1-19-6828/451-19-6828/45 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2021.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 29.04.2021.a) Kriminaalasja number 1-19-6828 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Triin Tumala (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Normund Saškovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu NORMUND SAŠKOVI

isikukood: 38707142767; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx Kaitsja Madis Piirla

RESOLUTSIOON

Jätta Normund Saškov Tartu Maakohtu 08.01.2020. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6828 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Normund Saškovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör esitas enda arvamuse Normund Saškovi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole Normund Saškovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud, kuna tema puhul on säilinud oht uute kuritegude toimepanemiseks.

Normund Saškov avaldas, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja millised on tema plaanid ja elutingimused vabaduses. Süüdimõistetu selgitas distsiplinaarkaristuste asjaolusid. Normund Saškov lisas, et tal sündis hiljuti laps, kes oli enneaegne, kuna naisel tuvastati koroonaviirus. Mõlemad alles taastuvad. Ta soovib vabaneda ja oma peret aidata.

Kaitsja palus Normund Saškov vabastada tingimisi enne tähtaega ja allutada ta elektroonilisele valvele koos tõhusate kontrollnõuetega. Normun Saškov kannab esmakordselt vangistust, üle poole karistusest on kantud. Ta on valmis vabaduses võtma lisakohustusi. Tema peres kasvab väike beebi ja tema naine vajab rohkem tuge. Mis puudutab distsiplinaarkaristusi, siis neid asjaolusid tuleks hinnata sisuliselt. Fakt on see, et rikkumised on olnud, kuid kaitsja palus kohtul arvestada ka selgitusi, mis aitavad mõista seda, et Normund Saškov ei ole süstemaatiliselt vastu töötanud vangla reeglitele.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Normund Saškov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, mis on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Maja kuulub kinnipeetava emale ja seal elavad ka kinnipeetava elukaaslane koos lastega. Nii maja omanik kui Normund Saškovi elukaaslane on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal,

Tartu Vangla andmetel on süüdimõistetul diagnoositud uimastisõltuvus. Narkootikumide tarvitamist alustas ta väga noorelt, juba 14 aastaselt. Ta on proovinud erinevaid narkootilisi aineid, kuid igapäevaselt tarvitas kanepit. Narkokuriteod (nii praegune kui varasem) on toime pandud enda sõltuvuse rahuldamiseks ja majandusliku kasu saamiseks. Narkootikumide hankimine ja tarvitamine olid tema igapäevased põhitegevused. Kuriteokaaslaseks on nii tema elukaaslane kui ema. Sõltuvust Normund Saškov tunnistab ja väidetavalt on motiveeritud sellest nüüd vabanema.

Positiivse külje pealt saab välja tuua, et Normund Saškov on karistuse kandmise ajal osalenud kuriteoriske vähendavates taasühiskonnastavates tegevustes. Normund Saškov on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja täitnud ning analüüsinud töövihikut „Kanep“. Tagasiside kinnipeetava kohta on positiivne, ta mõistab kanepi tarvitamise plusse ja miinuseid. Süüdimõistetu on enda sõnul väga huvitatud hariduse ja eriala omandamisest, kuid katkestas vanglas õpingud omal soovil. Individuaalses täitmiskavas on ette nähtud veel sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“ ja osalemine tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös, mida tal on võimalik läbida ka vabaduses.

Samas ei saa jätta tähelepanuta negatiivset, milleks on Normund Saškovi käitumine karistuse kandmise ajal. Kinnipeetaval on hetkel kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus nõustub kaitsjaga, et Normund Saškovi käitumisele hinnangut andes tuleks arvestada distsiplinaarkaristuste sisu ja süüdimõistetu selgitusi rikkumiste asjaolude kohta. Erinevalt kaitsjast leiab kohus, et süüdimõistetu suhtumine toimunusse ja antud selgitused on ennastõigustavad. Süüdimõistetu on keeldunud vangla tööhõives osalemisest puuduva töövõime tõttu. Tema senisest elukäigust nähtub aga, et ta on töötanud erinevatel ametikohtadel ja ka pärast vabanemist plaanib ta koheselt tööle asuda. Seega takistavad väidetavad terviseprobleemid vaid vangla majandustöödel osalemist. Vangla iseloomustuses nähtub veel seegi, et kinnipeetava kohta läbi viidud pankrotimenetluse raames on viimane välja toonud, et vangla ei taga temale tööd. Töötamise võimaluse tekkides, on ta sellest loobunud. Teist rikkumist põhjendab süüdimõistetu emotsionaalse olukorraga ja pisendab seeläbi oma õigusvastast käitumist. Eelnevast tuleneb, et süüdimõistetu käitumine on jätkuvalt reegleid eirav seades esikohale vaid enda huvid. Isik, kes taotleb ennetähtaegset vabastamist, peaks enesele teadvustama kuivõrd oluline on kehtestatud normide täitmine ja millise tagajärjed toob nende rikkumine. Süüdimõistetu peaks ka enda käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda ei ole paljasõnaline, vaid muutused on kaa tegelikult toimunud. Käesolevalt selliseid järeldusi teha ei saa.

Normund Saškovi vabanemisjärgsed elutingimused on head, kuid need ei erine oluliselt varasematest ega suurenda väljavaateid seaduskuulekaks eluks. Elukoha ja lähedaste (sh laste) olemasolu ei ole takistanud kuritegude toimepanemist. Vastupidi- kinnipeetava pani viimase kuriteo toime koos ema ja elukaaslasega oma elukohas.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik