3-20-1485/64 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.05.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1485

Haldusasi

J.T. kaebus tühistada Kiili Vallavalitsuse 05.03.2014

ehitusluba nr 10796 osas, milles seda 05.11.2019

muudatusprojektiga

ning

tulemüüri

pikendamise

kooskõlastamisega muudeti, ja 24.07.2020 vaideotsus nr

8-11/893-2

Menetlusosalised

Kaebaja – J.T., volitatud esindajad Galina Danilišina ja

Aleksandr Anissimov

Vastustaja – Kiili vald, seaduslik esindaja Tarko Tuisk

Kolmas isik I – V.K.

Kolmas isik II ‒ O.P.

Kolmandate isikute volitatud esindaja – vandeadvokaat

Karl Haavasalu

Asja läbivaatamine

31.03.2021 istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista J.T.lt V.K. ja O.P. kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 5247 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.06.2021 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kiili Vallavalitsus väljastas 15.04.2013 korraldusega nr 114 projekteerimistingimused nr PT

21-13 Kivi tn 11, Luige alevik, Kiili vald (katastritunnus 30404:012:0060, sihtotstarve

elamumaa) kinnistu kohta elamu ehitusprojekti koostamiseks.

2. Kiili Vallavalitsus väljastas 05.03.2014 ehitusloa nr 10796 (edaspidi ka: ehitusluba nr 10796)

üksikelamu püstitamiseks aadressil Kivi tn 11.

3. Kiili vald kooskõlastas 05.11.2019 Kivi tn 11 üksikelamu muudatusprojekti (Töö NR.:

19K11M).

4. Tallinna Halduskohtusse jõudis 11.08.2020 J.T. (naaberkinnistu Kivi tn 13 omanik) kaebus

järgmiste nõuete ja taotlustega: tuvastada Kiili Vallavalitsuse 05.03.2014 ehitusloa nr 10796

õigusvastasus; ennistada kaebetähtaeg Kiili Vallavalitsuse 05.03.2014 ehitusloa nr 10796

tühistamiseks; tühistada Kiili Vallavalitsuse 05.03.2014 ehitusluba nr 10796; kui Kiili

Vallavalitsuse 05.03.2014 ehitusloa nr 10796 tühistamine ei ole võimalik, siis kohustada Kiili

Vallavalitsust tunnistama 05.03.2014 ehitusluba nr 10796 kehtetuks; tühistada Kiili

Vallavalitsuse 24.07.2020 vaideotsus nr 8-11/893-2. Ühtlasi esitas kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse.

5. Tallinna Halduskohus kaasas 12.08.2020 määrusega haldusasja menetlusse kolmandate

isikutena V.K. ja O.P..

6. Tallinna Halduskohus jättis 07.09.2020 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

7. Kaebaja esitas halduskohtu 07.09.2020 määruse peale määruskaebuse, kuid Tallinna

Ringkonnakohus jättis selle 06.10.2020 määrusega rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

07.09.2020 määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi.

8. Tallinna Halduskohus tõlgendas 06.10.2020 määrusega kaebuse nõudeid ning võttis kaebuse

menetlusse nõuetes tühistada Kiili Vallavalitsuse 05.03.2014 ehitusluba nr 10796 osas, milles

seda 05.11.2019 muudatusprojektiga muudeti, ja 24.07.2020 vaideotsus nr 8-11/893-2. Kohus

selgitas kaebajale, et kui kaebaja ei ole kohtu tõlgendusega kaebuse nõuetest nõus, tuleb

kaebajal sellest viivitamatult kohtule teada anda. Lisaks luges kohus kaebuse menetlusse võetud

nõuete osas tähtaegseks (resolutsiooni p 2).

9. Kolmandad isikud vaidlustasid Tallinna Halduskohtu 06.10.2020 määruse resolutsiooni p 2,

kuid Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.11.2020 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning

Riigikohus ei võtnud 09.02.2021 määrusega ringkonnakohtu määrusele esitatud määruskaebust

menetlusse.

10. Kaebaja esitas 12.10.2020 kohtule seisukoha, milles andis kohtule teada, et soovib lisaks

halduskohtu poolt menetlusse võetud nõuetele, et kohus võtaks menetlusse ka nõuded tuvastada

Kiili Vallavalitsuse 05.03.2014 ehitusloa nr 10796 õigusvastasus ja tühistada Kiili

Vallavalitsuse 05.03.2014 ehitusluba nr 10796 selles osas, mis oli enne 05.11.2019

muudatusprojektiga muutmist.

11. Kaebaja esitas 11.12.2020 kohtule taotluse, milles palus lisada kaebusele ka nõue tühistada

Kiili Vallavalitsuse kooskõlastus, millega muudeti 2019. a muudatusprojekti, millega

omakorda muudeti 05.03.2014 ehitusluba nr 10796. Kooskõlastus puudutas kolmandate isikute

maja ees (Kivi tänava pool) asuva terrassi tulemüüri pikendamist.

12. Asjas toimus 17.12.2020 paikvaatlus.

13. Tallinna Halduskohus tagastas 29.12.2020 määrusega kaebuse nõuetes tühistada Kiili

Vallavalitsuse 05.03.2014 ehitusluba nr 10796 algsel kujul ning tuvastada selle õigusvastasus

ning rahuldas kaebuse muutmise taotluse täiendada kaebust nõudega tühistada Kiili

Vallavalitsuse 05.03.2014 ehitusluba nr 10796 osas, milles seda tulemüüri pikendamise

kooskõlastamisega muudeti.

14. Asjas toimus 31.03.2021 kohtuistung.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

15. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vastutaja ei ole 05.11.2019 muudatusprojekti kooskõlastamisel käsitlenud muudatusprojekti

esitamist ehitusloa muutmise menetluse algatamise alusena. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr

3-3-1-84-04 pidi vastustaja käsitama Kivi tn 11 muudatusprojekti ehitusloa muutmisena ja

viima läbi algse ehitusloa väljastamisega samaväärse menetluse, sh kaasama kaebaja

menetlusse kolmanda isikuna, kuid vastustaja ei ole seda teinud.

2) 2019. a muudatusprojekti kohaselt ei ehitata tulemüür enam Kivi tn 11 kinnistule, vaid

rekonstrueeritakse olemasolev tulemüür, mis osaliselt asub kaebaja kinnistul, ehk projektiga on

ehitustegevus ettenähtud ka Kivi tn 13 kinnistul. Kivi tn 11 omanik juba ehitas tulemüüri

kaebaja nõusolekuta ümber. Juurde ehitatud tulemüüri osa varjab tänavavalgustust.

Olemasoleva tulemüüri ümberehitamisega riivatakse kaebaja omandiõigust. Võõra omandi

kasutamiseks ja käsutamiseks on vaja omaniku nõusolekut.

3) Veel ühe terrassi rajamine Kivi tn 13 piirile piirab kaebaja omandiõigust varasemast

ulatuslikumalt, võttes ära võimaluse rajada teatud tüüpi ehitisi 8 m ulatuses kinnistu piirilt, kuna

vastasel juhul ei ole võimalik tagada tuleohutusnõudeid. Täiendava tulemüüri rajamine

tuleohutusnõuete täitmiseks tähendaks igasuguse vaate kadumist kinnistul, mis veelgi

vähendaks Kivi tn 13 kinnistu väärtust. See vähendab kaebaja turvalisust. Kaebaja kinnistule ei

ole ettenähtud täiendavalt valgustust peale tänavavalgustuse ning selle loomine nõuab kaebajalt

investeeringuid.

4) 2019. a muudatusprojektis ettenähtav täiendav terrass riivab kaebaja õigust kodu

puutumatusele ja tervisekaitsele. Terrassi kasutusega kaasneb paratamatult müra inimeste

kogunemisel terrassidel ja suitsu levik grillimisel. Kivi tn 11 elanikud armastavad kuulata

valjult muusikat ja on ettenähtav, et edaspidi hakkavad Kivi tn 11 elanikud kuulama muusikat

terrassidel ning sellega kaasneb paratamatult lärm ning hakkavad esinema öörahurikkumised.

Mõjutused oleksid väiksemad, kui terrass paikneks kinnistu piirilt kaugemal. Müra ja suits

avaldavad negatiivset mõju kaebaja tervisele ja piiravad tema õigust privaatsele ja rahulikule

puhkamisele kodus. Sellise ehitusprojekti lahendusega kaotab kaebaja oma majas elamisest

tulenevaid eeliseid veelgi suuremas mahus, kuna käsitledes olemasolevat tulemüüri Kivi tn 11

maja seinana, muudetakse kaks eraldiseisvat maja üheks majaks. Ebaõige on vastustaja väide,

et 2019. a muudatusprojektiga seatakse kaebaja paremasse olukorda kui esialgse projektiga.

Tulemüüri ümberehitus võib kahjustada kaebaja elamut.

5) 15.04.2013 projekteerimistingimuste kohaselt projekteerimisel lähemale kui 4 m krundi

piirist, tuli võtta naaberkinnistu kooskõlastus. 2019. a muudatusprojektil puudub kaebaja

kooskõlastus, kuid on lisatud Kivi tn 9 kinnistu omaniku kooskõlastus. Sellega vastustaja

sisuliselt jaatas, et ka muudatusprojekti puhul on projekteerimistingimuste järgimine siduv.

Projekteerimistingimustes sätestatud 4 m kauguse tingimuse eesmärk oli lahendada Kivi tn 11

ja Kivi tn 13 omanike vahelisi ehituskonflikte ja kaitsta kaebaja õigusi. Vastustaja võttis

kaebajalt selle kaitse ära väljastades ehitusloa, mille aluseks olev ehitusprojekt ei vastanud

projekteerimistingimustele. Vastustaja ei olnud muudatusprojekti kooskõlastamisel erapooletu

ja eelistas Kivi tn 11 omaniku huve.

6) 2019. a muudatusprojektiga muudeti Kivi tn 11 elamu tuleohutust loobudes uue tulemüüri

rajamisest. Vastustaja ei ole oma vaideotsuses põhjendanud, miks ta ei ole rakendanud

ehitusseadustiku (EhS) § 46 lg 1 p-i 1. Vale on vastustaja väide, et ehitusparameetreid ei

muudeta. 2019. a muudatusprojektiga loobuti tulemüüri rajamisest Kivi tn 11 kinnistul, otsustati

rekonstrueerida olemasolev tulemüür, mis osaliselt asub Kivi tn 13 kinnistul, ning lisati uus

terrass, mille tõttu muutus Kivi tn 11 üksikelamu ehitusalane pindala.

7) Isegi kui vastustaja leidis, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine EhS § 46 lg 1 p 1 alusel ei ole

võimalik, pidi ta kaaluma ehitusloa kehtetuks tunnistamist EhS § 46 lg 2 p 2 alusel. 2019. a

muudatusprojekt ei vasta 15.04.2013 väljastatud projekteerimistingimustele nr PT 21-13, kuna

ehitusprojektiga nähakse ette ehitustegevust lähemale kui 4 m Kivi tn 13 kinnistupiirist ning

projekteerimistingimuste kohaselt on selliseks tegevuseks nõutav naaberkinnistu omaniku

nõusolek, mis 2019. a muudatusprojektil puudub.

8) Kolmandad isikud on 20.07.2020 kirjas kaebajale toonud välja, et on lammutanud

olemasolevat tulemüüri 2020. a. Kolmandad isikud perioodiliselt ronivad kaebaja kinnistule,

kui kaebajat ei ole kodus, ja teevad midagi tulemüüriga. Kaebaja arvates viitab see sellele, et

kolmandad isikud jätkavad tulemüüri ümberehitamist. Kaebaja ei tea, mis seisus on praegu

tulemüür ja kaugele on kolmandad isikud jõudnud tulemüüri ümberehitusega, kuna kolmandad

isikud on selle ehituskilega katnud. Pole ka teada, kas kolmandad isikud on kahjustanud

tulemüüri ning kas kahjustused võivad olla ohtlikud kaebaja majale. Kolmandad isikud on

31.08.2020 seisukohas kohtule öelnud, et neil on pooleli hoone soojustamine. Vastustaja ei

pidanud võimalikuks tulemüüri soojustamist, kuna see on kaebaja maja osa. Ka ei välistanud

vastustaja, et Kivi tn 11 ehituse käigus võidakse kahjustada kaebaja maja seina.

9) Kolmandad isikud on omavoliliselt hakanud tulemüüri ümber ehitama. Kivi tn 11 ja 13

elamud on ühte seina pidi koos. Seega on tulemüür kaebaja ja kolmandate isikute kaasomandis.

Tulemüür ei olnud avariilises seisus, samuti ei pidanud sellele tegema säilitamiseks vajalikke

toiminguid, et kolmandad isikud oleksid saanud seda kaebaja nõusolekuta ümber ehitada.

10) 2019. a muudatusprojektiga kavandatava tulemüüri ümberehituse ja täiendava terrassi

rajamisega piiratakse kaebaja õigust vabalt vallata ja käsutada oma omandit. Kaebajal on käsil

sauna renoveerimine, mille käigus on plaanis rajada sauna eesruumi aken seinas, mille juurde

ehitatakse terrass. Rikutakse kaebaja vaadet olemasolevast aknast. Veelgi rohkem hakkab

vaade olema rikutud kavandavast aknast. Kaebaja jaoks on oluline ka vaade, mis avaneb maja

ümbritsevalt alalt. Tulemüüri juurdeehitus ja terrassi ehitamine rikkuvad seda vaadet.

11) Kolmandad isikud on ehitanud 2019. a muudatusprojektist pikema ja kõrgema tulemüüri,

mille vastustaja kooskõlastas. Järelikult on tegu 2019. a muudatusprojekti muutmise

kooskõlastamisega, millega omakorda muudeti 05.03.2014 ehitusluba nr 10796. Majandus- ja

taristuministri 17.05.2017 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 97) § 12 lg 5

kohaselt peab ehitusprojekti muudatus vastama sama staadiumi nõuetele, millele peab vastama

muudetav ehitusprojekti osa. Kui sama staadiumi puhul oli nõutav naabri kooskõlastus, siis see

nõue kandub üle ka projekti muutmisele. 15.04.2013 projekteerimistingimuste kohaselt

projekteerimisel lähemale kui 4 m krundi piirist, tuli võtta naaberkinnistu kooskõlastus. Kuna

2019. a projekti muudatusega ja tulemüüri pikendamise kooskõlastusega kavandati tegevus

kaebaja kinnistu piirile, siis tuli vastavad muudatused kooskõlastada kaebajaga. Vastustaja pidi

kontrollima kaebaja nõusoleku olemasolu projekti muutva kooskõlastuse andmisel. Antud

toimingu tegemata jätmisel on vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet.

12) Vastustaja ei ole ka välja selgitanud, mida täpsemalt 2019. a muudatusprojektiga

muudetakse, ega hinnanud kaebaja õiguste riive ulatust. Tegemist on menetlusvigadega, mis

võisid mõjutada ehitusloa muutmiste otsustamist.

13) Tulemüüri pikendamise kooskõlastamisega valla poolt riivatakse kaebaja õigusi. Kõrgem

ja pikem tulemüür rikub kaebaja vaadet köögi aknast ning piirab oluliselt tänavavaadet,

tulemüüripoolset kinnistu varjatust päevavalguse eest ja tänavavalgustuse pääsemist kinnistule.

14) Tulemüüri pikendamine ei vasta tuleohutusnõuetele. Tulemüüri pikendus praegusel kujul

ei vähenda kolmandate isikute poolt ehitatava terrassi poolt tulevaid häiringuid. Siseministri

30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“ (määrus nr 17) § 23 lg 2 p-i 1 kohaselt peab tulemüür olema ehitatud vähemalt

0,5 meetrit üle kõrgeima müüriäärse katuse, välja arvatud juhul, kui katuse tulepüsivus on

vähemalt REI 60. Vastustaja kooskõlastatud tulemüüri pikendus on poole võrra madalam kui

kõrgeim müüriäärne katus. Sisuliselt on tegemist juurdeehitusega. Kui tulemüür ehitatakse

nõuetele vastavaks, siis see hakkab täielikult varjama tänavavalgustust ja vaadet tänavale.

15) Vastustaja ei ole tulemüüri pikendamise kooskõlastuse menetlemisel järginud EhS 36 lg-st

6 tulenevat nõuet ega ole küsinud kaebaja ja Päästeameti nõusolekut.

16) Tulemüüri pikendus ei ole mitteoluline element. On oluline, et projekti muudatuse

kooskõlastamine toimuks kirjalikult, kuna see võimaldab tagada protsessi jälgitavuse.

Õigeaegne projekti muutmise registreerimine ehitusregistris võimaldab puudutatud osapooltel

kaitsta oma õigusi ehitise ehitusfaasis. Tihtipeale on hilisem õiguste kaitse võimatu, kuna

ehitise lammutamise nõuet rahuldatakse harva.

17) Kolmandate isikute esitatud lisad 31 ja 32 ei tõenda tulemüüri vastavust määrusele ja

projektile, kuna pole aru saada, kus täpsemalt ja mis maja osadest on need fotod tehtud ja

kaebaja palub kohtult jätta need arvestamata.

18) Väär on kolmandate isikute väide, et kuna tulemüüri pikenduse eesmärgiks on eelkõige

varjata Kivi tn 11 elamu terrassil toimuvat ja luua seeläbi suuremat privaatust, siis puudub

vajadus tulemüüri pikenduse kõrgemaks ehitamiseks. Kuna tegemist on tulemüüri osaga, peab

see vastama määruses nr 17 tulemüüri kohta sätestatud nõuetele. Võib oletada, et madalam

tulemüüri pikendus loob kolmandatele isikutele privaatsust, kuid vastustaja ei ole nimetatud

lahenduse kooskõlastamisel arvestanud kaebaja huvidega.

19) See, et Kivi tn 13 elamu paikneb tiheasustusalal ja Kivi tänava poole on ainult üks aken, ei

tähenda seda, et puudutatud isikud võisid ümber ehitada kaasomandis olevat tulemüüri ja

pikendada seda kaebajaga kooskõlastamata. Kolmanda isiku väide, et Kivi tn 11 elamu

tulemüüri pikendus Kivi tänava suunas ei avalda mõju päikesepaistele on paljasõnaline ja ei ole

tõendatud. Ka ei ole kolmandad isikud tõendanud, et sein ei või piirata kaebajale paistvat

tänavavalgustust.

16. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Tuleb arvestada, et vastastikune riive kinnisasjade kasutamise suhtes poolte vahel on alates

ajast, kui kinnisasjade endised omanikud otsustasid kaks hoonet ehitada pikki kinnisasjade piiri.

Sellest hetkest on poolte vahel kehtinud mõistliku häiringu talumise kohustus. Kumbki naaber

ei ole sisuliselt õigustatud teist piirama mõistliku ehitustegevuse piirides. Minimaalne häiring

on seotud algusest peale olemas olnud ehitusmahuga ja hoonestuslaadiga. Kui seda järgitakse,

siis planeerimise ja projekteerimise kontekstis ei saa kõneleda subjektiivse õiguse riivest.

2) 2019. a muudatusprojektiga Kivi tn 11 esifassaadi juurde terrassi kavandamine ei saa riivata

kaebaja subjektiivset õigust ja seda ei ole ka kaebuses kohaselt põhistatud. Elamu tulemüüri,

mis paikneb Kivi tn 13 kinnistu suunas, on pikendatud selle elamu esise terrassi võrra. See

tähendab, et tulemüür varjab terrassil toimuvat ning kaitseb tule leviku eest Kivi tn 13

kinnistule. Lisaks märgime, et EhS lisa 1 kohaselt ei ole maapinnast alla ühe meetri kõrguse

terrassi rajamine loakohustuslik tegevus. Niisamuti ei eelda see ehitusteatise esitamist.

3) Kiili Vallavalitsusele ei ole esitatud ühtegi vaiet kaebaja poolt ja Kiili Vallavalitsus ei ole

menetlenud ühtegi vaiet kaebajaga seoses, mistõttu jäävad kõik kaebaja sellesisulised taotlused

arusaamatuks ja nendele on vallavalitsusel võimatu sisuliselt vastata. Dokumendi, mida kaebaja

soovib kvalifitseerida kui vaiet, koostas õigusteadmistega isik, kes oleks pidanud teadma ja

arvestama sisu ja vorminõuetega, mis HMS vaidele esitab. Kuna kaebaja on esitanud kaebuse

sisuliselt sama eseme suhtes, siis ei oma iseeneses tähtsust vaide vaidlusküsimus.

4) Vastustaja ei pea võimalikuks vastu vaielda kaebaja paljasõnalistele väidetele müra- ja

valgusreostuse kohta, sest need väited on täielikult põhjendamata, mistõttu puudub arusaam,

millist konkreetset subjektiivse õiguse riivet kaebaja kaitseb, millele vald vastu peab vaidlema.

Väide, et kolmas isik hakkab terrassil muusikat kuulama ei ole endiselt tõsiselt võetav

argument, mida kohtumenetluse vormis kaitsta.

5) Kiili Vallavalitsus ei ole 05.03.2014 väljastatud vaidlusalust ehitusluba sisuliselt muutnud.

2019. a ehitusprojekt ei ole Kiili vallavalitsuse hinnangul käsitletav 2013. a ehitusprojekti

olulise muutmisena, kuna muudatused taandusid algse hoonekuju taastamisele, mis sisuliselt

oli avaliku heakskiidu saanud varasema haldusmenetluse vormis, mistõttu ei ole tegemist sellise

olulise muudatusega, mis sisuliselt ja oluliselt mõjutab kaebajat või rikub tema subjektiivseid

õigusi määras, mis on seadusega keelatud.

6) Kaebaja ei ole ka kohtumenetluse ajal viidanud alusele, mille kohaselt oleks tulnud/saanud

keelduda ehitusõiguse andmisest kolmandatele isikutele. Ehitusprojekti on kooskõlastanud

Päästeamet, mis sisuliselt tähendab naabrusõiguse kaitset, kinnitades, et ehitatav hoone ei ole

kolmandatele isikutele ohtlik.

7) Kaebaja ei ole tänaseni kaebuses toonud välja ega põhjendanud sisuliselt, milles seisneb

konkreetne sisuline, mitte vormiline, minetus vaidlustatud ehitusloa väljastamisel EhS

kontekstis. Ärakuulamise kohustuse täitmata jätmine võib tähendada maksimaalselt sellise

menetlusreegli riivet, mis ei too endaga kaasa võimalust sisuliselt teistsuguse otsuse

tegemiseks, sest selleks puudus õiguslik alus. Projekt vastas nõuetele, see oli kooskõlas juba

varasemalt antud ehitusõigusega, selle on kooskõlastanud Päästeamet.

8) Kivi tn 11 omanik tuli vallavalitsusse vastuvõtule ja küsis luba ehitusprojektis muudatuste

tegemiseks ‒ terrass puidu asemel betoonist teha ja terrassile naabriga piirdesein ehitada. Valla

ehitusjärelevalve spetsialisti jaoks oli asjakohane ja vastuvõetav lahendus tulemüüri jätkamine

terrassi ulatuses. Kooskõlastuse vormi valikul lähtus vastustaja majandus- ja taristuministri

05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (määrus nr

57) § 19 lg 6 p-st 10. Projekti muudatuse kirjalik nõue ei oleks kooskõlas efektiivse halduse

põhimõttega ja proportsionaalne. Piisab kui vastav muudatus kajastatakse kasutusloa

menetluses. Naabri kaasamine antud kujundusliku ja mitteolulise muudatuse menetlusse ei

olnud vajalik kuna muudatus ei saa kuidagi kahjustada Kivi tn 13 omaniku huve (sein jääb

põhjapoolsesse külge garaaži sissesõidutee kõrvale).

17. Kolmandate isikute hinnangul tuleb kaebus rahuldamata jätta. Nende põhjendused on

järgnevad.

1) Vastustaja väljastas 15.04.2013 projekteerimistingimused ja 05.03.2014 ehitusloa Kivi tn 11

kinnistul asuva poolelioleva ehitise seadustamiseks. Aadressile Kivi tn 11 ehitati hoone juba

aastal 1989. Kivi tn 11 kinnistu varasem omanik asus arvatavasti 2011. a hoonet laiendama

omamata seejuures ehitusprojekti ja ehitusluba. Kui kolmandad isikud Kivi tn 11 kinnistu

02.04.2019 omandasid, paiknes seal kahekorruseline, pooleliolev, elamiskõlbmatu hoone.

Põhjusel, et aadressile Kivi tn 11 ehitatud hoonet oli asutud ilma ehitusprojekti ja ehitusloata

suuremaks ehitama, pöördus kolmandatele isikutele teadaolevalt Kivi tn 13 eelmine omanik

ning kaebuse esitaja isa V. P. 2011. a vastustaja poole ning palus, et ebaseaduslik ehitustegevus

peatataks. Pöördumine tõi kaasa selle, et 2013. aa koostati ehitusprojekt ning vastustaja

väljastas 05.03.2014 ehitusloa nr 10796.

2) 2019. a ehitusprojektiga on Kivi tn 11 hoone mahtu vähendatud, loobudes katusekorruse

välja ehitamisest ja nähes selle asemel ette katusekorruse likvideerimise ning lamekatuse

rajamise. Seetõttu muutus Kivi 11 elamu väljanägemine selliseks, nagu see oli ajaliselt enne

Kivi 11 hoone laiendamist 2011. a.

3) Vastustaja ei pidanud kaebajat kaasama ehitusloa muutmise menetlusse. Tegemist ei olnud

ehitusprojekti olulise muutmisega, mis oleks saanud mõjutada kaebajat.

4) Kaebaja viited sellele, nagu varjaks veidi kõrgemaks ehitatud tulemüür tänavavalgustust, on

meelevaldsed ja paljasõnalised. Kivi tn 13 hoonest ei avane Kivi tn 11 hoone poole mitte ühtegi

akent. Kivi tänava poolt vaadates paikneb vastu Kivi 11 elamut Kivi 13 hoone garaaž.

Garaažiukse kõrval on Kivi 13 hoone koridori aken. Kivi tn 11 ja 13 tagakülje poolt vaadates

ei ole Kivi tn 13 hoonel mitte ühtegi akent Kivi tn 11 elamu poole. Seega on raske ka rääkida

sellest, nagu häiriks 2019. a ehitusprojektiga kavandatud terrass kaebaja elukorraldust. Nii Kivi

tn 11 kui ka 13 kinnistu paiknevad tiheasustusalal. Kaebaja kasutab Kivi tn 13 hoonet suvilana

ja viibib seal eelkõige üksnes nädalavahetustel. Pahatahtlikud ja alusetud on etteheited, nagu

kuulaksid kolmandad isikud valju muusikat ning Kivi tn 11 elamu terrassi välja ehitamine

tähendaks seda, et hakkavad toimuma öörahurikkumised, mis häirivad kaebaja und.

5) Ehitustööd seonduvalt Kivi tn 11 kinnistu tulemüüri veidi kõrgmaks ehitamisega on

lõpetatud 2019. a. Olukorras, kus Kivi tn 11 elamu taastatakse võimalikult sarnasena sellele,

nagu see oli enne ebaseaduslikku ümberehitamist, ei ole võimalik rääkida kaebaja olukorra

halvenemisest.

6) Kaebaja on ebaõigesti pidanud vastustaja 24.07.2020 kirja nr 8-11/893-2 vaideotsuseks.

Kaebaja 20.06.2020 kiri ei vasta vaide tingimustele. Ka kaebuse esitaja 06.07.2020 kiri ei ole

käsitletav vaidena. Kui isegi käsitleda kaebaja 06.07.2020 kirja vaidena ning vastustaja

24.07.2020 kirja vaideotsusena, puuduks tarvidus vastustaja 24.07.2020 kirja tühistamiseks,

kuivõrd on vastustaja kaalutlused õiged ja asjakohased.

7) 20.10.2020 piiriprotokollist nr LY2004232185 ilmneb, et valdavas ulatuses paikneb Kivi tn

11 elamu tulemüür Kivi tn 11 kinnistul. Üksnes piiripunktide 5 ja 6 vahel läbib Kivi tn 11 ja 13

kinnistute piir Kivi tn 11 elamu tulemüüri diagonaalselt 1,74 meetri ulatuses. Piiriprotokolli nr

LY2004232185 on allkirjastanud nii kolmandad isikud kui ka kaebaja. Seega peaksid olema

lõppenud vaidlused selle üle, kus paikneb Kivi tn 11 ja 13 kinnistute vaheline piir.

8) Kaebuse esitamise ajal olid Kivi tn 11 elamu tulemüüri ümberehitustööd lõpetatud.

Kolmandad isikud ei ole kunagi salaja käinud Kivi tn 13 kinnistul ehitustöid tegemas. Ka ei tea

nad midagi väidetavast väärteomenetlusest.

9) Puuduvad igasugused viited sellele, nagu oleks Kivi tn 11 elamu tulemüüri mõneti

kõrgemaks ja mõneti pikemaks ehitamise töö tekitanud mingisugustki kahju Kivi tn 13 elamule.

Käesolevaks ajaks on kolmandad isikud Kivi tn 11 elamu esifassaadi soojustamise lõpetanud.

Kolmandad isikud rõhutavad, et Kivi tn 11 elamu tulemüür on selle elamu välisseinaks ja see

on ehitatud kõrgemaks kooskõlas tuleohutuse nõuetega. Kuivõrd Kivi tn 11 elamu tulemüür

paikneb valdavalt Kivi tn 11 kinnistul, siis ei saa 2019. a muudatusprojekti heakskiitmine

vastustaja poolt ning Kivi tn 11 elamu rekonstrueerimine rikkuda kaebuse esitaja õigusi.

10) Kivi tn 11 ja 13 kinnistud paiknevad endise aianduskooperatiivi territooriumil. Kunagisest

aianduskooperatiivist on saanud tänaseks Aiandusühing Kivikogu, mis jätkuvalt hoiab korras

kunagise aianduskooperatiivi kommunikatsioone. Aiandusühingu Kivikogu juhatuse liikme T.

Kuppart on 25.10.2020 e-kirjas selgitanud, et tänavavalgustus ei ole mõeldud valgustama

konkreetse kinnistu sissesõitu, vaid valgustama tänavaala. Kinnistule sissesõidu valgustamine

on iga kinnistu omaniku enda korraldada. Tänavavalgusti ei valgustaks nii ehk teisiti Kivi tn 13

kinnistut. Seega on valed ja eksitavad kaebaja väited selle kohta, nagu tingiks Kivi tn 11 elamu

tulemüüri mõneti kõrgemaks ja pikemaks ehitamine selle, et tänavavalgustus ei paistaks enam

Kivi tn 13 kinnistule.

11) Kaebaja väited käsil olevast sauna renoveerimisest on paljasõnalised. Ka jääb

arusaamatuks, millisel viisil takistavad Kivi tn 11 elamu juures teostatud rekonstrueerimistööd

kaebajal sauna väidetavat renoveerimist.

12) Kuivõrd on Kivi tn 11 elamu juures 2019. a ja 2020. a teostatud ehitustööd vaadeldavad

selle elamu rekonstrueerimisena, milleks kehtiva EhS kohaselt ehitusloa olemasolu ei ole

tarvilik, siis ei ole õiguslikult võimalik ka ehitusloa tühistamine.

13) Ebaõige on väide nagu oleks Kivi tn 11 elamu tulemüüri pikendus ehitatud projektis toodud

näitajatest kõrgemale. Vastavalt 2019. a muudatusprojekti seletuskirja punktile 5.2. on Kivi tn

11 elamu tulemüüri kõrguseks 60 cm ja tulemüür peab paiknema välisseinast vähemalt 30 cm

kaugusel. Tulemüüri kõrgus Kivi tn 11 elamu katusest on 60 cm ning tulemüür eendub täies

kõrguses Kivi tn 11 elamu Kivi tänava poolsest välisseinast 31,5 cm.

14) Kivi tn 11 elamu Kivi tänava poolse välisterrassi juurde on ehitatud tulemüüri pikendus,

mida 2019. a muudatusprojekt küll ette ei näe, kuid mille ehitamine oli eelnevalt kooskõlastatud

vastustajaga. See tulemüüri pikendus paikneb täielikult Kivi tn 11 kinnistul. Tulemüüri

pikenduse laiuseks on 197,5 cm ning tulemüüri pikenduse kõige kõrgema osa kõrguseks alates

terrassi pinnast on 179,5 cm. Tulemüüri pikenduse eesmärgiks on eelkõige varjata Kivi tn 11

terrassil toimuvat ja luua suuremat privaatust.

15) Et Kivi tn 13 elamu ümber paiknevad teised elamud, aiad ja haljastus, siis on paratamatu,

et teataval määral on vaated Kivi tn 13 elamu kõikidest akendest ning hoovist piiratud. Kivi tn

13 kinnistu paikneb kagus, mistõttu on Kivi tn 13 kinnistu päev läbi päikesevalgusele avatud

ning Kivi tn 11 elamu Kivi tänava poolne tulemüüri pikendus siin mingisugust rolli ei mängi.

16) Kivi tn 11 elamu Kivi tänava poolse välisterrassi juurde ehitatud tulemüüri pikendus ei ole

tuleohtlik ega suurenda tuleohtu. Kuna Kivi tn 11 rekonstrueeritud elamu tulemüür vastab

nõuetele, siis puudub igasugune tarvidus Kivi tn 11 elamu Kivi tänava poolse tulemüüri

pikenduse kõrgemaks ehitamiseks.

17) Alates 01.03.2021 on kehtetu määruse nr 17 § 23, mis reguleeris tulemüürile esitatavaid

nõudeid. Määruse nr 17 § 22 lg-st 5 nähtub, et tulelevik peab olema takistatud vähemalt 60

minuti jooksul, kui kuja kahe elamu vahel on alla nelja meetri. Nagu ilmneb 2019. a

muudatusprojekti seletuskirja punktist 5.2.1., on Kivi tn 11 elamu puhul see nõue täidetud. Kivi

tn 11 elamu tulemüür vastab ka kuni 28.02.2021 kehtinud määruse nr 17 § 23 nõuetele.

18) Kaebaja samastab ekslikult Kivi tn 11 elamu tulemüüri selle pikendusega. Kivi tn 11 elamu

Kivi tänava poolne tulemüüri pikendus on käsitletav eelkõige hoone arhitektuurse elemendina.

Tulemüüri pikenduse peamine eesmärk ei ole takistada tule levimist ühelt hoonelt teisele.

Seetõttu on täiesti meelevaldsed kaebuse esitaja viited sellele, nagu tuleks tulemüüri pikendust

kõrgemaks ehitada. Tulemüüri pikendus ei välista ega takista Kivi tn 13 kinnistu kasutamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Käesolevas asjas menetleb kohus J.T. kaebust nõudes tühistada Kiili Vallavalitsuse

05.03.2014 ehitusluba nr 10796 osas, milles seda 05.11.2019 muudatusprojektiga ning

tulemüüri pikendamise kooskõlastamisega muudeti, ja 24.07.2020 vaideotsus nr 8-11/893-

2. Tallinna Halduskohtu 29.12.2020 määrusega tagastas kohus kaebuse nõudes tühistada Kiili

Vallavalitsuse 05.03.2014 ehitusluba nr 10796 selle algsel kujul ning tuvastada ehitusloa nr

10796 õigusvastasus. Seega väljuvad antud haldusasja vaidluse esemest kaebaja väited, mis

seonduvad ehitusloaga nr 10796. Seetõttu ei kuulu käesoleva asja raames hindamisele

kolmandate isikute rajatud ja Kivi tn 11 sisehoovis paikneva terrassi õiguspärasuse küsimus (vt

17.12.2020 paikvaatluse protokollile lisatud foto nr 4), kuna see terrass nähti ette ka ehitusloa

nr 10796 aluseks olnud ehitusprojektis. Samuti ei tule hinnata seda, kas ehitusluba nr 10796 on

kooskõlas 15.04.2013 korraldusega nr 114 väljastatud projekteerimistingimustega põhjusel, et

ehitusprojektil puudub Kivi tn 13 tolleaegse omaniku (kaebaja isa) kooskõlastus. Käesolevas

asjas tuleb lähtuda eeldusest, et ehitusluba nr 10796 on kehtiv haldusakt ning 2019. a

muudatusprojekti ega hilisemate projektimuudatuste kaudu algset ehitusluba vaidlustada ei saa.

19. Kaebaja peamised etteheited seonduvad Kivi tn 11 elamu tulemüüriga ja selle pikendusega.

Samuti heidab kaebaja vastustajale ette, et ta jäeti õigusvastaselt ehitusprojekti muutmise

menetlusse kaasamata. Kaebaja leiab, et naaberkinnistul toimunud ehitustegevuse tõttu on

halvenenud vaated tema kinnistult, samuti on pärsitud päikese- ja tänavavalgustuse jõudmine

tema kinnistule.

20. Ehitusloa nr 10796 aluseks olnud ehitusprojekti kohaselt kuulus olemasolev tulemüür hoone

rekonstrueerimise käigus ümberehitamisele (vt projekti seletuskirja p 1.2, dtl 66). Projekti

seletuskirjas oli viidatud, et tulemüür asub osaliselt naabri kinnistul Kivi tn 13. On välja toodud,

et olemasolev tulemüür säilitatakse ja vajadusel tugevdatakse. Samuti on projekti seletuskirjas

kajastatud, et antud projektiga projekteeritakse Kivi tn 11 kinnistule uus tulemüür. Tulemüüri

pikkus on 12,2 m ja kõrgus 10,2 m. Tulepüsivus REI 120. Kivi tn 11 projekteeritav tulemüür

tõstetakse 60 cm üle katuse alla ja minimaalselt 30 cm väljapoole. (projekti seletuskirja p 4, dtl

68). 2019. a projekti muudatused ei toonud tulemüüri osas kaasa põhimõttelisi muutusi.

Rõhutati jätkuvalt, et olemasolev tulemüür ehitatakse hoone rekonstrueerimise käigus ümber

(projekti seletuskirja p 2.2.1, dtl 25). Taaskord oli välja toodud, et olemasolevat tulemüüri

tõstetakse rekonstrueerimise käigus 60 cm katuse alla ja 30 cm väljapoole (p 5.2, dtl 32).

Projekti seletuskirja p-s 5.1.2 olid toodud välja muudatused, mis viidi varasemasse projekti.

Muudatused puudutasid hoone kasutusviisi, tulepüsivusklassi, hoone korruselisust (1-

korruseline hoone 2- korruselise asemel) ja katuse tüüpi (lamekatus viilkatuse asemel) ja hoone

kõrgust maapinnast (5,0 m).

2019. a muudatusprojektiga ei ole muudetud hoonete paiknemist üksteise suhtes ega tulemüüri

asukohta. Suuremaks muudatuseks oli, et kahekorruselise hoone asemel ehitati ühekorruseline

hoone, sh muutus katuse tüüp. Selle tulemusena muutus 2019. a projektijärgne tulemüür

võrreldes eelmise projektiga oluliselt madalamaks. Kui hoone algse tulemüüri kõrgus oli 10,2

meetrit, siis 2019. a muudatusprojektijärgse tulemüüri kõrgus on 3,9 meetrit (vt kolmanda isiku

esindaja selgitus 31.03.2021 kohtuistungil, alates kl 10:34:48). Seega ei ole andmeid, mille

pinnalt järeldada, et kaebaja olukord on 2019. a muudatusprojekti tõttu läinud halvemaks.

Ebaõige on kaebaja väide, et 2019. a muudeti tuleohutuse nõudeid ning loobuti uue tulemüüri

rajamisest. Kuna tulemüüri planeerimisega ei kaasnenud muid muutusi kui üksnes see, et

tulemüür muutus teisest korrusest loobumise tõttu madalamaks, ei olnud kohtu arvates kaebajalt

kooskõlastuse küsimine 2019. a seoses tulemüüriga vajalik. Seetõttu ei tingi kaebaja

kooskõlastuse puudumine 2019. a ehitusloa muudatuste õigusvastasust. Vaidlust ei ole selles,

et Päästeamet on kooskõlastanud ehitusloa nr 10796 aluseks olnud ehitusprojekti (dtl 21). Seda,

kas ehitamise lõpptulemus vastab projektdokumentatsioonile ja õigusaktide nõuetele,

kontrollitaks kasutusloa väljastamisel. 2019. a ei olnud vaja hankida uut Päästeameti

kooskõlastust, sest tulemüüri puudutavad tehnilised lahendused jäid samaks. Asjas esitatud

2021. a muudatusprojekti kohaselt (dtl 586-616) on tulemüüri tulepüsivusnäitajaks fikseeritud

REI60, kuid vastav muudatus ei saa mõjutada 2019. a projektimuudatuste õiguspärasust.

Kaebaja on esitanud tõendid, et tulemüüri hoonevälised parameetrid vastavad projektile

(kolmandate isikute 18.01.2021 menetlusdokumendi lisad nr 31 ja 32). Neid tõendeid käsitles

kohus ka 31.03.2021 istungil ning kolmandate isikute esindaja esitas usutavad selgitused, et

tulemüür on ehitatud nõuetekohaselt.

Juhul, kui Kivi tn 11 tulemüüri ehitamise käigus on tekitatud kahju kaebajale kuuluvale

hoonele, tuleb kaebajal esitada hüvitamisnõue kolmandate isikute vastu. Faktilise ehitamise

käigus toime pandud võimalikud õigusrikkumised ei muuda 2019. a muudatusprojekti

õigusvastaseks.

21. Ka asjaolu, et Kivi tn 11 hoone välissein paikneb osaliselt (1,74 m ulatuses) Kivi tn 13

kinnistul (vt piiriprotokoll ja maamõõtja L. Nõukase koostatud skeem, dtl 453‒457), ei muuda

2019. a muudatusprojekti järgset ehitamist õigusvastaseks. Asjaolule, et Kivi tn 11 tulemüür

paikneb osaliselt naabri kinnistul Kivi tn 13, oli viidatud juba ehitusloa nr 10796 aluseks olnud

projektis. Vaidlust pole selles, et Kivi tn 11 ja Kivi tn 13 hooned on algusest peale olnud kokku

ehitatud. Mingeid muudatusi 2019. a muudatusprojekt siin kaasa ei toonud. Naabritevahelised

tsiviilõiguslikud küsimused ei mõjuta reeglina ehitusloa kehtivust. Kaebajal on

asjaõigusseaduse §-st 148 tulenevad õiguskaitsevahendid olukorras, kus tema kinnistul on

õigusvastaselt ehitatud. Kohaliku omavalitsuse üksus saab kontrollida ehitusprojekti

aktsepteerimisel seda, kas ehitis või ehitamine toob naabrile kaasa sellise püsiva negatiivse

mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt leevendada (EhS § 12 lg 3 ja §

44 p 4). Käesoleval juhul selline püsiv negatiivne mõju, mis lähtuks just 2019. a

muudatusprojektist, ei ole äratuntav. See, et kaebaja ei ole naaberkinnistul asuva elumaja

rekonstrueerimisega nõus, ei muuda ehitamist veel õigusvastaseks.

22. Kohtu arvates ei ole ka tulemüüri pikenduse aktsepteerimine vastustaja poolt õigusvastane.

Kohus nõustub vastustajaga, et Kivi tn poolne tulemüüri pikendus on käsitletav pigem hoone

arhitektuurse elemendina (vt fotod dtl 304‒306, 461, 534), mis loob naabrite vahel rohkem

privaatsust ning terrassi vaheseina kavandamise eesmärgiks ei olnud takistada tule levimist

ühelt hoonelt teisele. Vaidlust ei ole selles, et see nn tulemüüri pikendus asub täielikult Kivi tn

11 kinnistul. Vastav projektimuudatus omab kohtu arvates kaebajale väga vähest mõju. Kivi tn

13 maja paiknes juba varasemalt Kivi tn 11 maja suhtes Kivi tänava poolt vaadatuna

tagasiastega, st mingil määral on vaadet Kivi tn 13 kinnistult Kivi tänava suunas ahendanud

Kivi tn 11 hoone välissein. Seda olukorda muudab terrassi piirdesein väga vähesel määral.

Terrassi piiravat seina on Kivi tn 13 krundilt küll näha, kuid selle mõju kaebaja elukorraldusele

on minimaalne. Kivi tn 11 seina kõrvalt kulgeb Kivi tn 13 garaaži sissesõidutee. Kivi tänava

poole jääb üksnes üks Kivi tn 13 aken. Asjas esitatud fotodelt nähtub, et kaebaja elutegevus on

koondunud pigem hoone sisehoovi, mitte Kivi tn poolsesse ossa. Kolmandate isikute terrassi

piirav vahesein ega tulemüüri lahendus tervikuna ei mõjuta päikesevalguse jõudmist kaebaja

kinnistule. Kohus käsitles seda küsimust ka 31.03.2021 kohtuistungil. Kolmandate isikute

31.08.2021 menetlusdokumendi lisast 5 (dtl 217) nähtub, et päikesevalgusest tekkivad varjud

langevad Kivi tn 11 kinnistu suunas, mistõttu ei saa tulemüüri osad varjutada Kivi tn 13

kinnistule langevat päikesevalgust. Kohtu arvates ei vähene terrassi vaheseina tõttu ka Kivi tn

13 kinnistule langev tänavavalgustus. Kohus nõustub kolmandate isikutega selles, et

tänavavalgustuse eesmärk on valgustada tänavat, mitte elumajade sisehoove. Kaebajal ei ole

takistatud paigutada enda kinnistule kohtvalgusti, kui ta soovib sinna rohkem valgust. Kohus ei

pea usutavaks, et Kivi tn poolse terrassi või selle vaheseina tõttu on piiratud kaebaja võimalus

rajada teatud tüüpi ehitisi kinnistu piirile. Kuna vahetult Kivi tn 11 seina kõrvalt kulgeb Kivi tn

13 garaaži sissesõidutee, siis tähendaksid mistahes juurdeehitised kinnistu piiril sissesõidutee

blokeerimist.

23. Ka muud kaebaja väited ei anna alust kaebust rahuldada. Ei ole tõendatud, et 2019. a

muudatusprojektis ettenähtav täiendav terrass riivab kaebaja õigust kodu puutumatusele ja

tervisekaitsele. Terrassi kasutusega kaasnev võimalik müra ei muuda terrassi ehitamist

õigusvastaseks. See, kas Kivi tn 11 elanikud armastavad kuulata valjult muusikat või mitte, ei

ole küsimuseks, mida tuleks kaaluda ehitusloa või selle muutmise menetluses. Vastustaja on

põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et vastastikune riive kinnisasjade kasutamise suhtes

poolte vahel on alates ajast, kui kinnisasjade endised omanikud otsustasid kaks hoonet ehitada

pikki kinnisasjade piiri. Sellest hetkest on poolte vahel kehtinud mõistliku häiringu talumise

kohustus. Kivi tn 13 rekonstrueerimisega kaasnevad mõjud ja häiringud kaebajale ei ole kohtu

arvates ülemäärased.

24. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud taotlust kohtukulude välja mõistmiseks, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kolmandate isikute 31.03.2021

menetlusdokumendi kohaselt on nende menetluskulude suuruseks esimese astme kohtus 6864

eurot (käibemaksuga), millele lisandub 198 eurot (käibemaksuga) kohtuistungiga seotud

kulusid. Seega on kolmandate isikute menetluskulud kokku 6864+198=7062 eurot.

Kaebaja on esitanud 01.04.2021 vastuväite kolmandate isikute menetluskuludele, leides, et

need on ülepaisutatud ning menetluskuludena on näidatud kohtumenetlusega mitteseotud

toiminguid. Kaebaja on ka seisukohal, et kolmandate isikute õigusabikulu tunnitasu 132 eurot

(käibemaksuga) on ülepaisutatud. Kaebaja hinnangul on õigustatud õigusabikulu kuni 2520

eurot. Kaebaja enda menetluskulud on kokku 3150 eurot.

Kohtu arvates on kolmandate isikute menetluskulud valdavas osas põhjendatud. Kohus ei pea

esindaja tunnitasu 132 eurot käibemaksuga ülemääraseks. Kohus ei pea põhjendatuks

määruskaebuste esitamisega seonduvate kulude väljamõistmist kaebajalt. Kolmandad isikud

esitasid määruskaebuse halduskohtu 07.09.2020 määruse põhjendustele (õigusabikulu 4h),

ehkki halduskohus oli jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus tagastas 06.10.2020 määrusega kolmandate isikute määruskaebuse Tallinna

Halduskohtu 07.09.2020 määrusele läbivaatamatult. Samuti ei ole kohtu arvates põhjendatud

kaebajalt välja mõista määruskaebuse koostamise kulusid halduskohtu 06.10.2020 määrusele

(4 h) ja määruskaebuse esitamine kulusid Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 määrusele (5

h+45 minutit). Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.11.2020 määrusega kolmandate isikute

määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 06.10.2020 määrusele rahuldamata ning ka Riigikohus ei

võtnud määruskaebust menetlusse. Seega tuleb põhjendatud õigusabikulust maha arvata

(4×132)+(4×132)+(5×132)+99=1815 eurot. Seega on kolmandate isikute põhjendatud

menetluskulud 7062‒1815=5247 eurot. Kolmandate isikute menetluskulu on 5247 eurot tuleb

kaebajalt solidaarselt kolmandate isikute kasuks välja mõista. Kohus ei nõustu kaebajaga, et

põhjendamatud on menetluskulud, mis seonduvad menetlusdokumentide analüüsi ja

tutvumisega ning kliendiga suhtlemisega. Kohtu arvates ei pea iga õigusabi kulukirje väljundiks

olema kindel menetlusdokument.

(allkirjastatud digitaalselt)