2-20-15574/27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2021 kell 16.00, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-20-15574 Kohtuasi K. N. hagi D. P. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. N. (isikukood xxx, registrijärgne elukoht: xxx), seaduslik esindaja: K. N. (isikukood xxx, registrijärgne elukoht: xxx, e-post: xxx) , lepinguline esindaja: Vadim Vilde (OÜ HUGO, e-post: vadim@hugo.legal)

Kostja: D. P. (isikukood xxx, registrijärgne elukoht: xxx, e- post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega. 2. Välja mõista kostjalt D. P.lt hageja K. N.i kasuks elatis summas 183 (ükssada kaheksakümmend kolm) eurot kuus alates 23.10.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 3. Elatis kanda hageja seadusliku esindaja K. N.a arveldusarvele iga kuu 10.ndaks kuupäevaks. 4. Jätta menetluskulud kostja kanda. 5. Õigeksvõtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. 6. Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks.

Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on alates 23.10.2020 K. N. hagi D. P. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ema K. N.a ja D. P. koos alates sügisest 2007 kuni novembrini 2008. Nende kooselust sündis 06.10.2008 poeg K. N.. Hagejal on diagnoositud geneetiline haigus. D. P. tunnistas lapse enda pojaks, kuid lapse sünnitunnistusel puuduvad andmed isa kohta. Kostja keeldus isaduse vabatahtlikust tuvastamisest.

2. Viru Maakohus rahuldas 19.02.2021 osaotsusega K. N.i hagi D. P. vastu põlvnemise tuvastamise nõudes ja tuvastas, et K. N. (ik xxx) põlvneb D. P.st (ik xxx). Elatise nõude osas jätkas kohus menetlust.

3. 10.05.2021 toimunud kohtuistungil ei vaielnud kostja elatise nõudele vastu. Kostja oli nõus tasuma hagejale elatist 183 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest, sealjuures palus kostja arvestada ka kostja kahe teise ülalpeetavaga. Hageja seaduslik esindaja nõustus sellega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja kohtuistungil avaldatuga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

5. Vastavalt Viru Maakohtu 19.02.2021 osaotsusele on kindlaks tehtud, et K. N. põlvneb D. P.st. Otsus on jõustunud. Rahvastikuregistrist nähtub, et K. N.i ema on K. N.a. Hagiavalduse kohaselt elab laps ema juures ja kostja ei täida lapse ees ülalpidamiskohustust.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1, lg 2 ja lg 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates 01. jaanuarist 2020.a 584 eurot kuus, millest pool moodustab 292 eurot. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad leppida kokku elatise maksmise ka seaduses sätestatust erineval viisil, sh minimaalmäärast väiksemas määras.

7. Hageja esitas 23.10.2020 kohtule hagiavalduse D. P.lt K. N.i kasuks elatise välja mõistmiseks alates hagi esitamisest kuni K. N.i täisealiseks saamiseni summas 292 eurot kuus, s.o kuni 06.10.2026. 10.05.2021 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et ta võtab hagi õigeks, kuid arvestades, et tal on lisaks hagejale veel kaks alaealist ülalpeetavat, siis on ta valmis maksma hagejale elatist summas 183 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. Hageja seaduslik esindaja nõustus sellega.

8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kuna kostja on nõustunud ülalpidamiskohustuse täitmisega ja elatise tasumisega summas 183 eurot kuus ja hageja seaduslik esindaja on sellega nõustunud, saab asuda seisukohale, et kostja võtab hageja nõude õigeks. Tulenevalt eeltoodust teeb kohus asjas õigeksvõtuotsuse.

Menetluskulude jaotus 9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

10. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud muid menetluskulusid, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

Viivitamatu täitmine 11. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson Kohtunik