3-20-2381/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-2381 Haldusasi XX kaebus Politseija Piirivalveameti 24. novembri 2020. a vastuse nr 2.1-3/38732-2 peale Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 8. jaanuari 2021. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Politseija Piirivalveamet Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. jaanuari 2021. a määruse haldusasjas nr 3-20-2381 resolutsiooni punkti 1 peale. 2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. jaanuari 2021. a määruse haldusasjas nr 3-20-2381 resolutsiooni punkt 1 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Politseija Piirivalveametile (PPA) 20.11.2020 pöördumise, milles soovis teada, kus asuvad ja millises seisus on temalt Sindi linnas Raba tn 2 toimunud läbiotsimise käigus ära võetud kuldehted. PPA selgitas 24.11.2020 vastuses nr 2.1-3/38732-2, et XX-lt läbiotsimise käigus ära võetud ehted on Pärnu Maakohtu 21.02.2019 otsusega konfiskeeritud ning XX-l puudub esemete asukoha osas teadmisvajadus ja seetõttu ei edasta PPA temale ka fotosid neist esemetest.

2. XX esitas Tallinna Halduskohtule 30.11.2020 kaebuse (täiendatud 05.01.2021), milles palus selgitada välja temale kuuluvate kuldesemete olemasolu ja asukoht ning kohustada PPA- d esitama fotod kõigist esemetest. Kaebajalt läbiotsimisel ära võetud asjad (sh kuldehted väärtusega ca 2000 eurot) jäeti Pärnu Maakohtu 21.02.2019 otsuse kriminaalasjas nr 1-17-1676 resolutsiooni p-ga 3.2 aresti alla, mistõttu on need jätkuvalt kaebaja omandis ning tal on õigus

3-20-2381 2(3) teada nende asukohta ja hoiutingimusi. Kaebaja suhtes ei ole veel täitemenetlust alustatud ja seega on tal kõik täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud võlgniku õigused, sh asja hinnata, vaidlustada, nõuet rahuldada, asju tagasi saada (vt TMS § 101 jj). Peaaegu kõigil esemetel on kaebaja jaoks esemete rahalist väärtust oluliselt ületav sentimentaalne väärtus. Kaebaja on huvitatud sellest, et tema asjad paikneksid kindlas kohas ning tagatud oleks nende puutumatus ja väärtuse säilimine. Kaebaja taotles ühtlasi menetlusabi riigilõivu tasumiseks.

3. Tallinna Halduskohus jättis 08.01.2021 määrusega XX menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning andis kaebajale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega

15 päeva määruse kättesaamisest arvates (resolutsiooni p 2). Kuna kaebaja pöördumisele on PPA 24.11.2020 kirjaga vastatud ja vastus ei ole sedavõrd formaalne, et esineks ilmselgelt alus kohustada PPA-d uuesti vastama, siis on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ja kaebuse eduväljavaated asjaoludest tulenevalt minimaalsed, seega ei ole menetlusabi andmine HKMS § 111 lg-te 1–3 kohaselt põhjendatud. Suhteliselt perspektiivituid kaebusi on võimalik küll esitada, kuid sel juhul tuleb tasuda riigilõiv. Kaebajal tuleb lisaks riigilõivu tasumisele kohtule täiendavalt selgitada, kuidas seostub PPA vastus tema õiguste kaitsega, kui esemed on konfiskeeritud.

4. XX palub 18.01.2021 määruskaebuses (täiendatud 22.02.2021) tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada tema menetlusabi taotlus. PPA on jätnud kaebaja teabenõudele sisuliselt vastamata. Halduskohus leidis ekslikult, et esemed on konfiskeeritud, sest maakohtu otsusest nähtub selgelt, et need on jäetud aresti alla ja kaebajale teadaolevalt ei ole toimunud ka esemete müüki. Seejuures on teiste kaebajalt ära võetud asjade (auto, tehnika, tööriistad) kohta PPA kaebajale selgitanud, et neid hoitakse soojas ja kuivas ning ventileeritud ruumis (tööriistadest tehti isegi pilte). Ainult kuldesemete hoidmise kohta ei ole kaebajale teavet antud, mistõttu esineb kahtlus, et keegi kasutab ehteid vmt. Kaebaja esitas konfiskeerimisega seoses tema kriminaalasja menetlejate suhtes 13.11.2020 ka kuriteoteate. Kaebus on vägagi mõistlik ja perspektiivikas. Kaebajal on õigus täita oma kohustusi ka muu vara arvelt, mitte tingimata selle vara arvelt, mis on kohtuotsusega jäetud täitmise tagamiseks aresti alla (vt Riigikohtu 18.03.2015 määrus nr 3-1-1-78-14, p 25; 11.04.2011 määrus nr 3-1-1- 97-10, p 33). Sentimentaalset väärtust omavad kuldehted on jätkuvalt kaebaja omandis ja tal on õigus teada, kus need asuvad ning milline on nende seisukord ja hoiutingimused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1 ls 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS §

204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

6. Pärnu Maakohtu 21.02.2019 otsuse kriminaalasjas nr 1-17-1676 resolutsiooni p-st 3.2 kohaselt on kaebajalt karistusseadustiku (KarS) §-de 831 ja 84 alusel mõistetud konfiskeerimise asendamise korras välja 94 158,51 eurot ning jäetud selle täitmise tagamiseks muu hulgas aresti alla Pärnu Maakohtu 14.12.2016 määrusega nr 1-16-11001 arestitud XX-le kuuluvad ehted: „3 kollasest metallist sõrmust (1 rohelise kiviga, 2 tk valgete kividega), 1 kollasest metallist kett, kaelaketi kollasest metallist amulett sodiaagimärgiga „vähk“, kollasest metallist kaelakett ümmarguse sodiaagimärgiga „vähk“ (sinises plastmasskarbis), 2 kollasest metallist kaelaketti (üks peenike, teine laiem), ühed kollasest metallist kõrvarõngad, 1 kollasest metallist sõrmus ning kollasest metallist ripatsiga (kollasest metallist kaelakett koos ristkülikukujulise ripatsiga)

3-20-2381 3(3) kaelakett“. Loetletud ehted on Pärnu Maakohtu 14.12.2016 määrusega nr 1-16-11001 arestitud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1 ning KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel ehk kuriteoga saadud vara konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks.

7. XX on pöördunud halduskohtusse eesmärgiga kohustada PPA-d vastama tema 20.11.2020 järelepärimisele sisuliselt, selgitades arestitud ehete asukohta ja hoiutingimusi ning esitades tõendid kuldehete hoidmisest viisil, mis tagab nende puutumatuse ja väärtuse säilimise. Kuivõrd vaidlusalused esemed arestiti kriminaalmenetluses ja jäeti konfiskeerimise asendamise korras aresti alla samuti kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega ning kriminaalmenetluse käigus arestitud vara hoidmist reguleerib KrMS § 142 lg 7, siis ei kuulu sellega seonduvad vaidlused (sh arestitud vara hoidmist puudutava teabe andmise üle) HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse, vaid tuleb lahendada maakohtus. Kaebaja taotlus saada teavet kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega konfiskeerimise asendamise korras aresti alla jäetud vara asukoha, seisukorra ja hoiutingimuste kohta on kohtulahendi täitmisel tekkinud muu küsimus KrMS § 431 lg 1 tähenduses, mille lahendamiseks on pädev maakohtu täitmiskohtunik (vrd ka Riigikohtu 12.03.2020 määrus nr 3-20-17, p 7; 08.06.2016 määrus nr 3-3-4-1-16, p 11). Ka juhul, kui kaebaja hinnangul ei ole vaidlusaluseid ehteid hoitud nõuetekohasel viisil ja seeläbi on temale KrMS § 142 lg 7 süülise rikkumisega tekitatud kahju, kuuluks sellise kahju hüvitamise nõude läbivaatamine maakohtu pädevusse (vt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 7 lg 1, § 14 lg 4 ja § 17 lg 1).

8. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu XX kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse ja tuleks riigilõivu tasumisest olenemata HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada, siis on kaebuse eduväljavaated ilmselgelt olematud ning halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse lõppastmes õigesti rahuldamata.

9. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.01.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)