3-21-653/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.05.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-653

Haldusasi

Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde

OÜ kaebus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 18.02.2021

kvalifitseerimisotsuse ning pakkuja edukaks tunnistamise

otsuse „Vändra piirkond“ riigihankes „Heakorrateenuse

ostmine“ (viitenumber 229106) õigusvastaseks tunnistamiseks

ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.03.2021 otsuse nr 41-

21/229106 tühistamiseks ning kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad – Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja

Võsatööde

OÜ,

seaduslik

esindaja

Ülari

Metsaveer,

lepinguline esindaja Roger Uusmaa

Vastustaja – Põhja- Pärnumaa vald, volitatud esindaja Piret

Müür

Kolmas isik – Vändra MP OÜ, lepinguline esindaja Kaisa

Lumiste

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebajate taotlus kaebuse nõuete muutmiseks. Lugeda kaebuse nõueteks

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 18.02.2021 kvalifitseerimisotsuse ning pakkuja edukaks

tunnistamise otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue riigihanke „Heakorrateenuse

ostmine“

(viitenumber

229106)

osas

„Vändra

piirkond“;

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 18.03.2021 otsuse nr 41-21/229106 tühistamise nõue ning kahju

hüvitamise nõue summas 142 000 eurot.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja menetluskuludena 921,67

eurot. Muus osas jätta menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.05.2021. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.

3-21-653

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigihangete

registris

avaldati

21.12.2020

Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsuse

riigihange

„Heakorrateenuse ostmine“ (viitenumber 229106). Riigihange oli ühe menetluse raames osadeks

jaotatud: osa 1 - „Pärnu-Jaagupi piirkond“ ja osa 2 - „Vändra piirkond“. Menetlus viidi läbi

rahvusvahelist piirmäära ületava avatud hankemenetlusena, pakkumuse esitamise tähtajaga 28.01.2021.

Tähtaegselt esitasid mõlemas hanke osas ühispakkumused ka Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti

Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ.

2. 18.02.2021 tegi hankija kaebajatele teatavaks „Vastavusotsuse“ „Edukaks tunnistamise otsuse“,

„Kvalifitseerimise otsuse“ ja „Kõrvaldamise aluste otsuse“ mõlemas hanke osas. Hankija kasutas

otsuste järgnevusel RHS § 52 lg 3 sätestatud nn. pöördmenetlust, mille kohaselt teeb hankija esimesena

otsuse pakkumuste vastavuse kohta, siis tuvastab eduka pakkuja ja alles seejärel kontrollib

kõrvaldamise aluseid ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist üksnes eduka pakkuja suhtes.

3. Hankija tunnistas kaebajate pakkumused mõlemas hanke osas vastavaks ning hanke osas 2 „Vändra

piirkond“ edukaks. Seejärel tegi hankija hanke osas 2 „Vändra piirkond“ kaebajate kvalifitseerimata

jätmise kohta, mis viis maksumuselt järgmise pakkuja, Vändra MP OÜ pakkumuse edukaks

tunnistamiseni.

4. Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ esitasid riigihangete

vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse taotlusega tunnistada kehtetuks hanke osas 2 tehtud

ühispakkujate Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ kvalifitseerimata

jätmise ja OÜ Vändra MP pakkumuse edukaks tunnistamise otsused.

5. VAKO 18.03.2021 otsusega nr 41-21/229106 jäeti vaidlustus rahuldamata.

6. 29.03.2021 esitasid Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ kaebuse

Tallinna Halduskohtule Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 18.02.2021 kvalifitseerimisotsuse ning pakkuja

edukaks tunnistamise otsuse „Vändra piirkond“ riigihankes „Heakorrateenuse ostmine“ (viitenumber

229106) ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.03.2021 otsuse nr 41-21/229106 tühistamiseks.

7. Kohus võttis 30.03.2021 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Põhja- Pärnumaa

valla ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse Vändra MP OÜ. Kaebajad esitasid samal kuupäeval

täiendavalt esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus rahuldas halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 252 lg 4 alusel ajutiselt ja keelas hankelepingu sõlmimise kuni 30.04.2021.

8. Vastustaja ja kolmas isik esitasid 06.04.2021 seisukohad kaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele.

9. Kohus tühistas 12.04.2021 määrusega esialgse õiguskaitse ja jättis kaebajate esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata kaebuse perspektiivituse tõttu. Kaebajad esitasid määrusele määruskaebuse, mille

Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.04.2021 määrusega rahuldamata.

10. Kaebajad esitasid 24.04.2021 uue esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus jättis 28.04.2021

määrusega rahuldamata. Tulenevalt asjaolust, et vastustaja sõlmis 28.04.2021 kolmanda isikuga

hankelepingu, andis kohus kaebajatele võimaluse kaebuse nõude muutmiseks. Kaebajad esitasid

30.04.2021 täiendavad seisukohad ja 04.05.2021 taotluse kaebuse nõude muutmiseks, taotledes

vaidlustatud hankija otsuste õigusvastaseks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks summas 142 000

eurot.

11. Vastustaja esitas omapoolse täiendava seisukoha 07.05.2021

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebajate seisukoht

12. Hankija otsused on õigusvastased, sest hankija on jätnud teostamata seadusest tuleneva uurimis- ja

selgituste küsimise kohustuse ning on kvalifitseerimistingimusi laiendanud kaebajaid kahjustaval moel.

3-21-653

3(10)

13. Pakkujate tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kontrollimiseks kehtestas Hankija hanke osas 2 –

„Vändra piirkond“ kvalifitseerimistingimuse: „Pakkuja peab olema täitnud viimase 60 kuu jooksul

vähemalt ühe heakorratööde lepingu kogumaksumusega 120 tuhat eurot ilma käibemaksuta“.

13.1. Lähtudes hankija kehtestatud tingimusest esitasid kaebajaid koos pakkumusega iga ühispakkuja

kohta hankepassid, milles kinnitasid kvalifitseerimistingimusena kehtestatud tingimusele vastavust.

Eesti Metsamehed OÜ hankepass sisaldas ka viidet referentslepingutele.

13.2. Hankija kvalifitseerimisotsuse kohaselt hanke osas 2 on hankija kaebajate kvalifitseerimata

jätmist põhjendanud järgnevalt : „…Hankija on kontrollinud kinnituse vastavust ning tuvastanud, et

pakkuja poolt viidatud hankeleping (3-2.5.3/181317332) ei kvalifitseerunud nõutud heakorrateenuse

tööde lepinguna. Pakkuja on viidatud lepingu kohaselt osalenud riigihankes, mille CVP koodid viitavad

metsaraieteenustele ja muudele mitmesugustele metsandusele seotud teenustele ja mille kohaselt sõlmiti

raamleping võsasaetöödele, ning leping on alles täitmisel. Lisaks on pakkuja osalenud antud hankel

osa 7 pakkujana, mille kohaselt on hankelepingu tegelik maksumus pakkuja poolt kinnitatud summast

oluliselt väiksem. Pakkuja on viidanud kvalifitseerimistingimustes nõutud liiki tööde osas üksnes OÜ

Karukati alltöövõtjana teostatud töödele, mis on täidetud küll heakorratööna, kuid mille tegelik

maksumus riigihangete registri vastava hanke ( viitenumber 172975) lepingute vaates on ainult 13 351

eurot (millele lisandub käibemaks).

14. Kaebajad ei nõustu hankija ja VAKO otsuses toodud põhjendustega, et hankijal puudus kohustus

kaebajatelt või referentslepingus viidatud tellijalt täiendavaid selgitusi küsida. Hankija otsuse

õigusvastasus on tinginud peamiselt hankijapoolsest kaalutlusõiguse teostamata jätmisest – hankija ei

küsinud ei kaebajatelt ega ka lepingus viidatud tellijalt lepingu osas selgitusi. Riigihangete seadus

(RHS) § 104 lg 11 annab hankijale võimaluse pakkuja kvalifikatsiooni kontrollida täiendavaid tõendeid

küsimata, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal

tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas. Vaidlustatud hankes RHS § 104

lg 11 aluseid ei esine. Referentslepingu (3-2.5.3/181317332) õiged andmed ei ole hankijale avalikus

andmekogus (konkreetsel juhul rhr) kättesaadavad ja asjakohased juba ainuüksi põhjusel, et sõlmitud

raamleping ei ole lõppenud. Lepingu nr 3-2.5.3/181317332 tellijal puudub lepingu kehtivuse perioodil

kohustus esitada registrile RHS § 83 lg 7 nimetatud andmeid, sh raamlepingu alusel sõlmitud

hankelepingute tegeliku maksumuse kohta. Direktiivi kohaldamisalasse jäävates hangetes on hankija

kontrollikohustus oluliselt suurem, kui pelgalt formaalne referentslepingu aluseks oleva hanke nimetuse

ja CPV koodi kontroll, millele hankija oma otsuse põhjenduses tugineb

15. Kaebajad vastavad hanketeates kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, kuid nii hankija kui VAKO

on esitatud tõendeid meelevaldselt sisustanud. Kaebuse üheks põhiküsimuseks on hankija

kvalifitseerimistingimuses kehtestatud „heakorratöö“ mõiste sisustamine. Kaebajad leiavad, et

heakorratöö defineerimisel tuleb lähtuda hankija tegelikust eesmärgist ning sõlmitava lepingu sisust.

15.1. Hanketeate punktis II.2.4.) on hankija hanke kirjeldusena toonud: „Heakorratööd vastavalt

hankedokumentide koosseisu kuuluvale haljasalade nimekirjale, heakorratööde tehnilisele kirjeldusele

ja haljasalade kaartidele…“ Hanke alusdokumendi „Heakorratööde tehniline kirjeldus“ punktis 3.4. on

Hankija haljasalade hooldustööna määratlenud muru niitmist/trimmerdamist (kui on, siis ka hekkide

hooldust ja põõsaste kärpimist), sügisest/kevadist lehtede koristust ja mahakukkunud okste koristust

ning äravedu haljasaladelt ning prügi koristust ja üldist heakorda niidetavatelt aladelt.“

15.2. Hanke alusdokumendi „Heakorratööde leping“ p 1.2 kohaselt „…suvise iseloomuga Töö seisneb

niitmise, takistuste ümbruste jm. alade trimmerdamise, lehtede ja okste koristamise ja äraveo, hekkide

pügamise jms. näol..“ Lepingu p 2.2. kohaselt „Niitmise s.h trimmerdamise all mõeldakse lepingus rohu

niitmist erinevate vahenditega, s.h. ka takistuste ümbruste ja äärte töötlemist murutrimmeriga.

Tulemuseks peab jääma tervikuna korrastatud ala. Vajadusel toimub ka pikaks kasvanud muru niitmisel

kaasnevate niidetud rohuvaalude äravedu“

3-21-653

4(10)

15.3. Hanke alusdokumentidest tuleneb üheselt, et heakorratööd ei piirdu haljasaladega, vaid ka muude

aladega. Eeltoodut kinnitab täiendavalt asjaolu, et ka vastustaja ise on vaidlusaluse hanke CPV koodina

määratlenud maa-alade hooldusteenuse (77314000-4). Kui vastustaja tegelik huvi oleks olnud sõlmida

heakorratööde leping pelgalt haljasalade hooldusele, siis oleks vastustaja ka vastavasisulise CPV koodi

määratlenud.

15.4. Kaebaja poolt hankepassis viidatud referentslepingu nr 3-2.5.3/181317332 p 2.2. kohaselt on

üheks töövõtja kohustuseks metsauuenduse hooldamine (MUH) – „eesmärgipuuliigi taimede

vabastamine rohttaimedest ja võsast tulenevalt metsa iseloomust. Hooldamine viiakse läbi

ülepinnaliselt, koridoridena või taime ümber vähemalt 50 cm raadiuses.“ Metsauuenduse hooldamine

on sisult samuti muru ja võsa trimmerdamine nõutud puuliikide ümbrusest, vastavalt kehtivatele

kvaliteedi- ja keskkonnanõuetele, et tagada soodsad tingimused taimede (puud) kasvuks. Ka hankija ise

on hanke alusdokumentides kirjeldanud, et töid teostatakse lisaks haljasaladele ka muudel aladel

(lepingu p 1.2). Eeltoodut kinnitab ka VAKO otsuse p 7.3 viide hankija heakorraeeskirjale, millest ei

tulene ühtegi viidet asjaolule, just kui piirduks heakorratöö haljasaladega. Pakkuja kvalifitseerimata

jätmise õiguslikke aluseid ei saa tõlgendada laiendavalt.

15.5. Hanketeates ei ole sätestatud referentsidele konkreetseid nõudeid heakorratöö sisu osas, ehk

milliseid hanke alusdokumentides kirjeldatud töid hankija pakkujate kvalifitseerimise kontrollimisel

arvestab, ega ka osakaalusid, millises ulatuses hankija teatud tingimustele sobivaid referentslepinguid

aktsepteeritavaks loeb. Tulenevalt kehtestatud kvalifitseerimistingimusest sobiks hanketeates

kehtestatud kvalifitseerimistingimuse täitmiseks referentsleping ükskõik millises hankija poolt hanke

alusdokumentides nimetatud valdkonnas, kuna need kattuvad hankelepingu sõlmimise eesmärgiga.

Seetõttu ei ole õige ka VAKO otsuse p 7.4.2 viide niitmistööle, kuna trimmerdamisele/niitmisele ei

tulene kehtestatud tingimusest osakaalusid, mis ulatuses hankija teatud töid arvestada saab.

16. Kaebajate hinnangul ebaõige VAKO otsuses toodud põhjendus justkui ei sisaldaks kaebajate

viidatud referentsleping hankes nõutud heakorratöid (p 7.4.1.; 7.4.2). Kaebajate hinnangul on

üldistavad VAKO otsuse p 7.4.2 põhjendused, et viidatud referents ei vasta heakorratööle, kuna erineb

tellitava teenuse hooldusklasside tingimuse tagamise osas. Hooldusklassis I viidatud muru keskmise

kõrguse tagamiseks valib töövõtja sobiva töömeetodi ning vahendid. Kuna viidatud referentslepingust

tulenevalt tuleb metsauuendamise hooldamise käigus samuti tagada kvaliteedi- ja keskkonnanõuete

täitmine on kaebajad seisukohal, et niitmise korduste arvu määramine hooaja jooksul ning muru

koristamise reguleerimine ei saa olla objektiivsed põhjused pakkuja referentslepingu arvestamata

jätmisel. Töö teostamine vastavalt tellija tellimusele ning kaasnevad tööd (nt muru koristamine) on iga

samalaadse lepingu osaks ning sisustatud igal konkreetselt juhul vastavalt tellija nõudmisele.

17. Hankija on oma otsuses õigusvastaselt laiendanud kvalifitseerimistingimust, tuues välja, et viidatud

referents peab olema täidetud hankes märgitud CPV koodiga (77314000-4 maa-alade hooldusteenused)

kattuva referentsi osas. Kehtestatud kvalifitseerimistingimus ei sätesta heakorratööna konkreetse CPV

koodiga referentside olemasolu, vastupidiselt hankeotsuses toodud põhjendusele.

18. Kaebajate referentslepingu arvestamata jätmine põhjusel, et leping on täitmisel olev raamleping, ei

ole kooskõlas riigihangete seadusega mõttega. Kvalifitseerimistingimuse täitmiseks esitatud varasem

leping ei pea olema tingimata lõppenud, vaid oluline on, et kõnealune leping oleks täidetud vastava

perioodi jooksul hankija poolt määratud ulatuses. Arvestades, et viidatud leping on sõlmitud

raamlepinguna hanke viitenumber 189339 tulemusel, toimub tööde teostamine raamlepingu perioodil

sõlmitud hankelepingute alusel. Eeltoodust tulenevalt on meelevaldne ka hankija järeldus teostatud

lepingute tegeliku maksumuse osas, kuna hankelepingu tegeliku maksumuse esitab hankija registrile

RHS § 83 lg 8 alusel 30 päeva jooksul pärast raamlepingu lõppemist või raamlepingu alusel sõlmitud

viimase hankelepingu lõppemist, kui hankeleping lõpeb hiljem kui raamleping.

19. Arvestades, et hankeleping on sõlmitud 28.04.2021 muudavad kaebajad kaebuse nõudeid ning

soovib tühistamiskaebuselt üle minna tuvastamiskaebusele ning lisada kahu hüvitamise nõude. Kaebuse

3-21-653

5(10)

muutmise tingib asjaolu, et ´vastustaja sõlmis kohtumenetluse ajal hankelepingu, millest tulenevalt ei

leidu kaebajate õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid.

20. RHS § 185 lg 6 kohaselt võib pärast hankelepingu sõlmimist kahju hüvitamist nõuda ettevõtja,

kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse tõttu, välja arvatud juhul, kui ta ei ole

õigeaegselt hankija otsuseid või riigihanke alusdokumente vaidlustanud, kuigi tal oli see võimalus

olemas. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja otsused on õigeaegselt vaidlustatud.

21. Kahju hüvitamise eeldusteks on: 1) hankija otsuse, toimingu või dokumendi õigusvastasus; 2)

õigusvastasuse tõttu jäi kahju hüvitise taotlejal hankijaga hankeleping sõlmimata; 3) põhjuslik seos.

21.1. Vastustaja hankeotsuste õigusvastasus on haldusasja 3-21-653 põhiküsimuseks ning

menetlusosalised on selles osas oma seisukohad esitanud. Põhjuslik seos seisneb eduka pakkuja

(kaebajate) õigusvastases kvalifitseerimata ja pakkumuse edukaks tunnistamata jätmises, mille

tulemusel jäeti kaebajatega hankeleping sõlmimata ning tunnistati edukaks ja sõlmiti hankeleping

pakkujaga, kes ei esitanud vaidlusaluses riigihankes parimat pakkumust.

21.2. RVastS § 7 lg 1 alusel isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-

õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik

vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise

või taastamisega. Käesoleval juhul võimalusi Kaebajale tekitatud kahju vältimiseks või kõrvaldamiseks

ei eksisteeri.

21.3. RVastS § 7 lg 3 kohaselt kuulub hüvitamisele nii otsene varaline kahju kui saamata jäänud tulu.

Tulenevalt RVastS § 8 lg 2 tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema

õigusi ei oleks rikutud. Seega on kahju hüvitamise eesmärk kaebajate asetamine olukorda, kus kaebajad

oleks kvalifitseeritud, nende pakkumus edukaks tunnistatud ning hankeleping oleks faktiliselt sõlmitud.

Kaebajad taotlevad vastustajalt saamata jäänud tulu hüvitamist summas 142 000 eur (km-ta), mis on

vaidlusaluses hankes pakkuja esitatud pakkumuse maksumuseks ning oleks moodustanud kaebajate

tulu, kui vastustaja oleks hankelepingu sõlminud kaebajatega.

Vastustaja seisukoht

22. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud kvalifitseerimisotsus ei ole õigusvastane.

23. Vastustaja ei nõustu esitatud väitega nagu oleks hanke kvalifitseerimisotsuse tegemisel laiendatud

kvalifitseerimistingimusi. Hankija on hankedokumentide kvalifitseerimistingimustes nõudnud

pakkujatelt heakorratööde varasemat teostamist. Hankija on riigihanke vaidlustuskomisjonile esitatud

vastuses (03.03.2021 vastus nr 10/427-1) põhjalikult selgitanud, millisel põhjusel ei saa samastada

võsa- ja metsaraietöid heakorratöödega. Vastustaja ei muuda oma seisukohta.

24. Vastustaja ei nõustu kaebajatega ka osas, mis puudutab hankija kohustust kaebajatelt igal juhul

selgitusi küsida. RHS § 101 lg 1 p 2 annab hankijale õiguse pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda nimekirja hankija kindlaksmääratud

tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36

kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teise lepingupoole kohta. Vastustaja seadis

hankijana hanke kvalifitseerimistingimustes kindlaksmääratud tunnuseks heakorratööd, ega täiendanud

antud kvalifitseerimistingimust laiendiga „ või sellega sarnased tööd“. Seega leiab vastustaja, et ei ole

mitte ühelgi moel laiendanud pakkumiste kvalifitseerimisel hankes esitatud tingimust pakkujale

kahjulikul moel. Hanke alusdokumentidele oli lisatud tööde kirjeldused, millest ilmnes üheselt, et

silmas on peetud haljasalade hooldamise heakorratöid – niitmine, okste koristamine, puude ja põõsaste

piiramine/kärpimine, tiigi puhastamine, kalmistu heakord, muinsuskaitsealuse pargi hooldamine,

mänguväljaku ja selle ümbruse korrashoiud, jne. Tingimus ei ole mitmeti mõistetav. Nõuded

võsasaetöödele ja metsaraietöödele erinevad heakorratöödele esitatud nõuetest. Eelkõige niitmistööde

ja hooldusklasside tingimuste tagamise osas. Kaebajate poolt hankepassis esitatud leping ei

3-21-653

6(10)

kvalifitseeru nõutud heakorrateenuse tööde lepinguna tingimustes ette nähtud rahalises mahus, mistõttu

oli vastustaja hinnangul kaebajate kvalifitseerimata jätmine igati õiguspärane ja põhjendatud.

25. Kaebuse esitajad leiavad kaebuses, et vastustaja ei lähtunud kvalifikatsiooni kontrollimisel RHS §

104 lg-st 8 ega nõudnud edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste, hankepassis esitatud kinnitustele

vastavate dokumentide esitamist. Vastustaja vaidleb nimetatule vastu.

25.1. Kaebuse esitajate poolt hankepassis viidatud referentsleping oli hankeleping, mille sõlmimisele

eelnes riigihankemenetlus s.h hanke- ja lepingutingimused (leping oli hanke alusdokumentidele lisatud)

olid registrist leitavad. Hankija oli igati õigustatud eeldama, et antud hankemenetluse lõppemise

tulemusena sõlmitavat hankelepingut ei saaks kuidagi sõlmida teistsugustel tingimustel ja teistsuguse

hanke/lepingu eseme kohta kui seda väljakuulutatud hankes määratletud oli.

25.2. Vaidlus on selle üle kas metsaraieteenus või metsakasvatuslikud tööd vms on oma olemuselt

samastatav hankija poolt välja kuulutatud heakorratöödena, mitte selle üle, et hankija poolt registri

kaudu kontrollitud pakkuja referentsleping oleks tegelikkuses siiski sõlmitud heakorratööde teenuse

lepinguna. Kaebajad pole kordagi väitnud, et pakkumise koosseisus esitatud referentsleping oleks

tegelikkuses sõlmitud sellistele heakorratöödele, mida nõuti vastustaja poolt väljakuulutatud hankes.

26. Ka pakkuja peab hankes üles näitama vajalikku hoolt. Olukorras, kus pakkuja on asunud hankes

sätestatud kvalifikatsiooninõudeid tõlgendama peale pakkumiste esitamist ja hindamistulemuste

teadasaamist olnuks vaidluse võtmeküsimuse osas pakkujal asjakohane ja vajalik pigem enne

pakkumise esitamist veenduda, et tema kvalifikatsioon ja varasem kogemus võimaldab antud hanke

tingimusi arvestades hankes osaleda. Ettevõtja peab ka ise analüüsima hankedokumendid ja tingimused

enda jaoks läbi kohe, kui hankija need avalikustab. Pakkuja pidi märkama, et hankesse sätestatud

kvalifikatsiooninõuded kindlaksmääratud tunnustele vastavate tööde kohta ei kattunud üks-ühele tema

poolt referentsina välja pakutava tööga. Nimetatud olukorras pidanuks pakkuja nõuded üle täpsustama.

Selgituste küsimine ei ole ainult hankija ülesanne.

27. Vastustaja vaidleb kaebuse nõuete muutmisele vastu. Kaebajate kahju hüvitamise nõue ei ole ka

sisuliselt põhjendatud, sest hankija tegevus ei ole olnud õigusvastane. Küsitav on ka nõutava kahju

suurus, sest käesoleval juhul ei ole kindel, see, et kaebajatel oleks üldse võimekust nõutaval viisil ja

määral tööde läbi viimiseks, et teenida tasu lepingus kokkulepitud määras. Samuti tekiks lepingu

täitmisel kaebajatel teatud kulutusi, mistõttu kogu lepingu maksumust ei saa automaatselt võimaliku

kasuna arvestada.

Kolmanda isiku seisukoht

28. Vändra MP OÜ ei nõustu esitatud kaebusega ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

29. Kaebajad leiavad, et hankija otsuse õigusvastasus on tingitud peamiselt hankijapoolsest

kaalutlusõiguse teostamata jätmisest. Kaebajad on seisukohal, et hankijad oleksid pidanud küsima

kaebajatelt või lepingus viidatud tellijalt lepingu osas selgitusi. Kolmas isik on seisukohal, et hankijal

viidatud kohustust ei olnud.

29.1. Nagu kaebajad kaebuse p-s 10 ka ise möönavad, siis RHS § 104 lg 11 annab hankijale võimaluse

pakkuja kvalifikatsiooni kontrollida täiendavaid tõendeid küsimata, kui need dokumendid või andmed

on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad. Kaebajad on kolmanda isiku

hinnangul ekslikult leidnud, et referentslepingu õiged andmed ei olnud hankijale avalikus andmekogus

kättesaadavad, kuivõrd sõlmitud raamleping ei ole lõppenud. Kolmas isik viitab asjaolule, et

riigihangete registris oli saadaval referentslepingu projekt, mille kohaselt on sõlmitava lepingu näol

tegemist võsasaetööde töövõtulepinguga. Projekti kohaselt sõlmiti leping järgnevate tööde osas: 1)

metsauuenduse hooldamine (eesmärgipuuliigi taimede vabastamine rohttaimedest ja võsast tulenevalt

metsa iseloomust); 2) valgustusraie (puistu liigilise koosseisu kujundamine ja eesmärgipuuliigi

kasvutingimuste parandamine puistu harvendamise teel võsa- või ketassaega); 3) liinitrasside aluse võra

raie (liinitrasside aluse, tee- ja kraaviäärse võsa raiumine võsa- või ketassaega); 4) metsaistutus

3-21-653

7(10)

(raiesmikule avajuursete- või potitaimede istutamine ettevalmistatud või ettevalmistamata pinnasele.

Vajadusel toimub istutuseelselt taimede vedamine metsa ja ajutine maassekaevamine raiesmiku

lähedusele); 5) külvamine (raiesmikul puuseemnete külvamine). Kolmanda isiku hinnangul seega

nähtus üheselt lepingu projektist, milliste tööde tegemiseks oli riigihange läbi viidud ja leping sõlmitud.

Ühtlasi nähtub kaebajate vaidlustusele esitatud sõlmitud raamlepingust, et lepingu sisu ei ole muutunud

ning selle muutmine ei olegi võimalik, kuivõrd tegemist on hankelepingu üldise olemusega, mille

muutmine ilma uut riigihanget korraldamata ei ole lubatav.

29.2. Viidatud raamleping ei sobinud referentslepinguks selle sisu, mitte maksumuse tõttu. VAKO on

kolmanda isiku hinnangul leidnud õigesti, et kaebajatelt küsitavad dokumendid ei saanud muuta RMK-

ga sõlmitud lepingut heakorratööde lepinguks, mistõttu ei ole hankija rikkunud enese kohustust küsida

pakkujalt täiendavaid selgitusi.

30. Kaebajad

on

seisukohal,

et

käesoleval

juhul

on

üheks

põhiküsimuseks

hankija

kvalifitseerimistingimustes kehtestatud „heakorratöö“ mõtte sisustamine. Kolmas isik on jätkuvalt

seisukohal, et kaebajate viidatud referentsleping ei olnud heakorratööde leping.

30.1. Hankija kvalifitseerimistingimustes on selgesõnaliselt välja toodud: „Pakkuja peab olema täitnud

viimase 60 kuu jooksul vähemalt ühe heakorratööde lepingu kogumaksumusega 120 tuhat eurot ilma

käibemaksuta.“ Lisaks oli hanke üldkirjelduses välja toodud järgmist: „Hankeleping sõlmitakse

heakorrateenuse osutamiseks Vändra ja Pärnu Jaagupi piirkondade avalikuks kasutamiseks mõeldud

haljasaladel vastavalt haljasalade nimekirjale, heakorratööde tehnilisele kirjeldusele ja piirkondade

haljasalade kaardile.“ Riigihanke alusdokumentide kohaselt otsis hankija töövõtjat, kes teostaks just

haljasalade hooldamiseks vajalikke töid – niitmine, okste koristamine, puude ja põõsaste

piiramine/kärpimine, tiigi puhastamine, kalmistu heakord, muinsuskaitsealuse pargi hooldamine,

mänguväljaku ja selle ümbruse korrashoid jne. Seega, referentslepingu peamine sisu pidi olema selliste

heakorratööde tegemine, mis vastavad sisult ja iseloomult heakorratöödele, mille osas viidi läbi

riigihange.

30.2. Kaebajate viidatud leping on sõlmitud võsasaetööde teostamiseks, kusjuures lepingu sisust

tulenevalt kohustus Eesti Metsamehed OÜ teostama valgustusraiet, liinistrasside aluse võsa raiet ja

metsauuenduse hooldamist. Isegi juhul, kui metsauuenduse hooldamist oleks võimalik defineerida

heakorratööna, ei ole see vaidlustaja ja RMK sõlmitud lepingu peamine eesmärk. Kolmas isik viitab ka

asjaolule, et vaidlustuse juurde lisatud RMK kinnituses on välja toodud, et Eesti Metsamehed on

teostanud metsakasvatuslikke töid. Kolmanda isiku hinnangul viitab ka see asjaolule, et RMK-ga

sõlmitud

lepingut

ei

saa

mõista

sellise

heakorratööde

lepinguna,

mille

täitmist

on

kvalifitseerimistingimustes nõutud.

31. Arusaamatu on ka kaebajate viide, et hanke alusdokumentides välja toodud hooldusklasside nõuded

on valdkonnas tegutsevale ettevõtjale üheselt mõistetavad ning nende tagamine elementaarne. Kolmas

isik on seisukohal, et hankija saab nimetatud asjaolus veenduda ainult juhul, kui pakkuja on varem

täitnud sarnase lepingu. Kolmas isik nõustub siinkohal ka VAKO seisukohaga, et kuna kvalifikatsiooni

kontrollimise eesmärgiks on kindlaks teha, kas pakkuja on eeldatavasti suuteline sõlmitavat

hankelepingut nõuetekohaselt täitma, siis ei vasta tingimusele igasugused heakorratöödega sarnased

tööd, vaid üksnes sellised tööd, mis oma olemuselt, esitatud nõuete, töömeetodite ja kasutatavate

töövahendite poolest on samasugused tellitavate töödega. Asjaolu, et kaebajad on suutnud täita lepingut,

järgides mh mingisuguseid kvaliteedinõudeid, ei tähenda, et nad suudaksid täita käesolevas menetluses

vaidluse all olevat henkelepingut, mille sisu oluliselt referentslepingust erineb.

32. Kolmanda isiku hinnangul ei ole õige kaebajate seisukoht, et hankija on õigusvastaselt toonud välja,

et viidatud referents peab olema täidetud hankes märgitud CPV koodiga kattuva referentsi osas. Hankija

on otsuses välja toonud järgmist: „Hankija on kontrollinud kinnituse vastavust ning tuvastanud, et

pakkuja poolt viidatud hankeleping (3-2.5.3/181317332) ei kvalifitseerunud nõutud heakorrateenuse

tööde lepinguna. Pakkuja on viidatud lepingu kohaselt osalend riigihankes, mille CVP koodid viitavad

metsaraieteenustele ja muudele mitmesugustele metsandusele seotud teenustele ja mille kohaselt

3-21-653

8(10)

sõlmiti raamleping võsasaetöödele, ning leping on alles täitmisel.“ Seega hankija ei ole öelnud, et

kaebajate viidatud referents peab olema täidetud hankes märgitud CPV koodiga kattuva referentsi osas,

hankija on üksnes viidanud asjaolule, et CPV koodid muuhulgas viitavad sellele, et kaebajate viidatud

referentsleping ei ole heakorratööde leping.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kaebuse nõuete muutmine

33. Kaebajad esitasid 04.05.2021 taotluse kaebuse nõuete muutmiseks tulenevalt asjaolust, et hankija

sõlmis kohtumenetluse kestel (28.04.2021) kolmanda isikuga hankelepingu. Kaebajad soovivad

tühistamiskaebuselt üle minna tuvastamiskaebusele ning lisada kahju hüvitamise nõude.

33.1. Leian, et kaebajate taotlus kaebuse nõuete muutmiseks tuleb rahuldada. Kehtiva hankelepingu

sõlmimine toob endaga kaasa olukorra, kus selle aluseks olevat haldusakti ei saa kohus tühistada

(HKMS § 267 lg 4) seega hankelepingu sõlmimise järgselt ei ole tühistamisnõue kaebajate õiguste

kaitseks vajalik ega aitaks kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele. Kaebajad on esitanud hankija otsuste

õigusvastasuse tuvastamise nõude ühes tühistamisnõudega. Ehkki RHS § 185 lg-st 5 tulenevalt tuleks

kaebajatel tuvastamisnõude esitamisel eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, pean

menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt võimalikuks nõude muutmine vastu võtta, et vältida

samasisulist uut kohtuvaidlust (vt ka RKHKo asjas nr 3-3-1-92-16 p -d 23 ja 24).

33.2. Võtan seega vastu kaebajate taotluse nõuete muutmiseks ja loen uuteks nõueteks Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsuse 18.02.2021 kvalifitseerimisotsuse ning pakkuja edukaks tunnistamise otsuse

õigusvastasuse tuvastamisnõue; riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.03.2021 otsus nr 41-21/229106

tühistamise nõue ning kahju hüvitamise nõue summas 142 000 eurot.

Kaebuse sisuline lahendamie

34. Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti, leian, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

35. Asja materjalidest nähtuvalt kasutas hankija RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust, mille

kohaselt teeb hankija esimesena otsuse pakkumuste vastavuse kohta, siis tuvastab eduka pakkuja ja

alles seejärel kontrollib kõrvaldamise aluseid ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist üksnes eduka

pakkuja suhtes. Hankija tunnistas 18.02.2021 kaebajate pakkumused mõlemas hanke osas vastavaks

ning hanke osas 2 „Vändra piirkond“ edukaks. Seejärel tegi hankija hanke osas 2 „Vändra piirkond“

otsuse kaebajate kvalifitseerimata jätmise kohta, mis viis maksumuselt järgmise pakkuja, Vändra MP

OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseni.

36. Vastustaja leidis, et kaebajate puhul ei olnud täidetud kvalifitseerimistingimus, mille kohaselt peab

pakkuja olema viimase 60 kuu jooksul täitnud vähemalt ühe heakorratööde lepingu kogumaksumusega

120 000 eurot ilma käibemaksuta. Kaebajad hankija seisukohaga ei nõustu ja leiavad esiteks, et hankija

on otsuse tegemisel rikkunud uurimiskohustust, jättes küsimata täiendavad andmed kaebajate poolt

viidatud

referentslepingute

kohta,

teiseks

on

väär

hankija

seisukoht,

et

kaebajad

kvalifitseerimistingimustele ei vasta ning kolmandaks on hankija õigusvastaselt laiendanud

kvalifitseerimistingimusi kaebajate kahjuks.

37. Leian, et kaebajate etteheited hankija poolt uurimiskohustuse täitmata jätmise kohta on käesoleva

vaidluse sisu arvestades asjakohatud. Nagu nähtub asja materjalidest, on vaidluse keskseks sisuks

küsimus, kas kaebajate poolt viidatud referentslepingud sobivad oma sisult kaebaja kvalifikatsiooni

kontrollimiseks, st kas viidatud lepingute alusel teostatavaid töid saab käsitleda heakorratööde

lepinguna, mille täitmine on kvalifitseerimise tingimuste kohaselt nõutav (kvalifitseerimistingimuste

kohaselt peab pakkuja „olema täitnud viimase 60 kuu jooksul vähemalt ühe heakorratööde lepingu

kogumaksumusega 120 tuhat eurot ilma käibemaksuta.“). Kaebajad ei väida, et hankija on kaebajate

poolt viidatud referentslepinguid valesti sisustanud, vaidluse all on üksnes küsimus, kas nende lepingute

3-21-653

9(10)

alusel teostatud tööd on käsitletavad heakorratöödena, mida hankija kvalifitseerimise tingimustes

nõudis. Sellest tulenevalt ei ole mulle äratuntav, milliseid andmeid või millist informatsiooni pidanuks

hankija kaebajatelt või nende lepingupartneritelt täiendavalt nõudma ja mis jäid uurimiskohustuse

rikkumise tõttu arvesse võtmata. Kaebajad ei ole ka ise kaebuses sellistele andmetele viidanud.

38. Nõustun hankija ja VAKOga, et kaebajate poolt viidatud referentsleping nr 3-2.5.3/181317332 ei

sisalda töid, mida saaks pidada kvalifitseerimise tingimustes viidatud heakorratöödeks.

38.1. Vaidluse all on küsimus, kuidas tuleb sisustada mõistet heakorratööd. Kvalifitseerimise

tingimuses pole heakorratööd defineeritud. Heakorratöö mõiste tuleb seega avada muu hulgas hanke

alusdokumentides määratletud riigihanke objekti ja hankelepingu eseme abil. Hankija soovib tellida

heakorrateenust, et hoida korras avalikuks kasutamiseks mõeldud haljasalasid (riigihanke

alusdokument p 1.6), tööd on täpsemalt nimetatud heakorratööde tehnilise kirjelduse p-s 3.4: muru

niitmine/trimmerdamine, hekkide hooldus, põõsaste kärpimine, lehtede ja, mahakukkunud okste

koristus ning äravedu haljasaladelt, prügi koristus jne, (vt ka hankelepingu p-d 1.1; 1.2 ja 2.3).

Riigihanke objekt ja hankelepingu ese vastavad ka Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 31. augusti 2019. a

määrusega nr 15 „Põhja-Pärnumaa valla heakorraeeskiri“ (määrus) taotletavatele eesmärkidele.

Heakorraeeskirja otstarbeks on tagada vallas puhtus ja heakord (määrus § 1 lg 1). Heakorratööd on

tolmu, liiva, peenkillustiku, prügi, okste, lume, jää jm koristamine, hekkide pügamine ning

libedusetõrje teostamine, muru ja rohu niitmine ning maha langenud puulehtede, tuulemurru ja -heite

koristamine (määrus § 1 lg 3 p 4). Hankelepingu ese ja määrus loetlevad avalike kohtade (sh

haljasalade) korrashoidmiseks nõutavad tegevused, mida käsitatakse heakorratööna (Tallinna

Ringkonnakohtu 23.04.2021 määrus käesolevas asjas p 17).

38.2. Kaebajate viidatud referentsleping nr 3-2.5.3/181317332 sisaldab: 1) metsauuenduse hooldamist

(eesmärgipuuliigi taimede vabastamine rohttaimedest ja võsast tulenevalt metsa iseloomust); 2)

valgustusraiet (puistu liigilise koosseisu kujundamine ja eesmärgipuuliigi kasvutingimuste

parandamine puistu harvendamise teel võsa- või ketassaega); 3) liinitrasside aluse võra raiet

(liinitrasside aluse, tee- ja kraaviäärse võsa raiumine võsa- või ketassaega); 4) metsaistutust

(raiesmikule avajuursete- või potitaimede istutamine ettevalmistatud või ettevalmistamata pinnasele.

Vajadusel toimub istutuseelselt taimede vedamine metsa ja ajutine maassekaevamine raiesmiku

lähedusele); 5) külvamist (raiesmikul puuseemnete külvamine). Viidatud tööd ei ole võrreldavad

avalike suurte haljasalade heakorra tagamisega, mille tarvis tehtavad tööd on täpsemalt kirjeldatud

heakorratööde tehnilise kirjelduse p-s 3.4: muru niitmine/trimmerdamine, hekkide hooldus, põõsaste

kärpimine, lehtede ja, mahakukkunud okste koristus ning äravedu haljasaladelt, prügi koristus jne (vt

ka hankelepingu p-d 1.1; 1.2 ja 2.3).

38.3. Asjaolu, et kaebajate poolt viidatud referentslepingu kohaselt tegi üks kaebajatest muuhulgas ka

metsauuenduslikke töid, mille käigus ühe osana tuleb taimed vabastada rohttaimedest ja võsast ning sh

trimmerdada, ei võrdsusta referentslepingus märgitud töid heakorratöödega. Heakorratööd hõlmavad

laiemaid ülesandeid, kui üksnes niitmist ja trimmerdamist, sisaldades mh hekkide hooldust ja põõsaste

kärpimist, lehtede, okste ja prügi koristust ja äravedu jms tegevusi avaliku haljasala korrashoidmiseks

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2021 määrus p 18).

38.4. Põhjendamatud on ka kaebajate etteheited sellele, et hankija on oma otsuses õigusvastaselt

laiendanud kvalifitseerimistingimusi, viidates CPV koodile 77314000-4 (maa-alade hooldusteenused).

Kehtestatud kvalifitseerimistingimus ei sätesta küll heakorratöö puhul viidet konkreetse CPV koodile,

kuid see ei tähenda, et hankija ei võiks hilisemates selgitustes seda viidet kasutada, põhjendamaks

metsauuendustööde ja heakorratööde erinevust. Hankija ei ole kaebajatele ette heitnud, et

referentslepingus puudus viide vastavale CPV koodile, vaid üksnes selgitanud koodi abil tööde erinevat

iseloomu.

38.5. Sellest tulenevalt on hankija ja VAKO õigesti leidnud, et kaebajate poolt viidatud

referentslepingus nr 3-2.5.3/181317332 toodud tööd ei ole võrdsustatavad heakorratöödega ning seega

ei ole kaebajate puhul selle lepingu põhjal kvalifitseerimistingimused täidetud.

3-21-653

10(10)

39. Teine leping, millele kaebajad soovivad tugineda (Audru haljasalade ja kalmistute hooldus, kus üks

kaebajatest osales alltöövõtjana), on küll heakorratööde kohta, kuid ei vasta kvalifitseerimise tingimustes

toodud maksumuse nõuetele, sest selle maksumus oli 13 351 eurot ehk alla 120 000 euro. Sellele asjaolule

ei ole kaebajad kaebuses ega ka VAKO-le esitatud vaidlustuses vastuväiteid esitanud.

40. Eelpooltoodud põhjustel leian, et vaidlustatud hankija otsused ja VAKO otsus on õiguspärased ning

kaebus tuleb jätta rahuldamata vastustaja otsuste õigusvastasuse tuvastamise ja VAKO otsuse

tühistamise nõudes. Samuti tuleb rahuldamata jätta ka kahju hüvitamise nõue, sest vastustaja tegevus

ei ole olnud õigusvastane, mistõttu RVastS § 7 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused ei ole

täidetud.

Menetluskulud

40.1. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda

isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuivõrd otsus

on tehtud kaebajate kahjuks, tuleb kolmanda isiku menetluskulud kaebajatelt välja mõista. Vastustaja

ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud..

41. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri

ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei

tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane.

41.1. Kolmas isik taotleb menetluskuluna õigusabikulude väljamõistmist kokku 921,67 eurot (ilma

käibemaksuta). Asja materjalide juures olevatest arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtub, et kolmandale

isikule on osutatud õigusabiteenuseid kokku 6 tunni ja 35 minuti ulatuses. Arvestades vaidlustuse ja

kaebuse sisu, asja keerukust ning esitatud dokumentide mahtu leian, et taotletavas mahus vastustajalt

õigusabikulude väljamõistmine on põhjendatud.

41.2. Seega tuleb kaebajatelt solidaarselt menetluskuluna kolmanda isiku kasuks välja mõista kokku

921,67 eurot.

42. Kolmanda isiku taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata kuivõrd

erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust HKMS sellist võimalust ette ei näe (vt ka RKHKo asjas nr

3-17-842 p 37).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma