Legislator Case Law & Legislation
2-21-3639/5 AI generated

2-21-3639/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-3639/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt A. A. hageja Elisa Eesti AS kasuks poolte vahel 03.02.2019 võlgnevuse põhinõue 586,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 178,34 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-21-3639/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt A. A. hageja Elisa Eesti AS kasuks poolte vahel 03.02.2019 võlgnevuse põhinõue 586,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 178,34 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.05.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-3639

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi A. A. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

914,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood: 10178070; asukoht

Sõpruse pst. 145, 13417 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: A. Ž. (Julianus Inkasso OÜ;

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post:

jurist@julianus.ee);

Kostja: A. A. (isikukood: xxx; registreeritud elukoht: xxx;

e-post: xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A. A. hageja Elisa Eesti AS kasuks poolte vahel 03.02.2019

sõlmitud müügilepingu nr 7673134 lisast 8001454, 25.02.2019 sõlmitud Mobiil-ID

lepingust nr 8049172 ja 03.02.2019 sõlmitud kindlustuslepingust nr 8001459 tulenev

võlgnevuse põhinõue 586,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 178,34 eurot.

3. Mõista kostjalt A. A. hageja Elisa Eesti AS kasuks välja viivis põhinõudelt (586,47

eurot) määras 0,07% tasumata summalt päevas alates 09.03.2021 kuni võlgnevuse

(586,47 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam, kui 408,13 euro ulatuses.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2 Mõista kostjalt A. A. hageja Elisa Eesti AS kasuks välja menetluskulud summas

265 eurot.

4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (265 eurot) tuleb kostjal A. A. tasuda

hagejale Elisa Eesti AS käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

6. Toimetada tagaseljaotsus kostjale A. A. avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

2-21-3639

2 (3)

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS

LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud.

 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

2-21-3639

3 (3)

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning

§ 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja

kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks

kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja

mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 360 eurot ja

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

 Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning

TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 175

eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele ja kohtule esitamisele lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja

põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud kuuluvad

TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kohus määrab hageja

lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb

kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 265 (90+175) eurot ning

menetluskuludelt (265 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus ei pea vajalikuks

rahuldada hageja taotlust menetluskulude kandmiseks Julianus Inkasso OÜ pangaarvele.

Soovi korral saab hageja vastava ülekande ise teha või lasta menetluskulud kanda soovitud

arvele kohtuotsuse täitmise käigus.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik