2-21-3639/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt A. A. hageja Elisa Eesti AS kasuks poolte vahel 03.02.2019 võlgnevuse põhinõue 586,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 178,34 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-21-3639/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt A. A. hageja Elisa Eesti AS kasuks poolte vahel 03.02.2019 võlgnevuse põhinõue 586,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 178,34 eurot.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
( TAGASELJAOTSUS )
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.05.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-3639
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS hagi A. A. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
914,65 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood: 10178070; asukoht
Sõpruse pst. 145, 13417 Tallinn);
Hageja lepinguline esindaja: A. Ž. (Julianus Inkasso OÜ;
asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post:
jurist@julianus.ee);
Kostja: A. A. (isikukood: xxx; registreeritud elukoht: xxx;
e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt A. A. hageja Elisa Eesti AS kasuks poolte vahel 03.02.2019
sõlmitud müügilepingu nr 7673134 lisast 8001454, 25.02.2019 sõlmitud Mobiil-ID
lepingust nr 8049172 ja 03.02.2019 sõlmitud kindlustuslepingust nr 8001459 tulenev
võlgnevuse põhinõue 586,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 178,34 eurot.
3. Mõista kostjalt A. A. hageja Elisa Eesti AS kasuks välja viivis põhinõudelt (586,47
eurot) määras 0,07% tasumata summalt päevas alates 09.03.2021 kuni võlgnevuse
(586,47 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam, kui 408,13 euro ulatuses.
4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.2 Mõista kostjalt A. A. hageja Elisa Eesti AS kasuks välja menetluskulud summas
265 eurot.
4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (265 eurot) tuleb kostjal A. A. tasuda
hagejale Elisa Eesti AS käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni
viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 468 lg 1 p 2).
6. Toimetada tagaseljaotsus kostjale A. A. avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
2-21-3639
2 (3)
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest
alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500
eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229
AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS
LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada
andmed kautsjoni tasumise kohta.
Kohtu selgitused
Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.
Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise
korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte
nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib
eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi
või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §
444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on
nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole
õiguslikult põhjendatud.
Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet
põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka
Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat
kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse
ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
2-21-3639
3 (3)
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab
menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning
§ 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja
kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks
kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja
mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 360 eurot ja
menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning
TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 175
eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud
ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole
sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja
mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse
koostamisele ja kohtule esitamisele lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja
põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud kuuluvad
TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kohus määrab hageja
lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb
kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 265 (90+175) eurot ning
menetluskuludelt (265 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse
jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus ei pea vajalikuks
rahuldada hageja taotlust menetluskulude kandmiseks Julianus Inkasso OÜ pangaarvele.
Soovi korral saab hageja vastava ülekande ise teha või lasta menetluskulud kanda soovitud
arvele kohtuotsuse täitmise käigus.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2
kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Andres Suik, kohtunik