3-21-527/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-527

Haldusasi

X taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vaidlustatud lahend

X määruskaebus

Tartu Halduskohtu 23. märtsi 2021. a määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

taotleja X

puudutatud isik Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata Tartu Halduskohtu 23. märtsi 2021. a määrus

muutmata.

2. Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse on lõplik (HKMS § 56 lg 3, TsMS § 247 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule taotluse eeltõendamismenetluse

algatamiseks, soovides psühhiaatrilise ekspertiisi korraldamist. Täpsemalt leidis taotleja, et

pikaajalise üksikvangistuse kohaldamisega on Viru Vangla kahjustanud taotleja vaimset tervist.

Vangla vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks on esmalt vaja välja selgitada taotleja vaimne

seisund, kahjustuse ulatus, samuti see, kas taotlejal esineb vaimuhaigus.

2. Tartu Halduskohus jättis taotluse rahuldamata 23. märtsi 2021. a määrusega. Halduskohus

selgitas, et Viru Vangla ei nõustunud taotlusega, leides et puudub alus karta, et tõend võiks hävida

või olla hiljem raskesti kättesaadav. Kohus nõustus vanglaga selles, et tõendid taotleja seisundi

kohta ei lähe kaduma ja nende tõendite kasutamine ei raskene.

Taotleja on taotluses leidnud, et ta vajab ekspertiisi (tulevikus) vangla vastu esitatava kahjunõude

tarbeks, aga samuti käimasolevates menetlustes kohtuasjades nr 3-19-1803, nr 3-20-1314 ja

nr 3-21-433, kuid taotleja pole avaldanud, kuidas ja millega on Viru Vangla tema tervist

kahjustanud, et nõuda kahju hüvitamist. Konkreetsed haldusasjad ei ole hüvitamiskaebused.

Halduskohus ei pidanud põhjendatuks taotluse käiguta jätmist, kuna sedavõrd ulatuslike puudustega

taotluse puhul tähendaks see sisuliselt uue taotluse esitamist.

3. Taotleja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu

määrus. Taotleja selgitab, et enne ekspertiisi teostamist ei saa ta esitada halduskohtule

hüvitamiskaebust, sest ei saa täita HKMS-s kaebuse kohta esitatud nõudeid. Samuti on takistatud

taotluse

esitamine

töövõimetuspensioni

saamiseks.

Taotleja

kavatseb

nõuda

vanglalt

üksikvangistuses hoidmise, mitte tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSE OSAS

4. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning

määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse.

Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab eelkõige taotleja õigusi, mistõttu ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele Viru Vanglat ega anda talle

võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Määruskaebusest nähtub, et taotleja arvates eeldab halduskohtule Viru Vangla vastu

üksikvangistuse kohaldamisega tekitatud tervisekahju nõude esitamine psühhiaatrilise ekspertiisi

eelnevat läbiviimist.

Ringkonnakohus taotlejaga ei nõustu.

7. Määruskaebuses viidatud HKMS sätetest (§ 37 lg 1, § 38 lg 1 p-d 6-9, § 39 lg 1 ja § 44 lg 1) ei

tulene kohustust tõendada tervisekahju tekkimist (s.h vaimsele tervisele kahju tekkimist) kindlat

liiki tõendiga, näiteks kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga. HKMS § 56 lg 1 järgi on tõend

igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses

sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või

nende

puudumise,

samuti

muud

asja

õigeks

lahendamiseks

tähtsad

asjaolud.

Halduskohtumenetluses võivad tõenditeks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 251–305

kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja HKMS-s lubatud tõendid (HKMS § 6 lg 2 ls 1).

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende

kogumis ja vastastikuses seoses (HKMS § 61 lg 2). Seega võib taotleja tõendada tervisekahju

tekkimist ka muud liiki tõenditega. Halduskohtule esitatud taotlusest nähtub, et taotleja on oma

terviseseisundi tõttu vanglas pöördunud eriarsti poole, kes on taotleja seisundit ka hinnanud.

Taotleja tervisekaart eeldatavalt kajastab kõiki kaebaja pöördumisi arstide poole vangistuse ajal,

samuti arstide hinnanguid taotleja tervise kohta. Need andmed saavad olla aluseks taotlejale, et

hinnata oma terviseseisundit ning otsustada hüvitisenõude esitamine vangla vastu. Kui hiljem

esineb vajadus pöörduda halduskohtusse hüvitamiskaebusega, siis otsustab halduskohus kaebuse

läbivaatamise käigus, kas esitatud tõendid on piisavad kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamiseks

või esineb tõepoolest vajadus kohtuliku ekspertiisi määramiseks. Kuid ka viimasel juhul saab

pikaajalise üksikvangistuse perioodil taotleja terviseseisundi muutumise hindamise aluseks olla

eelkõige sel ajal meditsiinitöötajate poolt dokumenteeritud andmed taotleja kohta.

8. Tõendid

esitatakse

tavapäraselt

kohtuasja

menetluses

ja

nende

kogumine

eeltõendamismenetluses on erandlik meede. Selle kohaldamise põhjendatud vajadus esineb, kui on

oht, et hiljem ei ole võimalik tõendit koguda (HKMS § 56 lg 3, TsMS 244 lg 1).

Eeltõendamismenetluses on lubatud tõendi kogumine ka juhul, kui vastustaja sellega nõustub.

Praegusel juhul on Viru Vangla vaielnud vastu tõendi kogumisele eeltõendamismenetluses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu halduskohtule esitatud taotluses ega määruskaebuses

kirjeldatud asjaoludest, et tõendi kogumine kaebaja terviseseisundi kohta oleks hiljem võimatu või

raskendatud. Taotleja enda hinnangul on tema tervise kahjustamine olnud pöördumatu. Seega ei

eelda taotleja, et tema terviseseisund võiks ajas oluliselt paraneda. Seetõttu pole põhjust arvata

sedagi, et ekspertiisi määramata jätmisel ei oleks hiljem võimalik enam tuvastada vangla tegevusega

põhjustatud kahju ulatust. Vastavalt ei ole täidetud TsMS § 244 lg-s 1 sätestatud eeldus tõendi

kogumiseks eeltõendamismenetluses.

HKMS § 158 lg 2 ls 1 näeb ette, et kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

Seegi nõue räägib tõendite varase kogumise vastu, kuna kahju hüvitamise nõude esitamise

kolmeaastast tähtaega silmas pidades võib asjaolude muutumise korral sel juhul põhiasja

menetluses osutuda vajalikuks uue ekspertiisi määramine. See oleks aga vastuolus

menetlusökonoomia põhimõttega. Ka ei oleks eeltõendamismenetluses tõendi kogumine sel juhul

kooskõlas HKMS § 62 lg-ga 2, kuna selline tõend vähemalt osaliselt ei aitaks kindlaks teha asja

õigeks lahendamiseks olulisi asjaolusid.

9. Kokkuvõtteks nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, selles et praegusel juhul ei ole täidetud

TsMS § 244 lg 1 sätestatud tingimused tõendi kogumiseks eeltõendamismenetluses.

Selle sätte alusel ei ole aga üldse võimalik korraldada tõendi kogumist esitamiseks juba kohtu

menetluses oleva kaebuse läbivaatamisel või haldusorganile haldusmenetluses taotluse esitamiseks.

Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja väited, et ta soovib kasutada ekspertiisiakti haldusasjade

nr 3-19-1803, nr 3-20-1314 ja nr 3-21-433 menetlustes ja Sotsiaalkindlustusametilt töövõimetus-

pensioni taotlemisel.

10. Taotleja isikuandmete kaitseks tuleb avaldatavas kohtulahendis asendada taotleja nimi

tähemärgiga vastavalt HKMS § 175 lg-le 3.

/allkirjastatud digitaalselt/