3-21-527/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Vangla kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks, soovides psühhiaatrilise ekspertiisi korraldamist. Täpsemalt leidis taotleja, et
Legislator headnote
AI generated3-21-527/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Täpsemalt leidis taotleja, et
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar
Määruse tegemise aeg ja koht
12. mai 2021, Tartu
Haldusasja number
3-21-527
Haldusasi
X taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Vaidlustatud lahend
X määruskaebus
Tartu Halduskohtu 23. märtsi 2021. a määrus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
taotleja X
puudutatud isik Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus rahuldamata Tartu Halduskohtu 23. märtsi 2021. a määrus
muutmata.
2. Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse on lõplik (HKMS § 56 lg 3, TsMS § 247 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule taotluse eeltõendamismenetluse
algatamiseks, soovides psühhiaatrilise ekspertiisi korraldamist. Täpsemalt leidis taotleja, et
pikaajalise üksikvangistuse kohaldamisega on Viru Vangla kahjustanud taotleja vaimset tervist.
Vangla vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks on esmalt vaja välja selgitada taotleja vaimne
seisund, kahjustuse ulatus, samuti see, kas taotlejal esineb vaimuhaigus.
2. Tartu Halduskohus jättis taotluse rahuldamata 23. märtsi 2021. a määrusega. Halduskohus
selgitas, et Viru Vangla ei nõustunud taotlusega, leides et puudub alus karta, et tõend võiks hävida
või olla hiljem raskesti kättesaadav. Kohus nõustus vanglaga selles, et tõendid taotleja seisundi
kohta ei lähe kaduma ja nende tõendite kasutamine ei raskene.
Taotleja on taotluses leidnud, et ta vajab ekspertiisi (tulevikus) vangla vastu esitatava kahjunõude
tarbeks, aga samuti käimasolevates menetlustes kohtuasjades nr 3-19-1803, nr 3-20-1314 ja
nr 3-21-433, kuid taotleja pole avaldanud, kuidas ja millega on Viru Vangla tema tervist
kahjustanud, et nõuda kahju hüvitamist. Konkreetsed haldusasjad ei ole hüvitamiskaebused.
Halduskohus ei pidanud põhjendatuks taotluse käiguta jätmist, kuna sedavõrd ulatuslike puudustega
taotluse puhul tähendaks see sisuliselt uue taotluse esitamist.
3. Taotleja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu
määrus. Taotleja selgitab, et enne ekspertiisi teostamist ei saa ta esitada halduskohtule
hüvitamiskaebust, sest ei saa täita HKMS-s kaebuse kohta esitatud nõudeid. Samuti on takistatud
taotluse
esitamine
töövõimetuspensioni
saamiseks.
Taotleja
kavatseb
nõuda
vanglalt
üksikvangistuses hoidmise, mitte tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSE OSAS
4. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning
määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse.
Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab eelkõige taotleja õigusi, mistõttu ei pea
ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele Viru Vanglat ega anda talle
võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Määruskaebusest nähtub, et taotleja arvates eeldab halduskohtule Viru Vangla vastu
üksikvangistuse kohaldamisega tekitatud tervisekahju nõude esitamine psühhiaatrilise ekspertiisi
eelnevat läbiviimist.
Ringkonnakohus taotlejaga ei nõustu.
7. Määruskaebuses viidatud HKMS sätetest (§ 37 lg 1, § 38 lg 1 p-d 6-9, § 39 lg 1 ja § 44 lg 1) ei
tulene kohustust tõendada tervisekahju tekkimist (s.h vaimsele tervisele kahju tekkimist) kindlat
liiki tõendiga, näiteks kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga. HKMS § 56 lg 1 järgi on tõend
igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses
sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või
nende
puudumise,
samuti
muud
asja
õigeks
lahendamiseks
tähtsad
asjaolud.
Halduskohtumenetluses võivad tõenditeks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 251–305
kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja HKMS-s lubatud tõendid (HKMS § 6 lg 2 ls 1).
Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende
kogumis ja vastastikuses seoses (HKMS § 61 lg 2). Seega võib taotleja tõendada tervisekahju
tekkimist ka muud liiki tõenditega. Halduskohtule esitatud taotlusest nähtub, et taotleja on oma
terviseseisundi tõttu vanglas pöördunud eriarsti poole, kes on taotleja seisundit ka hinnanud.
Taotleja tervisekaart eeldatavalt kajastab kõiki kaebaja pöördumisi arstide poole vangistuse ajal,
samuti arstide hinnanguid taotleja tervise kohta. Need andmed saavad olla aluseks taotlejale, et
hinnata oma terviseseisundit ning otsustada hüvitisenõude esitamine vangla vastu. Kui hiljem
esineb vajadus pöörduda halduskohtusse hüvitamiskaebusega, siis otsustab halduskohus kaebuse
läbivaatamise käigus, kas esitatud tõendid on piisavad kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamiseks
või esineb tõepoolest vajadus kohtuliku ekspertiisi määramiseks. Kuid ka viimasel juhul saab
pikaajalise üksikvangistuse perioodil taotleja terviseseisundi muutumise hindamise aluseks olla
eelkõige sel ajal meditsiinitöötajate poolt dokumenteeritud andmed taotleja kohta.
8. Tõendid
esitatakse
tavapäraselt
kohtuasja
menetluses
ja
nende
kogumine
eeltõendamismenetluses on erandlik meede. Selle kohaldamise põhjendatud vajadus esineb, kui on
oht, et hiljem ei ole võimalik tõendit koguda (HKMS § 56 lg 3, TsMS 244 lg 1).
Eeltõendamismenetluses on lubatud tõendi kogumine ka juhul, kui vastustaja sellega nõustub.
Praegusel juhul on Viru Vangla vaielnud vastu tõendi kogumisele eeltõendamismenetluses.
Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu halduskohtule esitatud taotluses ega määruskaebuses
kirjeldatud asjaoludest, et tõendi kogumine kaebaja terviseseisundi kohta oleks hiljem võimatu või
raskendatud. Taotleja enda hinnangul on tema tervise kahjustamine olnud pöördumatu. Seega ei
eelda taotleja, et tema terviseseisund võiks ajas oluliselt paraneda. Seetõttu pole põhjust arvata
sedagi, et ekspertiisi määramata jätmisel ei oleks hiljem võimalik enam tuvastada vangla tegevusega
põhjustatud kahju ulatust. Vastavalt ei ole täidetud TsMS § 244 lg-s 1 sätestatud eeldus tõendi
kogumiseks eeltõendamismenetluses.
HKMS § 158 lg 2 ls 1 näeb ette, et kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga.
Seegi nõue räägib tõendite varase kogumise vastu, kuna kahju hüvitamise nõude esitamise
kolmeaastast tähtaega silmas pidades võib asjaolude muutumise korral sel juhul põhiasja
menetluses osutuda vajalikuks uue ekspertiisi määramine. See oleks aga vastuolus
menetlusökonoomia põhimõttega. Ka ei oleks eeltõendamismenetluses tõendi kogumine sel juhul
kooskõlas HKMS § 62 lg-ga 2, kuna selline tõend vähemalt osaliselt ei aitaks kindlaks teha asja
õigeks lahendamiseks olulisi asjaolusid.
9. Kokkuvõtteks nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, selles et praegusel juhul ei ole täidetud
TsMS § 244 lg 1 sätestatud tingimused tõendi kogumiseks eeltõendamismenetluses.
Selle sätte alusel ei ole aga üldse võimalik korraldada tõendi kogumist esitamiseks juba kohtu
menetluses oleva kaebuse läbivaatamisel või haldusorganile haldusmenetluses taotluse esitamiseks.
Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja väited, et ta soovib kasutada ekspertiisiakti haldusasjade
nr 3-19-1803, nr 3-20-1314 ja nr 3-21-433 menetlustes ja Sotsiaalkindlustusametilt töövõimetus-
pensioni taotlemisel.
10. Taotleja isikuandmete kaitseks tuleb avaldatavas kohtulahendis asendada taotleja nimi
tähemärgiga vastavalt HKMS § 175 lg-le 3.
/allkirjastatud digitaalselt/