4-21-1489/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11.05.2021 Tallinnas Väärteoasja number 4-21-1489 (2316,21,000935)

Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi J.H kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 09.03.2021 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,21,000935 Kaebaja J.H isikukood XXX, elukoht xxxx, e-posti aadress xxxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe tee 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Triinu Riigor Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses Juhindudes k VTMS) aristusseadustiku (KarS) § 47 lg 1 ning väärteomenetluse seadustiku ( § 120, 123 lg 2, § 132 p 2, § 133-135 kohus o t s u s t a s:

1. Tühistada kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 09.03.2021 2316,21,000935 ja teha asjas uus otsus.

2. J.H LS Süüdi tunnistada § 242 lg 1; § järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 40 (nelikümmend) trahviühikut. Üks trahviühik on 4 (neli) eurot, seega tuleb J.H-l tasuda rahatrahv 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.

3. J.H ) kuu jooksul. Määrata, et võib rahatrahvi tasuda ositi, 4 (kuu Igakuise makse suurus on sellisel juhul mitte vähem, kui 40,00 (nelikümmend) eurot.

4. Raha

trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. Esimene osamakse tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik: Politseikesklinna politseijaoskonna 19.02.2021 ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri väärteoprotokolli nr 2316,21,000935 kohaselt sõidutas J.H 19.02.2021 kella 23.06 ajal mootorsõidukiga xxxx, r/n xxxx, sõitjat nii sõitja ei istunud sõidu ajal sõiduki valmistaja poolt ettenähtu kohal (istmel); sõitja ülakeha oli sõiduki avatud uksest väljas. Juhtis mootorsõidukit esmase juhiloa omajana, millel puudusid mootorsõidukil ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. J.H Dabrinko rikkus sellega LS § 34 lg 2; § 106 lg 3 nõudeid, pannes toime LS § 238 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse koostatud 09.03.2021 otsuse alusel karistati J.H Dabrinkot LS § 238 ja LS § 242 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel LS § 238 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200,00 eurot.

Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kaebuses esitatud selgituste kohaselt kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega. Esmalt märgib kaebaja, et tal ei olnud võimalik tutvuda väärteoprotokolliga kohapeal, kuna käekiri ei olnud seal loetav. Ta palus edastada protokoll endale meili peale. Samuti ta oli roolis oma tuttava autos ning enne sõitma asumist kontrollis, et kõikidel sõitjatel oli turvavöö kinni. Kuna sõitma hakates lähevad sõidukil kõik uksed lukku, siis uks võis lahti jääda seetõttu, kuna tihend oli külmunud. Ei nõustu sellega, et keegi sõitjatest oli pooleldi sõidukist väljas. Tunnistab seda, et kahjuks ei olnud tal kaasas algaja juhi tunnusmärke, nn vahtralehti, mida sõidukile paigutada, kuid selgitab, et oli neile järgi minemas.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud.

Kohtuvälise menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ning märgib, et isiku süü on tõendamist leidnud tunnistajate S. S. ja K. P. ütlustega. Tunnistajad olid J.H Dabrinko jaoks võõrad ja seega puudub alus kahelda nende

ütluste usaldusväärsuses.

Menetleja hinnangul on J.H Dabrinkole mõistetud karistus õiglane ja proportsionaalne süü suurusega: egu, mille ta on toime pannud. Karistuse isiku süü suurust mõjutab suuresti t määramisel mootorsõiduki juhtimise eest, milles viibiv sõitja eirab sõi tjate veole kehtestatud nõudeid ja seab nii ohtu järgnes iseenda kui kaasliiklejate tervise, ei peagi arvestama kas teo le

liikluses l raske tagajärg või mitte. Menetlusaluse isikul oli võimalus ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning oma õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega neid tagajärgi vältida, mitte aga loota, et rikkumisi ei märgata või nendele seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Menetleja märgib, et karistuse määramisel on lisaks arvestatud sellega, et J.H Dabrinko on varem karistamata.

Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha.

LS 242 lg 1 LS § 242 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu -

rikkumine.

Kaebajale heidetakse ette 19.02.2021 kella 23.06 ajal mootorsõidukiga xxxx, r/n xxxx juhtimist selliselt, et sellel puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid.

Kohtu hinnangul puudub asjas vaidlus selles, et 19.02.2021 kella 23.06 ajal juhtis J.H Dabrinko mootorsõidukit, millel puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid.

Kaebuse esitaja tunnistas, et ta juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit, kuid sellel puudus id algaja juhi tunnusmärgid. Kaebaja täpsustas, et ta oli nendele märkidele järgi sõitmas. Lisaks kaebaja ütlustele on väärteoprotokollis kirjeldatu tõendatud tunnistajate S.

S. ja K. P.

S. S. 19.02.2021 kella 23.06 ajal ütlustega. Tunnistaja märkis, et ta täitis tööülesandeid, s.o teostas liiklusjärelvalvet. Nad Ristiku tn ühte kontrollisid Telliskivimootorsõidukit, kui märkas Telliskivi tänaval sõitvat mootorsõidukit ta xxxx, r/n xxxx, mille tagumine uks oli lahti. Auto peatati ja seda juhtis J.H Dabrinko, kes oli kohustatud sõitma mootorsõidukiga, millele on kinnitatud algaja juhi tunnusmärgid. Tunnistaja K. P. selgitas samuti, et 19.02.2021 kella 23.06 peatasid nad xxxx, r/n tööülesandeid täites mootorsõiduki xxxx ning tuvastasid, et selle juht oli jätnud paigaldamata mootorsõidukile mootorsõiduki algaja juhi tunnusmärgid. Tunnistajate sõnu kinnitab politseisõiduki pardakaamera salvestis selle kohta, et 19.02.2021 kella 23.06 ajal ei olnud J.H Dabrinko juhitud Xxxx algaja juhi tunnusmärke.

Liiklusregistri andmete kohaselt on J.H Dabrinkol esmane juhiluba. LS § 106 lg 3 kohaselt peab autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

Kohtu hinnangul on tõendatud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja J.H Dabrinko rikkus kohas LS § 106 lg 3 nõuet ning ta täitis oma tegevusega LS § 242 lg

-s 2 objektiivse koosseisu tunnused. J.H Drabenko oli teadlik sellest, et tema sõidukil ei ole algaja juhi tunnusmärke ning kaebajale oli nende sõidukile kinnitamise vajadus teada, siis pani J.H väär teo toime otsese tahtlusega.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud.

LS § 238 LS § 238 näeb ette ootorsõiduki või trammijuhi poolt sõitjat või veoseveo nõuete m - erikkumist.

Kaebajale heidetakse ette 19.02.2021 kella 23.06 ajal mootorsõidukiga xxxx, r/n xxxx juhtimist selliselt, et d kohal (istmel), olles sõitja ei istunud sõidu ajal sõiduki valmistaja poolt ettenähtu ülakeha sõiduki avatud uksest väljas. ga

Kuivõrd kaebuse esitaja on etteheitnud väärteoprotokollis kajastatud andmete ja sisu arusaamatuse osa, so kaebajale jäi väärteoprotokolli tutvustades arusaamatuks sealne kajastatu, siis peab kohus esmalt vajalikuks märkida, et täiskasvanud isiku puhul on piisavalt alus eeldada, et andes allkirja protokolli, on ka isik teadlik selle tähendusest. Ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-6-07

- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu märkinud, et üldjuhul tuleb õiguste lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga.

Kohtu hinnangul puudub asjas vaidlus, et 19.02.2021 kella 23.06 ajal juhtis J.H Dabrinko Tallinnas, Telliskivi tänaval mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx. Vaidlus seisneb selles, kas nimetatud ajal, mil isik sõidukit juhtis, istus kaasreisija sõidukis ettenähtud koha l ja viisil.

Kaebaja on vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilist asjaolu, s.o seda, et ajal, mil ta sõidukit juhtis, keegi kaasreisijatest uksest väljas ei olnud.

Kohus kaebuse esitajaga ei nõustu ning leiab, et nimetatud asjaolu on tõendatud järgmiste t

õenditega:

Tunnistaja S. S. 19.02.2021 kella 23.00 ajal andis ütlusi selle kohta, et ta teostas liiklus

politsei järelevalvet Telliskivi tänaval. Tunnistaja nägi, kuidas sõidukist möödus mootorsõi sõidukist pooleldi duk xxxx, r/n xxxx, mille parempoolsel tagaistmel oli inimene väljas ning karjus midagi nende suunas. Tunnistaja sõnul sõiduk peatati ning nad tuvastasid kontrolli käigus, et autot juhtis J.H Dabrinko ning taga paremal pool istus Aleksei Matvijenko. S. S. tundis viimases

märkis, et ära inimese, kes oli sõidu ajal auto uksest väljas.

Tunnistaja K. P. rullpolitseiniku S. andis ütlusi selle kohta, et ta oli 19.02.2021 tööl koos pat S.iga, kui ta nägi kella 23.06 ajal Telliskivi tänaval liikuvat sõidukit, mille parempoolsel tagaistmel olnud isik avas ukse, ulatas ennast välja ja karjus neile midagi. Tunnistaja sõnul pidasid nad autot sõiduki kinni ning tuvastasid, et juhtis J.H Dabrinko ning sõidu ajal tegi ukse lahti ning pooleldi väljus sellest A. M..

Pardakaamera salvestis kinnitab tunnistajate sõnu. Videolt on näha, kuidas politseiametnikud kontrollivad mootorsõidukit r/n , kui nendest möödub tumedat värvi sõiduk. Politseinik xxxx keerab pea selle sõidu suunas ja jääb seda vaatama. Seejärel istuvad ametnikud autosse, sõidavad tumedat värvi sõidukile järele ning peatavad selle. Kohus märgib, et kuigi pardakaamera salvestisest ei nähtu sündmust on sellega tõendatud tunnistajate ütlused ,

selle kohta, et nende tähelepanu pälvis tööülesannete täitmisel teine sõiduk ning nad otsustasid selle peatada. Samuti jagab kohus kohtuvälise menetleja seisukohta selles, et antud asjas puudub kohtul alus enetlusalune isik on arvata, et tunnistajate ütlused oleksid ebausaldusväärsed. M politseiametnike jaoks võõras ning nende ütlused on riimuvad.

LS § 34 lg 2 kohaselt sõitjaid vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel tohib ja viisil.

Kohtu hinnangul on tõendatud, et J.H Dabrink o rikkus LS § 34 lg 2 nõuet ning tema k

äitumises on olemas LS § väärteo objektiivse koosseisu tunnused. KarS § 15 lg 3 alusel on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toimepandud tegu. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletusest. KarS § 18 lg 3 näeb ette, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, s.t enne sõidu alustamist veenduma, et kaasreisijad oleksid nõuetekohaselt kinnitatud.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 242 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. LS § 238 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Kuivõrd J.H Dabrinko on LS § 238 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod toime pandud ühe teoga, siis määrati talle karistus KarS § 63 lõike 1 sätte alusel ning mõisteti LS § järgi rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200,00 eurot.

Kaebuse esitaja on palunud menetluse lõpetamist. Kohus sellega ei nõustu ning peab vajalikuks märkida, et asjas omab tähtsust, see, et isik on ühe teoga pannud toime kaks tegu ning sealjuures püüdnud neid õigustada. Kahetsust ta avaldanud ei ole. Vaatamata sellele on J.H Dadrinko varem karistamata isik ning kohtu hinnangul ei ole tema süü ei ole ülemäära suur. Seega võib tema suhtes kohaldada rahatrahvi, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast allapoole. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärgid antud juhul täidetavad rahatrahviga 40 trahviühikut. Ühe trahviühiku suuruseks on KarS § 47 lg 1 alusel 4 eurot, so J.H Dadrenkol tuleb tasuda rahatrahv 160,00 eurot. Kohtu hinnangul võib kaebaja KarS § 66 lg 2 sätestatut silmas pidades tasuda rahatrahvi ositi, 4 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on seega mitte vähem, kui 40 eurot. Esimene osamakse tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele 1 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)