2-20-17198/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Anni Haas

Määruse tegemise aeg ja koht

10.05.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-17198

Tsiviilasi

Korteriühistu Kalda-Kose avaldus A. K. vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

2131,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Korteriühistu Kalda-Kose (registrikood

80115355), lepinguline esindaja J. D.

Puudutatud isik A. K. (isikukood xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Korteriühistu Kalda-Kose avaldus A. K. vastu võlanõudes.

2. Mõista A. K.lt Korteriühistu Kalda-Kose kasuks välja põhivõlgnevus summas

1847,12 eurot ja seisuga 20.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 136,78

eurot, kokku 1983,90 eurot.

3. Mõista A. K.lt Korteriühistu Kalda-Kose kasuks välja viivis põhinõudelt

1847,12 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

21.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud A. K. kanda.

5. Mõista A. K.lt Korteriühistu Kalda-Kose kasuks välja menetluskulud summas

450 eurot.

6. Mõista A. K.lt Korteriühistu Kalda-Kose kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt (450 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

2(4)

AVALDAJA SEISUKOHT JA NÕUDED

1. A. K. (puudutatud isik) on korteri asukohaga xxx omanik ja Korteriühistu Kalda-Kose

(korteriühistu) liige. Korteriühistu põhikirja kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma

kindlaksmääratud makseid, sh prügiveo eest, remondifondi, võetud laenude tagastamiseks,

liftide teenindamiseks, üldelektri kuludeks ning elamu ühiskommunikatsioonide kaudu

kasutatavate majanduskulude eest. Korteriühistu 21.06.2018 üldkoosoleku otsuse kohaselt

on korteriomanik kohustatud tasuma hooldustasu eurot/m2, remondifondi 0,075 eurot/m2,

laenu tagastamiseks 0,245 eurot/m2 ning liftihoolduseks vastavalt korteri pindalale ja korruse

koefitsiendile. Korteriühistu 31.01.2019 üldkoosoleku otsuse kohaselt kohustatud tasuma

parklahoolduseks 3 eurot korteri kohta.

2. Korteriühistu esitas puudutatud isikule arveid alates 2018. aasta detsembrist kuni 2020.

aasta oktoobrini kokku summas 1847,12 eurot (maha arvestatud vanimast võlgnevusest

laekumine summas 25,44 eurot) ning avalduse esitamise seisuga on kogunenud viivis

summas 136,78 eurot.

3. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 1847,12 eurot, viivis summas

136,78 eurot ja alates 21.11.2020 viivis VÕS §113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude

täitmiseni.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

4. Puudutatud isik sai avalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte e-Toimiku kaudu

11.12.2020. Puudutatud isik avaldusele vastu ei vaielnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 13).

Riigikohus on lahendis 2-12-24747 selgitanud (p 18), et korteriomanditeks jagatud

kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka üksnes asjast puudutatud

korteriomanikud. Seetõttu ei kaasanud kohus käesolevasse menetlusse peale puudutatud

isiku teisi korteriühistusse kuuluvaid korteriomanikke.

6. Kinnisasja asukohaga xxx majandamiseks on asutatud Korteriühistu Kalda-Kose (ühistu)

(tl 71-76). Puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga xxx (tl 6-8). Avaldaja esitas

puudutatud isikule arveid perioodi 01.12.2018 kuni 30.10.2020 (maha arvestatud vanimast

võlgnevusest laekumine summas 25,44 eurot) summas 1847,12 eurot. Puudutatud isik arveid

tasunud ei ole.

7. Arvete kohaselt nõudis korteriühistu majandamiskulude ja tarbitud kommunaalkulude

tasumist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist

(VÕS § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine (VÕS § 100). Võlasuhe võib tekkida seadusest tuleneval alusel

(VÕS § 3). Nõuete kajastamine raamatupidamisdokumentides ehk arve esitamine kohustust

ei tekita (RKTKo 3-2-1-107-99, 3-2-1-144-09, p 11).

8. Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe

korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (KrtS § 1 lg 4).

Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu

majandusaastaks

majanduskava,

mis

sisaldab

korteriomanike

kohustuste

jaotust

majandamiskulude kandmisel ja reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurust

(KrtS § 41 lg 1 p 3 ja 4). Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek (KrtS § 41

lg 3). Põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub

korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele

või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 1). Kui korteriomanike

3(4)

kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate

majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas

kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus (KrtS § 41 lg 2). Korteriomandi kaasomandi osa

eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse

alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid (KrtS § 35 lg 1).

Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja

remont,

korteriühistu

kaudu

tarbitavate

teenuste

jaoks

lepingute

sõlmimine

kindlustuslepingute sõlmimine, reservkapitali ja remondifondi loomine (KrtS § 35 lg 2 p-id

1,2,4 ja 5). Seega on avaldaja ja puudutatud isiku vahel KrtS § 1 lg 4 alusel seadusest tulenev

võlasuhe.

9. Puudutatud isikul on kohustus KrtS § 41 lg 1 ja põhikirja alusel tasuda majanduskava

alusel perioodilisi makseid majandamiskulude kandmiseks. Majandamiskava ja seega

majandamiskulude kandmine tuleb KrtS § 41 lg 3 alusel otsustada korteriomaniku

üldkoosolekuga. Korteriühistu on vastu võtnud kaks üldkoosoleku otsust, millest 21.06.2018

üldkoosoleku otsuse kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma hooldustasu 0,35

eurot/m2, remondifondi 0,075 eurot/m2, laenu tagastamiseks 0,245 eurot/m2 ning

liftihoolduseks vastavalt korteri pindalale ja korruse koefitsiendile (tl 42-44). Korteriühistu

31.01.2019 üldkoosoleku otsuse kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma

parklahoolduseks 3 eurot korteri kohta (tl 40-42). Seega on tõendatud ja põhjendatud kulud

hooldustasu, remondifondi, laenu tagastamise, liftihoolduse ning parklahoolduse eest arvetel

märgitud summades (tl 10-27).

10. Puudutatud isikul on kohustus KrTS § 40 lg 1 ja põhikirja alusel tasuda tarbitud teenuste

eest. Korteriomanik peab korteri köetava pindala alusel tasuma küttekulusid, veemõõturite

näide alusel vee- ja kanalisatsiooni eest, vee soojendamise eest vastavalt soojavee mõõturi

näidule (2015 ja 2020 põhikirja p 3.2.8 alapunkt 3, tl 47-52 ja 71-76). Seega arvestatakse

nimetatud teenuste eest tasumist vastavalt tarbimisele ning tõendatud on arvetel märgitud

summad (tl 10-27).

11. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks puudutatud isiku põhivõlgnevuse summas

1847,12 eurot ja mõistab nimetatud summa puudutatud isikult välja.

12. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivis perioodi 11.01.2019 kuni

20.11.2020 eest summas 136,78 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista viivis alates

21.11.2020 seaduses sätestatud määras põhinõudelt 1847,12 eurot kuni põhinõude täitmiseni.

13. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Korteriühistu arvestas viivist

seaduses sätestatud määras. Kohus rahuldas hageja põhinõude 1847,12 eurot. Vastavalt

kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Vastavalt kohtu poolt tõendatuks loetud nõuetele ja

võlgnevuse koondtabelile, millele lisandub viivis perioodi 11.11.2020 kuni 19.11.2020 eest

summas 3,65 eurot, on põhjendatud viivisenõue perioodi 11.01.2019 kuni 20.11.2020 eest

kokku 136,78 eurot.

14. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Samuti on põhjendatud välja mõista puudutatud isikult viivis alates 21.11.2020

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

4(4)

Menetluskulud

15. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172

lg 1 ls 1). Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või

tõendi (TsMS § 172 lg 1 ls 2). Vastavalt avalduse rahuldamisele on õiglane jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

16. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Kui menetlusosaline peab kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses

kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi

ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).

17. Avaldaja taotles menetluskulude välja mõistmist summas 554,16 eurot, millest 504,16

eurot on õigusabikulud ja 50 eurot avalduselt tasutud riigilõiv. Avaldaja õigusabikulud 4

tundi ja 35 minutit hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: dokumentidega tutvumine,

analüüs, nõustamine, dokumentide kogumine, avalduse koostamine ja esitamine. Avaldajale

osutati õigusabi tunnitasumääraga 110 eurot/tund. Kohus peab avaldaja õigusabitoiminguid

ja neile kulunud aega vajalikuks ja põhjendatuks 4 tunni ulatuses. Tegemist on lihtsa

võlanõudega ning nimetatud toimingutele kulub kohtu hinnangul 4 tundi. Kohtupraktikas on

peetud mõistlikuks juristist esindaja tasuks kuni 110 eurot. Kohus peab käesolevas asjas

põhjendatuks tunnitasumäära 100 eurot (km-ta), kuna tegemist on lihtsa vaidlusega.

Avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse

riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 5).

18. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks

450 eurot, millest 50 eurot on avalduselt nõutud riigilõiv ning 400 eurot (4 tundi x 100

eurot/tunnis) põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Vastavalt menetluskulude jaotusele

tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 450 eurot.

19. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja avaldaja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg

2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik