4-20-5179/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-5179 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-20-5179 (930020000942) Kohtunik Marina Ninaste Kohtuistungi sekretär Priit Kirotar Väärteoasi Maksuja Tolliameti 3. detsembri 2020. a otsus väärteoasjas nr 930020000942, millega R.-J. S. karistati tolliseaduse § 71 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot Menetlusalune isik R.-J. S. – isikukood xxx; elukoht: XXX,; töökoht: X; e-post: XXX Kaitsja Birgitta Mõttus Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet, esindaja juriidilise osakonna jurist L. N.

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata Maksuja Tolliameti 3. detsembri 2020. a otsus väärteoasjas nr 930020000942. 2. Rahatrahv 300 eurot ja menetluskulud tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära ka kohtuvälise menetleja otsuses toodud kohustusliku viitenumbri. 3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, kümne päeva jooksul kohtutäiturile. 4. Menetlusaluse isiku (kaitsja vahendusel esitatud) kaebus jätta rahuldamata. 5. Jätta rahuldamata taotlus hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu.

EDASIKAEBAMISE KORD

4-20-5179 2

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll 1. Maksuja Tolliameti tolliosakonna sisepiiri valdkonna lennujaama tollikontrolli üksuse tolliinspektor-vahetusvanem A. L. koostas 3. novembril 2020 (täiendatud) väärteoprotokolli, milles heidetakse R.-J. S.le ette järgmise väärteo toimepanemist. 2. Väärteoprotokolli kohaselt saabus reisija R.-J. S. 6. augustil 2020 lennuga nr xxx kell 13.52 Eestisse Amsterdamist, Hollandist. Reisija pagasile reageeris narkokoer ja reisija suunati tollikontrolli. Tollikontrolli käigus leiti isiku pagasist plastpurgi seest 2,0 g rohelist taimset puru ja pisikesed pruunid tükid kaaluga 0,4 g (kaalutud tolli poolt). Roheline taimne puru ja pruunid tükid reageerisid kanepi kiirtestile „Cannabis“ positiivselt. Menetlusalune isik väitis tollikontrolli käigus, et temale on välja kirjutatud opioidipass, mis võimaldab tal kanepit raviotstarbel omada ja sellega riigipiiri ületada. Opioidipassi R.-J. S.l piiriületuse hetkel kaasas ei olnud, kuid ta esitas selle vastulauses ning saatis 2 sellest tehtud fotot e-posti kaudu. Esitatud opioidipass on saksakeelne dokument, millega on talle 7. augustil 2017 välja kirjutatud 6 x 0,5 g kanepit. 3. 7. augustil 2020 saadeti menetlusalusel isikul kaasas olnud roheline taimne puru ja pruunid tükid ekspertiisimäärusega Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. EKEI 7. oktoobri 2020. a ekspertiisakti nr 20E-AN01006 kohaselt on rohelise taimse puru puhul tegemist kanepiõisikutega, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 22% ning tema täpne kaal on 2,07 g. Nimetatud ekspertiisiakti kohaselt on pruunide tükkide puhul tegemist hašišiga, mille THC sisaldus on 29% ja mille täpne kaal on 0,42 g. Kanep ja ka selle töötlemisprodukt hašiš, kui nende THC sisaldus on üle 0,2%, kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. 4. Toimetades kanepit teisest liikmesriigist Eestisse rikkus menetlusalune isik narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg-s 1 sätestatud keelunormi. Menetlusalusel isikul puudus sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 31 § 8 lg-le 41 vastav Schengeni tunnistus. R.-J. S. tegu vastab tolliseaduse (TS) § 71 lg 1 väärteo tunnustele, s.o kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba teisest liidu liikmesriigist Eestisse või Eestist teise liidu liikmesriiki toimetamise eest selliste keeldude ja piirangute korral, mille riiklikku järelevalvet teostab toll. 5. Menetlusalune isik pani teo toime otsese tahtlusega (karistusseadustiku (KarS) § 16 lg 3), kuna ta teadis, et tal on kaasas kanepit ning pidanuks teadma, et Eestis on selle käitlemine vastava eriloata keelatud. Kohusetundliku suhtumise puhul oleks isik pidanud üle kontrollima, missugused load peavad isikul olema narkootilise aine üle piiri toimetamisel. Vastavat infot kanepiga liikumisel vajalike lubade osas oleks isik saanud küsida kas Ravimiametist, vaadata

4-20-5179 3

internetist või küsida tolliametnikelt kas Eestist lahkumisel või riiki sisenemisel. Seda menetlusalune isik ei teinud. Kohtuvälise menetleja otsus 6. Maksuja Tolliameti 3. detsembri 2020. a otsusega karistati R.-J. S. TS § 71 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. VTMS § 38 lg 1 (ja KrMS § 180 lg 1) alusel nõuti temalt välja menetluskulud summas 168 eurot. TS § 78 lg 1 ja KarS § 83 lg-te 2 ja 6 alusel konfiskeeriti väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud kaup – 2,07 g kanepiõisikuid ja 0,42 g hašišit. 7. 6. augusti 2020. a väärteoprotokollis antud ütluste järgi tuli menetlusalune isik koju Eestisse. Väide leidis kinnitust ka täiendatud väärteoprotokolli jaoks esitatud aadressi ning telefoni numbri andmetes. Nimelt esitas menetlusalune isik oma kontaktaadressiks Eesti aadressi ja kontaktnumbriks Eesti mobiili numbri. Kohtuväline menetleja järeldab, et isiku elukohariigiks saab lugeda Eestit. Seega vastavalt sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrusele nr 31 on isikul kohustus esitada piiriületusel Eestis välja antud dokument – Schengeni tunnistus. Schengeni konventsiooni artikli 75 p 1 kohaselt võib konventsiooniosaliste riikide territooriumile saabuvate või nende riikide territooriumil liikuvatel reisijatel olla kaasas seoses raviga (meditsiinilisel eesmärgil) narkootilisi või psühhotroopseid aineid tingimusel, et iga kontrolli puhul esitatakse elukohariigi pädeva asutuse poolt välja antud või tõestatud tunnistus. 8. Menetlusalune isik näitas kontrolli käigus pilti opioidipassist oma telefonist, kuid kuna tegemist pole originaaldokumendiga, mille õigsuses saavad tolliametnikud kohapeal veenduda, ei loeta taoline tegevus piisavaks ning seda ei saa lugeda tollile dokumendi esitamisena. 9. R.-J. S. omas, hoidis ja toimetas Eesti Vabariiki narkootilist ainet, mis on käsitatav narkootiliste või psühhotroopsete ainete käitlemisena NPALS tähenduses. R.-J. S.l ei ole seaduslikku alust käidelda kõnealuseid narkootilisi aineid Eesti territooriumil NPALS § 3 lg-s 1 loetletud eesmärkidel. Kohtuväline menetleja viitab NPALS § 3 lg-le 1, § 2 p-le 3, § 4 lg-le 1, sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrusele nr 31 ja Schengeni konventsiooni artikli 75 p-le 1. NPALS § 4 lg 1 kohaselt toimub I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisseja väljavedu sama seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kasutamiseks Ravimiameti sissevõi väljaveoloa alusel. 10. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik pani teo toime hooletusest (KarS § 18 lg 3). Ütlustest ja vastulausest esitatud väidete põhjal on arusaadav, et isik on teadlik, et kanep ja hašiš nõuavad piiriületusel täiendavaid dokumente, kuid isik ekslikult peab selleks dokumendiks temal olevat opioidipassi, mida isikul polnud piiriületusel kaasas. Telefonist pildina dokumendi esitamist piiril ei saa lugeda piisavaks. Dokumendi originaali puudumine piiri ületushetkel näitab isiku kohusetundetut suhtumist. Kohtusetundliku suhtumise puhul oleks isik pidanud üle kontrollima, missugused load peavad isikul oleva narkootilise aine üle piiri toimetamisel. Vastavat infot oleks võinud vaadata internetist, Ravimiameti või Maksu-ja Tolliameti kodulehelt või küsida tolliametnikelt kas Eestist lahkumisel või riiki sisenemisel, mida isik aga ei teinud. 11. Vastulauses esitatud väidetega seoses märkis kohtuväline menetleja, et vastulausele lisatud opioidipass on kohati halvasti loetav koopia dokumendist, mille õigsuses ei saaks

4-20-5179 4

tolliametnikud vajadusel veenduda. Opioidipass on Saksamaa siseriiklik vorm/pass, kuid ei saa olla kasutusel Eestis Ravimiameti loa või Schengeni loa asemel. Kuna menetlusaluse isiku elukohariik on Eesti ning isik on Eesti kodanik, peab ka dokument olema Eesti Ravimiameti poolt väljastatud Ravimiameti luba või Ravimiameti poolt piisavaks dokumendiks loetud Schengeni tunnistus. Tollikontrolli käigus pole ühtegi käitlemist lubavat dokumenti nõuetekohaselt esitatud. 12. Seoses menetlusaluse isiku väitega, et ta on korduvalt ületanud piire narkootilise ainega opioidipassi alusel, märgib menetleja, et see väide ei ole kinnitust leidnud. Maksuja Tolliametile ei ole teada konkreetseid piiriületuste asjaolusid ega piiriületuste käigus tehtud otsuseid. Samuti ei ole eelnevate piiriületuste käigus tehtud otsused siduvad. Seega ei välista väidetavad varasemad piiriületused väärteo toimepanemist praegusel juhul. 13. Vastuseks menetlusaluse isiku väitele, et ta käitus enda teada õiguspäraselt ja tal puudus tahtlus, märgib kohtuväline menetleja, et seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust (KarS § 17 lg 3). Isik teadis, et kanep ja hašiš on narkootilised ained, mis piiri ületusel vajavad täiendavaid formaalsusi ja lubade esitamist. 14. Kohtuvälise menetleja hinnangul on tõendatud, et R.-J. S. pani toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mis on kvalifitseeritav TS § 71 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja määras R.-J. S.le karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. 15. TS § 78 lg 1 alusel tuleb asitõendina kinni peetud hašiš ja kanep konfiskeerida. 16. Kanepiõisikutele ja hašišile tehtud ekspertiisi maksumus oli mõlemal juhul 84 eurot, seega kokku 168 eurot. Menetlusaluse isiku R.-J. S. kaitsja kaebus 17. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse R.-J. S. kaitsja vandeadvokaat Birgitta Mõttus, kes taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. 18. Kaitsja leiab, et kohtuväline menetleja on valesti kohaldanud materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ja väärteootsus on ebaselge. Menetlusalune isik tunnistab, et tal oli piiriületusel kaasas kanep, mille käitlemiseks ta aga omas seaduslikku alust – tegemist oli meditsiinilisel eesmärgil käideldava kanepiga. Vaidlus on selles, kas seaduslikuks piiriületuseks piisas temale välja kirjutatud opioidipassist. 19. Kaitsja leiab, et kohtuväline menetleja on valesti määranud õigusnormi, mida on rikutud. Kohtuväline menetleja on sidunud kaks erinevat küsimust. Küsimusele, kas isikul on õigus narkootilist ainet käidelda ehk kas ta on rikkunud NPALS § 3 lg-t 1, tuleb kaitsja hinnangul vastata eitavalt. Teine ja praegusesse menetlusesemesse puutuv küsimus on, kas isik rikkus mingit muud õigusnormi, et talle saaks süüks panna TLS § 71 lg-s 1 loetletud tegu. Kuna kohtuväline menetleja on tuginenud NPALS § 3 lg-le 1 ja ei ole tuginenud ühelegi muule paragrahvile, ei saa selliselt isikut TLS § 71 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistada. 20. Menetlusalune isik ei ole rikkunud NPALS § 3 lg-s 1 sätestatud keelunormi. Meditsiinilisel eesmärgil narkootiliste ainete käitlemine, kui selleks on isikule antud luba, on absoluutne rikkumise välistus. Kohtuväline menetleja ei ole tuginenud ühelegi seaduse sättele, et

4-20-5179 5

Saksamaal välja antud opioidipass ei tõenda Eestis isikul õigust narkootilisi ainet käidelda meditsiinilisel eesmärgil ja see ei asenda Ravimiameti luba. Kaitsja hinnangul on selgusetu, kuidas seostab kohtuväline menetleja isiku poolt väidetavat NPALS § 3 lg 1 rikkumist TLS § 71 lg-ga 1. On fakt, et luba omada ja tarvitada narkootilisi aineid meditsiinilisel eesmärgil ehk raviks on menetlusalusel isikul olemas. See välistab nii objektiivsest kui subjektiivsest küljest NPALS § 3 lg 1 rikkumise R.-J. S. poolt. 21. Eraldi küsimus on, kas isikul on õigus piiriületusel tugineda vaid opioidipassile, aga ka juhul, kui oletada, et opioidipassist ei piisa, ei ole see isiku poolt NPALS § 3 lg 1 rikkumine. Praegusel juhul on tegemist piiriületusega ja küsimus selleks vajalikes dokumentides. 22. Seoses kohtuvälise menetleja viitega, et isikul ei olnud originaaldokumenti kaasas ja hiljem esitatud koopia oli raskesti loetav, märgib kaitsja, et kohtuvälisel menetlejal ei olnud takistusi küsida originaali. 23. Aine ekspertiis oli ebavajalik, kuna menetlusalune isik nimetas endal kaasas olevad ained ja ei eitanud, et need on narkootilised. Kohtuvälise menetleja otsuses on kirjas, et ekspertiis oli vajalik vaid seepärast, et isik ei allkirjastanud väärteoprotokolli. Kaitsja märgib, et keegi ei selgitanud isikule, et allkirja mitteandmisega võib kaasneda ekspertiis ja menetluskulud. Samuti teostati mittevajalik täiendav ülekuulamine. Kaitsja leiab, et olenemata menetluse tulemist ei ole alust ega õiglane mõista sellises olukorras isikult välja ekspertiisikulud. 24. Väärteootsusest jääb kaitsjale arusaamatuks, kas lisaks heidetakse isikule ette ka seda, et tal ei olnud opioidipassi originaali kaasa või see puudutab vaid süü küsimust. Seoses viitega, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, selgitab kaitsja, et isegi kui opioidipass ei ole piisav riigipiiri ületamiseks, peab arvestama asjaolu, et isik on vastava dokumendiga eelnevalt riigipiire ületanud. Eelnevalt ei ole kunagi isikult küsitud Schengeni tunnistust ja on piisanud opioidipassist. Seega olid menetlusalusel isikul kõik alused eeldamaks, et temal olemasolev tõend on piisav ning täiendavaid dokumente ei pea ta reisile kaasa võtma. Antud passiga on ta reisinud Saksamaal, Iisraelis, Hispaanias, Portugalis, Tenerifel, Soomes, Rootsis, Taanis, Austrias, Tšehhis. Järgmistel riigipiiridel on ta vastavat passi näidanud: Egiptus-Iisrael, Läti- Iisrael, Taani-Rootsi, Eesti-Soome. Probleeme pole tekkinud ja opioidipass on loetud piisavaks tõendiks. Kunagi ei ole täiendavalt küsitud Schengeni tunnistust. 25. Isikul peab olema Eesti riigi (ka Euroopa Liidu) poolt kindlustunne ja õiguslik ootus, et ametnikud riigipiiril käituvad üheselt ning nõutavad on vaid kindlad dokumendid. Kaitsja on seisukohal, et kui isikule on loodud nii erinevate riikide poolt kujutelm, et ta käitub õiguslikult, kuid tegelikult siiski peaks isikul olema kaasas täiendavaid dokumente, esineb isiku süüd välistav asjaolu ehk keelueksimus KarS § 39 lg 1 tähenduses. 26. Menetlusalune isik ei soovi istungil osaleda ega kaitsja osavõttu kohtuistungist ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht maakohtus 27. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta seisukoha, milles palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.

4-20-5179 6

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 28. Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 29. Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 30. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokollis ette kokkuvõtvalt järgmist. Ta saabus 6. augustil 2020 lennuga kell 13.52 Eestisse Amsterdamist, Hollandist. Tollikontrolli käigus leiti tema pagasist plastpurgi seest 2,0 g rohelist taimset puru ja pruunid tükid kaaluga 0,4 g. Rohelise taimse puru puhul on tegemist kanepiõisikutega, mille THC sisaldus on 22% ning nende täpne kaal on 2,07 g. Pruunide tükkide puhul on tegemist hašišiga, mille THC sisaldus on 29% ja täpne kaal on 0,42 g. Kuigi menetlusalune isik väitis, et temale on välja kirjutatud opioidipass, mis võimaldab tal kanepit raviotstarbel omada ja sellega riigipiiri ületada, siis opioidipassi R.-J. S.l piiriületusel kaasas ei olnud. Isikul puudus Schengeni tunnistus. 31. Väärteoprotokollis kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Maksuja Tolliameti 6. augusti 2020. a läbivaatuse aktist nähtuvalt teostati 6. augustil 2020 kella 14.25 ja 14.40 vahel tolliinspektorite poolt Hollandist Eestisse lennukiga sisenenud R.-J. S. pagasi läbivaatus ja leiti rohekaspruun taimepuru (2 g) ja pruun tahke aine (0,4 g). Ained reageerisid positiivselt cannabis kiirtestile (VT, tl 2–4). 32. Ekspertiisiakti nr 20E-AN01006 kohaselt on rohelised taimeosad massiga 2,07 g kanepiõisikud, mille THS sisaldus on 22% ja ainetükid massiga 0,42 g on kanepist valmistatud hašiš, mille THC sisaldus on 29% (VT, tl 18–18 p). 33. Menetlusaluse isiku R.-J. S. ütlustest nähtuvalt saabus ta viidatud kuupäeval Eestisse koju. Tema pagasis avastati aine Cannabis Sativa. See on tema ametlik ravim. Tal on opioidipass. See aine on talle arsti poolt välja kirjutatud 3 g päevas. Ta teadis, et tal on pagasis kanepit. Kanepi soetas ta Berliini apteegist (VT, tl 6). 3. novembril 2020 selgitas menetlusalune isik, et toimetas kanepiõisikuid ja hašišit Eestisse ravi eesmärgil. Need soetas ta Saksamaalt. Tal on rahvusvaheliseks reisimiseks opiodipass (VT, tl 24). 34. Väärteoasja materjalides on menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses vastulausele lisatud fotod saksakeelsest opioidipassist, millest on võimalik järeldada, et talle on 7. augustil 2017 välja kirjutatud 6 x 0,5 g kanepit. Kuigi tegemist on võõrkeelse dokumendiga, mille süüteoasja materjalidesse lisamisel on piirangud (VTMS § 2, KrMS § 10 lg 6), ei vaja numbrid, kuupäevad, isikute nimed ja väljakirjutatud aine nimetus kohtu hinnangul tõlkimist. 35. Seega on kohtu hinnangul väärteoasjas kogutud tõenditega tõendatud, et R.-J. S. reisis 6. augustil 2020 lennukiga Hollandist Eestisse, tuues kaasa väärteoprotokollis märgitud koguses

4-20-5179 7

narkootilist ainet kanep ja hašiš. Tema ütlustega koostoimes opioidipassist tehtud koopiatega on tõendatud, et ta tõi narkootilist ainet ravi eesmärgil. Samas ei olnud menetlusalusel isikul piiriületusel Ravimiameti luba narkootilise aine Eestisse toomiseks. Menetlusaluse isiku elukohariik on Eesti. 36. NPALS § 3 lg 1 sätestab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine mh aine sisseja väljavedu. NPALS § 31 lg 1 ls 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kanep ja selle töötlemisprodukt hašiš, kui nende THC sisaldus on üle 0,2%, kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2015. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. 37. NPALS § 4 lg 1 sätestab, et I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisseja väljavedu sama seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kasutamiseks toimub Ravimiameti sissevõi väljaveoloa alusel. NPALS § 4 lg 3 kohaselt sätestatakse I nimekirjas nimetatud ainete ja ravimite meditsiinilisel eesmärgil kasutamiseks sisseveoloa saamise täiendavad tingimused sama paragrahvi lõike 15 alusel kehtestatud õigusaktis. 38. NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 5 lg 1 kohaselt toimub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisseja väljavedu ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras. 39. Ravimiseaduse § 17 lg 1 ja § 19 lg 5 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisseja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 8 lg 41 sätestab, et Eestisse või Eestist teise Schengeni konventsiooniosalise riigi territooriumile sisenev isik võib nõuetekohaselt määratud ja väljastatud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid kaasa võtta reisi ajal vajaminevas koguses, kuid mitte enam kui 30-päevaseks raviks, kui tal on iga nimetatud aine kohta kaasas elukohariigis välja antud Schengeni konventsiooni artikli 75 vormi kohane tunnistus. Tunnistuse vormi näidis on määruse lisas 11. 40. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et R.-J. S. on rikkunud NPALS § 3 lg-s 1, § 4 lg-s 1 ja sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 31 § 8 lg-s 41 sätestatud nõudeid. Viidatud sätetest tuleneb, et narkootiliste ainete sisseja väljavedu sama seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kasutamiseks (st mh meditsiinilistel eesmärkidel) toimub Ravimiameti sissevõi väljaveoloa alusel. Schengeni riigist Eestisse sisenev isik võib narkootilisi aineid kaasa võtta vaid elukohariigis väljastatud Schengeni tunnistuse olemasolul. Seega, ilma vastava loata ei ole lubatud narkootilise aine sisseja väljavedu ka meditsiinilistel eesmärkidel. Väärteoasjas kogutud tõendite alusel on tuvastatav, et kuigi R.-J. S. reisis Hollandist Eesti riiki narkootiliste ainetega kanep ja hašiš, ei olnud tal

4-20-5179 8

selleks Ravimiameti väljastatud Schengeni tunnistust. Holland kuulub Schengeni konventsiooniosaliste riikide hulka. 41. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kohtuväline menetleja ei ole viidanud õigusnormidele, millest tuleneks, et Saksamaal väljastatud opioidipass ei oleks kanepi ja hašiši Eestisse toomiseks piisav dokument. Kohtuväline menetleja on otsuses osutanud kõigile eelviidatud sätetele, millest tuleneb selgelt, millise dokumendiga on Schengeni riigist Eestisse narkootilise aine sissevedu meditsiinilisel eesmärgil lubatud. 42. Seoses kaebuse esitaja väitega, et menetlusalune isik on reisinud mitmetes riikides opioidipassiga ja passi piiriületusel ka näidanud, märgib kohus, et need asjaolud on tõendamata. Menetlusaluse isiku ütlustes ses osas annab kohtu hinnangul aluse kahtluseks asjaolu, et 6. augusti 2020. a piiriületusel ei olnud menetlusalusel isikul opioidipassi tegelikult kaasas. Kui menetlusalusel isikul olnuks teadmine ja ootus, et 2017. a Saksamaal väljastatud opioidipassist Hollandist Eestisse piiriületusel piisab, pidanuks see opioidipass isikul kaasas olema. Kuna opioidipassi isikul piiriületusel tolliametnikele esitada ei olnud, jääb kohtule arusaamatuks, millisel alusel pidas isik väidetavalt narkootilise aine riiki toomist õiguspäraseks. 43. Kohtu hinnangul on alusetu ka kaebaja väide, justkui oleks kohtuvälise menetleja otsus vastuoluline. Kohtuväline menetleja on järjepidevalt olnud seisukohal, et menetlusalusel isikul puudus meditsiinilisel eesmärgil narkootilise aine riiki toomiseks nõuetekohane luba. Mh on kohtuväline menetleja viidanud otsuses NPALS § 4 lg-le 1 ja sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrusele nr 31. 44. TS 71 lg 1 sätestab väärteona kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba teisest liidu liikmesriigist Eestisse või Eestist teise liidu liikmesriiki toimetamise eest selliste keeldude ja piirangute korral, mille riiklikku järelevalvet teostab toll. R.-J. S. on toime pannud viidatud väärteo objektiivse koosseisu. Meditsiinilisel eesmärgil narkootilise aine kaasavõtmine riiki sisenemisel on lubatud vaid kohustusliku dokumendi (Schengeni tunnistuse) olemasolul. Kuna R.-J. S.l õigusaktidega ettenähtud nõuetekohast dokumenti ei olnud, vastab tema tegu TS § 71 lg-s 1 sätestatud väärteo esimesele koosseisualternatiivile. 45. Tegu on kohtu hinnangul toime pandud hooletusest (KarS § 18 lg 3). R.-J. S. oli teadlik, et kanep ja hašiš on narkootilised ainet, kuid arvas, et ainega riigipiiri ületamiseks piisab asjaolust, et talle on 2017. aastal Saksamaal väljastatud opioidipass ega olnud teadlik, et selleks on vajalik Ravimiameti luba (Schengeni tunnistus). Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanuks R.-J. S. ette nägema, et kunagi väljastatud opioidipassist (täpsemalt sellest tehtud fotost) narkootilise aine riiki toomise lubatavuseks ei piisa ja ta oleks pidanud tundma huvi ning välja selgitama, millised dokumendid selleks vajalikud on. 46. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus ei nõustu kaebajaga, et esineb süüd välistav asjaolu KarS § 39 tähenduses. Osutatud paragrahvi esimene lõige sätestab, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. R.-J. S.l oli võimalik tutvuda narkootiliste ainete sisseveole kehtestatud nõuetega näiteks Ravimiameti või Maksuja Tolliameti kodulehelt. Opioidipassi kohaselt kirjutati talle aine välja 2017. aastal (s.o ca 3 aastat enne teo toimepanemist).

4-20-5179 9

47. R.-J. S. tegu on kvalifitseeritav TS § 71 lg 1 järgi. 48. TS § 71 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtu hinnangul vastab R.-J. S.le kohtuvälise menetleja poolt määratud ja oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra jääv rahatrahv tema süü suurusele. Tal kaasas olnud narkootilise aine kogus oli võrdlemisi väike (kanepiõisikuid 2,07 g ja hašiš 0,42 g) (võrdluseks loetakse suureks koguseks KarS § 184 lg 1 tähenduses 7,5 grammi ainet, mille THC-sisaldus on üle 0,2% - vt nt Riigikohtu 6. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-64-14, p 10). Tegu on toime pandud hooletusest, seega mitte tahtlik KarS § 16 tähenduses. Menetlusalune isik käitles narkootilist ainet ravi eesmärgil. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. R.-J. S.l puuduvad kehtivad kriminaalja väärteokaristused. Seega vastab talle määratud rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, isiku süü suurusele, samuti karistuse üldja eripreventiivsetele eesmärkidele. 49. TS § 78 lg 1 sätestab, et kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada sama seaduse §-des 69–72 nimetatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. KarS § 83 lg-st 4 tulenevalt konfiskeeritakse süüteo toimepanemise vahend ja vahetu objekt, kui selle omamiseks puudub vajalik luba. Kuna R.-J. S.l narkootilise aine sisseveoks vajalik luba puudus, tuleb süüteo vahetuks objektiks olev narkootiline aine konfiskeerida. 50. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et menetlusaluselt isikult menetluskuluna narkootilise aine ekspertiisi maksumuse väljamõistmiseks puudub alus ja see on ebaõiglane. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Tegemist on menetluskuluga VTMS § 38 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 tähenduses. Riigikohus on selgitanud, et uurimisasutusel on õigus süüteo asjaolude väljaselgitamisel otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Küll aga saab sellise kulu süüdistatavalt välja mõista juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-121-13, p 6). Kohtu hinnangul praegusel juhul on need tingimused täidetud. Asjaolu, kas menetlusaluse isiku poolt Hollandist Eestisse toodud aine puhul on tegemist narkootilise ainega NPALS tähenduses, on väärteoasjas olulise tähtsusega ja aitab kaasa R.-J. S. süüküsimuse lahendamisele. Samuti nähtub väärteoasja materjalidest, et kuigi menetlusalune isik 6. augustil 2020 andis ütluseid, millise ainega on tegemist, keeldus ta ütlustele alla kirjutamisest. Seega ei saa kohtuvälise menetleja poolt ekspertiisi määramist pidada asjakohatuks menetlustoiminguks. 51. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133-134, jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja vahendusel esitatud kaebuse rahuldamata. Kuna tegemist on süüdimõistva otsusega VTMS § 38 ja KrMS § 180 lg 1 ls 1 tähenduses, jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku kanda. (Menetluskulude hüvitamiseks puudub alus ka VTMS § 23 järgi.) Seetõttu jätab kohus rahuldamata ka menetlusaluse isiku kaitsja esitatud taotluse hüvitada R.-J. S. valitud kaitsjale makstud tasu summas 400 eurot.

4-20-5179 10

(allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik