3-21-662/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-662 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23. aprilli 2021. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23. aprilli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-662 resolutsiooni punktide 1–3 peale. 2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. aprilli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-662 resolutsiooni punktid 1–3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lgd 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. XX (kaebaja) esitas Tallinna Vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumised, mis registreeriti numbritega 5-18/21/6663-1 ja 5-31/21/37-1. Pöördumistes taotles kaebaja suure kontrolli alustamist vanglas ja ministeeriumis, venekeelset kirjalikku vabandust ning rahalist kompensatsiooni. Pöördumist nr 5-18/21/6663-1 käsitles Tallinna Vangla märgukirjana ja vastas sellele 25.03.2021 kirjaga number 5-18/21/6663-2. Kaebaja pöördumise nr 5-31/21/37- 1 alusel 11.03.2021 registreeritud kahjunõude osas vangla menetlus veel kestab. 2. Samadel asjaoludel, mida kaebaja käsitles eelnimetatud pöördumistest vanglale, esitas ta 26.03.2021 Tallinna Halduskohtule neli avaldust, viidates kõigis Tallinna Vangla kirjale nr 5- 18/21/6663-2. Kõnealused avaldused registreeriti halduskohtu kantseleis ühe kaebusena. Sisuliselt taotleb kaebaja neis mittevaralise kahju hüvitamist seoses Tallinna Vangla ametnike

3-21-662 2(3) poolt kaebaja suhtes jõu kasutamisega, mis toimus väidetavalt 2021. aasta 17., 19. ja 21. veebruaril. Samuti esitas kaebaja kohtule menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused. 3. Tallinna Halduskohus jättis 23.04.2021 määrusega kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse, riigi õigusabi taotluse ja tõlkeabi taotluse rahuldamata (vastavalt resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3) ning andis kaebajale 15-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (resolutsiooni p 4). HKMS 111 lg 1 kohaselt eeldab menetlusabi andmine muu hulgas, et on piisav alus eeldada, et menetluses osalemine on edukas. Praegusel juhul see nii ei ole. Tallinna Vanglalt saadud dokumentidest nähtub, et vanglateenistuse ametnikud andsid kaebajale korralduse kanda kaitsemaski ja nimesilti väljaspool kambrit. Nimesildi kandmise kohustus tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 46 lg-st 1 ning kaitsemaski kandmise kohtustus Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/21/56 p-st 4. Kuivõrd kaebaja keeldus korduvalt täitmast vanglaametnike korraldusi kanda kaitsemaski ja nimesilti, osutas vastupanu ning takistas oma käitumisega vanglaametnike teenistusülesannete täitmist, kasutati kaebaja suhtes jõudu. Enne jõu kasutamist selgitati kaebajale talle antud korralduste täitmise vajalikkust ning hoiatati füüsilise jõu kasutamise eest. Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele (VangS § 67 p 1). Füüsilise jõu kasutamist reguleerib VangS § 71 lg 2. Kaebusest ja Tallinna Vangla esitatud dokumentidest nähtuvalt on usutav, et vanglaametnikud andsid kaebajale seaduslikke korraldusi, selgitasid korralduste eiramise tagajärgi ning kui ka seejärel kaebaja korraldusi ei täitnud, kasutasid füüsilist jõudu. Lisaks ei nähtu kaebusest, et väidetava füüsilise jõu tagajärjel oleks kaebaja saanud mõne vigastuse või talle oleks põhjustatud valu või muid ebamugavusi sellisel määral, et see saaks kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse. Riigi õigusabi taotlus advokaadi saamiseks jääb rahuldamata vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-dele 1 ja 6. Vangla haldusaktide ja toimingute halduskohtus vaidlustamiseks ei vaja kinnipeetav üldjuhul professionaalset õigusabi, sest ta saab kohtu poole pöörduda ja kohtumenetluses osaleda iseseisvalt. Halduskohtule esitatavas kaebuses ei ole vaja esitada õiguslikke põhjendusi, vaid piisab üksnes sellest, kui selgelt ära näidata, millist tulemust kaebaja soovib ning millised on need faktilised asjaolud, millele ta tugineb. Halduskohtule esitatavale kaebusele ei ole selliseid kohustuslikke vorminõudeid, mida kinnipeetav täita ei suudaks. Selgitamiskohustuse raames aitab kohus kaebajat, nõudes vajadusel puudulikult esitatud dokumentide täpsustamist, täiendamist või tõendite esitamist. Seega saab eeldada, et vaidluses vanglaga on kinnipeetav võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on juba korduvalt halduskohtu poole pöördunud ning kaebuses kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt ei ole praegusel juhul tegemist keerulise õigusliku vaidlusega. Kaebaja on kohtule esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuid kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu tungivat avalikku huvi. Kaebaja taotlus tõlkida kohtudokumendid vene keelde ei ole põhjendatud, kuna teadaolevalt on kaebaja eesti keele oskus piisav eestikeelsete dokumentide mõistmiseks. Kohtuasja nr 3-21-436 raames on Tallinna Vangla kohtule selgitanud, et vangiregistri andmetel on kaebaja suhtluskeelteks eesti ja vene keel ning ta omandas aastatel 2005–2006 keskhariduse eesti õppekeelega koolis. Samuti suhtleb kaebaja vanglaametnikega suuliselt ka eesti keeles ning on esitanud kirjalikke pöördumisi eesti keeles.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. XX palub 30.04.2021 määruskaebuses taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, riigi õigusabi taotluse ja tõlkeabi taotluse rahuldada.

3-21-662 3(3) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab määruskaebuse lahendada. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 6. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks puudub HKMS § 111 lg 1 mõttes alus, sest kaebaja kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas. Seetõttu ei ole menetlusabi andmine riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt on riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks olukord, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses kehtivat uurimisja selgitamiskohustust arvestades pole põhjust arvata, et taotleja õigused võiksid jääda kaitseta üksnes asjaolu tõttu, et tal puuduvad õigusalased teadmised. Asjaoludest nähtuvalt ei ole tegemist keeruka vaidlusega ning kaebajal on olemas kogemus halduskohtumenetluses. Kaebaja ei pea viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale. Piisab, kui ta toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul saab kahju tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud negatiivseid tagajärgi kõige paremini ja vahetumalt selgitada haldusorganile ja kohtule kahju kannatanud isik ise. Selline selgitamine ei nõua isikult süvendatud õigusteadmisi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ehkki kõikides haldusasjades esineb avaliku huvi element, peab avalik huvi konkreetse mittevaralise kahju nõude vastu olema tavalisest oluliselt suurem, et oleks täidetud „tungiva avaliku huvi“ kriteerium. Sellist eriti intensiivset õiguste riivet ja sellega seotud avalikku huvi praeguses asjas ei esine. 8. Halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata kaebaja taotluse tõlkida kohtudokumendid temale vene keelde. Tallinna Vangla on haldusasjade nr 3-21-436 ja nr 3-21-306 raames halduskohtule esitatud vastustes selgitanud, et vangiregistri andmetel on XX suhtluskeelteks eesti ja vene keel. XX on omandanud aastatel 2005–2006 keskhariduse eesti õppekeelega koolis (Keila Ühisgümnaasiumis). Samuti suhtleb kaebaja vanglaametnikega suuliselt ka eesti keeles ning on esitanud kirjalikke pöördumisi eesti keeles. Samades haldusasjades on vangla esitanud kohtule kaebaja eestikeelsed pöördumised. Eelneva põhjal saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda kaebaja keeleoskuse piisavaks, et mõista eestikeelseid dokumente. Mõne üksiku keerulisema sõna tõlkimiseks saab kaebaja vajadusel kasutada ka vangla raamatukogust kättesaadavaid sõnaraamatuid või paluda abi kaaskinnipeetavalt või vanglaametnikult. 9. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 23.04.2021 määruse resolutsiooni p-d 1–3 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)