta ning

tagamata jääb õigus ausale kohtumenetlusele. Kaebaja on raske puudega invaliid ning tal

puudub töövõime. Tal ei olnud 2020. a novembris ja detsembris raha söögi, esmatarbekaupade

ja ravimite ostuks. Ta palub tühistada ka vaidlustatud otsused. Kaebaja sõnul sai ta 26.03.2021

määruse kätte 20.04.2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebus on ilmselt esitatud HKMS § 204 lg-s 1 sätestatud 15-päevast tähtaega

ületades. Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks jätta määruskaebust käiguta ja anda kaebajale

võimalus määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks, sest kaebaja võimalused oma õiguste

kaitseks on ilmselgelt vähesed. Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 2 alusel tagastada.

11. Määruskaebuse eesmärk on, et kaebajale määrataks riigi õigusabi korras esindaja. Selleks

tuleb taotleda halduskohtu 26.03.2021 määruse resolutsiooni p 4 tühistamist ja uue määruse

3-21-301

3(3)

tegemist, millega rahuldada riigi õigusabi taotlus ja anda kaebajale riigi õigusabi esindamiseks

käesolevas haldusasjas (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4

alusel kaebaja tahet esitada vastavasisuline taotlus. Vaidlustatud otsuste õiguspärasust ei

hinnata määruskaebuse läbivaatamisel, vaid asja sisulisel lahendamisel.

12. Niisiis vaidlustab kaebaja halduskohtu 26.03.2021 määruse resolutsiooni p-i 4. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt sai kaebaja 26.03.2021 määruse kätte E-toimiku infosüsteemi

vahendusel 30.03.2021. Määruskaebus esitatakse kirjalikult 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 1). Kaebaja on märkinud

määruskaebuses küll, et ta sai määruse kätte 20.04.2021, kuid sel kuupäeval ei ole määruse

kättetoimetamist registreeritud. Määruskaebuse 26.03.2021 määruse peale pidi esitama seega

hiljemalt 14.04.2021. Määruskaebus on esitatud 27.04.2021. Järelikult on määruskaebusel

tähtaja rikkumise tunnused.

13. Ringkonnakohus ei pea otstarbekaks jätta määruskaebust käiguta ning anda kaebajale

võimalus esitada tähtaja ennistamise taotlus koos tähtaja ennistamise mõjuvate põhjustega.

Isegi juhul, kui määruskaebus oleks esitatud tähtaegselt või määruskaebuse esitamise tähtaeg

tuleks ennistada, on kaebaja võimalused määruskaebuse eesmärgi saavutamiseks, s.o riigi

õigusabi saamiseks, ilmselgelt vähesed. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu

määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Isiku majanduslik võimekus asjatundliku õigusteenuse eest tasuda ei ole ainuke asjaolu, mida

riigi õigusabi taotluse lahendamisel hinnatakse. Riigi õigusabi ei anta muu hulgas vaidlustes,

kus isikul puudub tegelik vajadus õigusabi järele. Vaidlus puudub, et kaebajal ei ole

õigusteaduslikku haridust. Isiku võimekus ise enda õigusi kaitsta ei sõltu siiski üksnes tema

õigusteadmistest, vaid vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest.

Praegusel juhul ei saa vaidlust pidada õiguslikult ega faktiliselt keerukaks. Vaidlus on selles,

kas vastustaja on sotsiaaltoetuse maksmisel järginud kehtestatud tingimusi ning teostanud

õiguspäraselt kaalutlusõigust. Kaebaja ei pea kohtule esitatavates avaldustes viitama normidele

ja selgitama, kuidas neid tõlgendada, samuti ei pea ta otsima asjakohast kohtupraktikat.

Asjakohaste normide ja kohtupraktika leidmine on kohtu ülesanne (HKMS § 157 lg 1). Kaebaja

peab välja tooma asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

Ka raske puue ja töövõime puudumine omavad riigi õigusabi andmist otsustades tähtsust vaid

juhul, kui need takistavad kaebajal oma õigusi efektiivselt kaitsta. Asja materjalide põhjal ei

ole võimalik järeldada, et puue või töövõime puudumine avaldaksid kaebajale sellist mõju, et

ta ei ole võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on end seni selgelt väljendanud ning

halduskohus on selle põhjal saanud välja selgitada kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad

nõuded.

Ühtlasi puudub põhjus arvata, et kaebaja on esindajata menetluslikult oluliselt halvemas

positsioonis kui vastustaja. Menetluslikku halvemust aitab korvata halduskohtumenetluses

kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja

osalenud mitmetes kohtuvaidlustes ilma esindajata (haldusasjad nr 3-20-1118, 3-20-324, 3-19-

1753, 3-19-1389, 3-19-823, 3-16-712, 3-15-2801, 3-13-279), mistõttu võib eeldada, et ta teab

oma õigusi ja on võimeline oma õigusi kaitsma iseseisvalt selleski vaidluses.

14. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalused halduskohtu

26.03.2021 määruse resolutsiooni p 4 vaidlustamisega oma õigusi kaitsta on ilmselgelt vähesed.

Määruskaebus tuleb seetõttu HKMS § 207 lg 2 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)