3-20-2600/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2021, Tartu

Haldusasja number

3-20-2600

Haldusasi

Juri

Kolesnikov

kaebus

Tartu

Vangla

tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja tagastada

määruskaebus Tartu Halduskohtu 2. veebruari 2021. a määruse resolutsiooni punktide 2

ja 3 peale läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus tagastas 2. veebruari 2021. a määrusega Juri Kolesnikovi kaebuse osas,

milles kaebaja taotles Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses andmete

väljastamata jätmisega markide ja kirjade saatmise tasude osas (resolutsiooni p 2) ja osas, milles

kaebaja taotles Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses eesti keele õppimise

tasemel A2 ja B1 võimaldamata jätmisega (resolutsiooni p 3). Ülejäänud osas jättis halduskohus

kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o tagastamata jäänud osas

kaebuse nõuete ja eesmärgi täpsustamiseks.

2. Kaebaja sai halduskohtu 2. veebruari 2021. a määruse kätte 3. veebruaril 2021 ning nimetatud

määruse vaidlustamise viimaseks päevaks oli 18. veebruar 2021.

3. J. Kolesnikov esitas 21. veebruaril 2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles

märkis, et ta ei mäleta, kas ta esitas juba ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

2. veebruari 2021. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale. Kui kaebaja ei ole veel saatnud

määruskaebust, siis ta teeb seda praegu. Juhul kui kaebaja esitab määruskaebuse hilinemisega, siis

palub teha nii nagu tegi halduskohus 11. märtsi 2021. a määruses asjas nr 3-21-43, viidates

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 51 lg-tele 1-4. Halduskohus arvestas kaebaja

hilinenult esitatud pöördumist, kuna see ei põhjustanud menetluse viibimist.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 9. aprilli 2021. a määrusega J. Kolesnikovi määruskaebuse

käiguta ja andis tähtaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse

esitamiseks. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu 2. veebruari 2021. a määruse vaidlustamise

viimaseks päevaks oli 18. veebruar 2021 ning kuna kaebaja andis määruskaebuse koos ümbrikuga

vanglaametnikule üle 21. veebruaril 2021, esitas J. Kolesnikov määruskaebuse kolmepäevase

hilinemisega. Kohus ei saa menetleda määruskaebust, mis on esitatud seadusega sätestatud

tähtaega rikkudes, mistõttu tuleb jätta määruskaebus käiguta ja anda kaebajale tähtaeg

määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks.

Ringkonnakohus selgitas, et ei arvesta kaebaja märkusega, et kui määruskaebus on esitatud

hilinenult, siis peaks ringkonnakohus tegema samamoodi nagu halduskohus tegi 11. veebruari

2021. a (kaebaja märkis ekslikult 11. märtsi 2021. a) määruses asjas nr 3-21-43. Asjas nr 3-21-43

andis halduskohus ise kaebajale tähtaja määruskaebuses esinenud sisuliste puuduste

kõrvaldamiseks ning arvestas kaebaja hilinenult esitatud pöördumist, kuna see ei põhjustanud

menetluse viibimist. Praegusel juhul ei järginud kaebaja seadusega sätestatud tähtaega

määruskaebuse esitamiseks ning selle tähtaja ennistamise otsustab kohus kaebaja vastava taotluse

alusel.

5. 26. aprillil 2021 saabus ringkonnakohtule kaebaja 23. aprilli 2021. a avaldus, milles ta märgib,

et kui ta saab õigesti aru, siis ta peab esitama tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja palub tähtaja

ennistamist seoses tema tervisega, mitte laiskuse või hoolimatusega. Kaebajale pikendati tähtaegu

asjades nr 3-17-300, nr 3-20-988, nr 3-20-2600, nr 3-20-2663 ja kohus teavitas, et kui hilinenult

esitatud pöördumine ei takista asja menetlust, siis on lubatud tähtaega pikendada või menetleda

hilinenult esitatud pöördumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja 23. aprilli 2021. a avalduses märgitust järelduvalt

on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus ennistaks määruskaebuse esitamise

tähtaja Tartu Halduskohtu 2. veebruari 2021. a määruse vaidlustamiseks.

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

8. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb

tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende

põhistus.

9. Tartu Halduskohtu 2. veebruari 2021. a määruses on selgitatud määruse peale edasikaebe

korda ja välja toodud, et määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Nimetatud vaidlustamisviide

on õige, kuna sellise tähtaja sätestab HKMS § 204 lg 1. J. Kolesnikov sai halduskohtu 2. veebruari

2021. a määruse kätte 3. veebruaril 2021 ja selle kohta andis J. Kolesnikov isiklikult allkirja (tl

31). Seega hakkas määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema 4. veebruaril 2021 ja määruskaebuse

esitamise viimaseks päevaks oli 18. veebruar 2021. Kaebaja andis määruskaebuse Viru Vanglale

üle 21. veebruaril 2021, s.o kolmepäevase hilinemisega.

10. J. Kolesnikov on 21. veebruari 2021. a määruskaebuses ja 23. aprilli 2021. a avalduses

ringkonnakohtule olnud kahtleval seisukohal, et tema määruskaebus võib olla esitatud hilinenult.

Seetõttu on kaebaja leidnud, et ringkonnakohus peaks määruskaebust menetlema sarnaselt mitmes

teises kohtuasjas halduskohtu poolt tema hilinenult esitatud pöördumiste menetlemisega, kuna see

ei takista menetlust. Kaebaja on viidanud, et taotleb tähtaja ennistamist seoses tervisliku

olukorraga, mitte laiskuse või hoolimatusega.

11. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed

takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid

asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (16. jaanuari 2009. a määruse

nr 3-3-1-75-08 p 16). Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed

takistused nagu liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine, lähedase surm või

ootamatu raske haigus (HKMS § 150 lg 1), mis õigustaksid J. Kolesnikovi määruskaebuse

esitamise tähtaja ennistamist.

12. J. Kolesnikovi viidet, et määruskaebuse esitamine võis viibida tema tervisliku seisundi tõttu,

ei saa pidada käesolevas asjas mõjuvaks põhjuseks määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamisel.

J. Kolesnikov osaleb käesolevas kohtuasjas ning on osalenud ka varem mitmetes kohtuasjades

kaebajana ja senini ei ole kohus veendumusel, et kaebaja tervislik seisund takistaks tema osalemist

kohtumenetlustes. Kaebaja koostab pikki ja põhjalikke kaebusi või määruskaebusi ja avaldusi

kohtutele ning väljendab end kohtule piisavalt arusaadavalt. Kuigi kaebaja viitab tihti enda tervise

probleemidele ja ravimite mõjule, puuduvad asjaolud, mille alusel saaks järeldada, et tema

osalemine kohtumenetlustes sõltuks tervislikust seisundist. Samas ei ole kaebaja põhjendanud ega

esitanud tõendeid selle kohta, kuidas tema tervislik olukord sel korral takistas määruskaebuse

tähtaegselt vanglaametnikule üleandmist.

13. Riigikohus on asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka

õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei

saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse

algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust

saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (1. oktoobri 2002. a määruse

nr 3-3-1-57-02 p 19). J. Kolesnikov on varem korduvalt kohtumenetluses osalenud ja üldjuhul

kaebused, määruskaebused ja muud avaldused õigeaegselt kohtule esitanud. Kaebajat ei saa

pidada õiguslikult kogenematuks. Ta oli teadlik, kui pikk on halduskohtu määruse peale

edasikaebamise aeg ning millal lõppeb määruskaebuse esitamise tähtaeg. Seega oli kaebajale

teada kaebetähtaja arvestamise tingimused ning see, millal on viimane päev määruskaebuse

esitamiseks. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt puuduvad mõjuvad põhjused määruskaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks.

14. Ringkonnakohus peab vajalikuks veelkord kaebajale selgitada, et seadus (HKMS § 204 lg 1)

sätestab tähtaja, mille jooksul võib esitada määruskaebuse halduskohtu määruse peale. Kohtul

puudub õigus seadusega sätestatud tähtaega pikendada. Kohus saab pikendada vaid enda määratud

tähtaegu, kui see ei põhjusta menetluse viibimist või menetlusosaline põhjendab, et kohtu antud

tähtaja ületamiseks esines mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4).

15. Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis võttes aluseks

HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1, § 187 lg 3 p 2 tagastab ringkonnakohus määruskaebuse (koos

lisadega) läbivaatamatult. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et

määruskaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)