2-19-126734/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11.05.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-126734 Tsiviilasi X ja Y hagi Q vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind X osas 2430 eurot Y osas 2430 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1 X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja 2 Y (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hagejate seaduslik esindaja W ja lepinguline esindaja Karina Maasikleht

Kostja Q (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

08.05.2020, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X ja Y hagi Q vastu.

2. Välja mõista Qlt X kasuks igakuine elatis alates 22.11.2019 summas 270 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni X täisealiseks saamiseni 24.12.2021.

3. Välja mõista Qlt Y kasuks igakuine elatis alates 22.11.2019 summas 270 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni Y täisealiseks saamiseni 25.03.2023.

4. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu 5.kuupäevaks W arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank (selgitusse märkida „X ja Y igakuine elatis“).

5. Välja mõista Qlt X kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 10.08.2019 kuni 21.11.2019 eest summas 920,62 eurot.

6. Välja mõista Qlt Y kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 10.08.2019 kuni 21.11.2019 summas 920,62 eurot.

7. Väljamõistetud tagasiulatuv elatis tuleb tasuda W kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 nimetatud arveldusarvele (selgitusse märkida „X ja Y tagasiulatuv elatis“).

8. Elatise maksmisel võtta arvesse Q poolt kohtumenetluse ajal W arveldusarvele tasutud elatist.

Menetluskulude jaotus

9. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja Q kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks peale kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X ja Y (avaldajad) esitasid 20.09.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Q 810 euro elatise saamiseks. Q esitas 03.10.2019 nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt on ta täitnud ülalpidamiskohustust ja elatise suurus on määratud ebaõigesti. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas kohus 22.10.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 23.10.2019 määrusega kohustas kohus hagejaid esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis.

2. X (hageja 1) ja Y (hageja 2) (koos nimetatud hagejad) esitasid 22. novembril 2019 hagiavalduse Q (kostja) vastu seaduses sätestatud miinimummääras elatise väljamõistmiseks alates 22. novembrist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuvalt perioodi 10. augustist 2019 kuni 21. novembrini 2019 summas 920,62 eurot mõlema hageja kohta. Hagejad palusid määrata, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks W arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS- is, selgitusega viitega kalendrikuule, mille eest elatist makstakse, tagasiulatuva elatise tasumisel märkida selgitusse elatise võlg. Hagejad taotlesid hagi tagamise korras ülalpidamiskohustuse täitmist menetluse ajal.

Hagiavalduse kohaselt kostja on hagejate isa. Hagejate ema kasvatab hagejaid üksi alates 10.08.2019. Kostja ei ole alates 10.08.2019 hagejatele elatisraha tasunud, kuigi hagejate ema on seda kostjalt korduvalt nõudnud. 29.11.2019 kohtumäärustega võttis kohus hagi menetlusse ja rahuldas hagi tagamise taotluse.

Hagejad vaidlesid kostja tehtud kulutustele vastu.

Kostja vastuväited hagile

3. Kostja vastuse kohaselt arutas Harju Maakohus 2015.aastal samasisulist hagi ja leidis, et mõlemad vanemad panustavad laste heaks ning hagi jäi rahuldamata. Kuni tänaseni maksab hageja samamoodi. Kostja sissetulek on keskmiselt 1150 eurot kuus. Sinna kuuluvad laste laulutunnid, ujumine, telefoniarved (lisandub järelmaks) ning 50 % laste laagritasudest, ekskursiooniarved ja ühistranspordipiletid võistlustele. Lisaks transpordib kostja argipäeviti autoga lapsi ujumiskui ratsutamistrennist (asub Tallinnast 18 km kaugusel) koju. Hagejate ema ja kostja omavad ühisvara, millele on võetud laen. Eluasemelaenu, kommunaalmakseid ja makseid remondifondi tasub ainuisikuliselt kostja. Siiani on hageja keeldunud laenuosa tasumisest. Kostja maksab lisaks 200 eurot elatisraha, mistõttu igakuised maksed on nüüdseks üle 900 euro kuus. Kostja palub arvestada ka lastetoetustega.

Kohtuotsuse põhjendused

4. PKS § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 10.08.2019 kuni 21.11.2019 ja alates 22.11.2019 igakuise elatise miinimummääras.

Kostja palus arvestada sellega, et kostja tasub hagejate arveid, transpordib lapsi autoga ning tasub hagejate vanemate ühisvaral lasuvaid kohustusi. Kostja palus arvestada ka peretoetustega.

5.PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on PKS § 96 alusel kohustatud talle ülalpidamist andma. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus oma lastele ülalpidamist anda. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Hagejate ema on korduvalt kinnitanud, et ta soovib, et kostja kannaks elatise üle tema pangakontole ning ta ei ole andnud nõusolekut ega kiida heaks, et kostja täidaks ülalpidamiskohustust muul viisil.

6.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hagejad nõuavad elatist miinimummääras, hagejate ema tehtavad kulutused hagejate vajaduste rahuldamiseks, olenemata sellest, et hagejad võivad viibida kostja juures üksikuid päevi, on Xle 855 eurot kuus ja Yle 655 eurot kuus, ei pea hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendama.

7.PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega).

Kohus on korduvalt täitnud selgitamiskohustust, seda nii istungil kui kirjalikult (nt 21.01.2021).

Kohus ei arvesta ülalpidamiskohustuse täitmisena kostja poolt tema ja hagejate ema ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist. Ühisvaral lasuvate kohustuste täitmine puudutab vanematevahelisi nõudeid, mis kuuluvad lahendamisele ühisvara jagamise menetluses, elatisenõue on lapse nõue vanema vastu. Samuti ei arvesta kohus kostja poolt ülalpidamiskulude kandmise tõendamiseks esitatud dokumente, mis on enne 10.08.2019 ja seda on kohus ka kostjale selgitanud.

Hagejad on esitanud 03.02.2021 menetlusdokumendi lisana tabeli, milles on toodud kostja poolt esitatud kulutused ja hagejate vastuväited. Suurem osa kulutusi on kantud enne hagejate esitatud nõuet, st enne 10.08.2019, kannetest ei ole näha, kelle eest kulu on kantud, ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist ei saa lugeda ülalpidamiskulude täitmiseks ning hagejate ema ei ole heaks kiitnud ega andnud nõusolekut, et kostja maksaks elatist muul viisil kui ülekandega hagejate ema pangakontole.

Samuti leiab kohus, et hagejate viibimine kostja juures harva (hageja 1 novembris 2020 3 ööd, hageja

2 alates augustikuust 2 ööd isadepäeva puhul, 2021.a. jaanuaris mõlemad hagejad 4 ööd) ei ole piisavalt kaalukas põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

8.Kostja on palunud arvestada lastetoetusega. Kohus märgib, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kostja ei ole tõendanud, et hagejate vajadused oleksid miinimummäärast väiksemad. Samuti ühisvaral lasuvaid kohustusi arvestamata on kostjal võimalik hagejaid miinimummääras elatist makstes toetada.

9. Kohus leiab, et puuduvad kaalukad põhjused kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hagejate kasuks hagejate ülalpidamiseks välja alates 22.11.2019 igakuise elatise muutuva suurusena PKS § 101 lõikes 1 sätestatud minimaalmääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

10.PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatise tagasiulatuvalt perioodi 10.08.2019 kuni 21.11.2019 eest igale hagejale 920,62 eurot.

Kuivõrd tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise vähendamiseks puuduvad alused ja hagejate tagasiulatuva elatise nõue kuulub rahuldamisele.

11.Elatise maksmisel tuleb arvesse võtta Q poolt kohtumenetluse ajal W arveldusarvele tasutud elatist. 12.Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus hagejate taotlusel kohtuotsuses kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja, mis on märgitud kohtuotsuse resolutsioonis.

Menetluskulude jaotus

13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohus määrab poolte menetluskulud kindlaks peale kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2021. a otsusega nr 2-19-126734.