4-21-1640/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-1640

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprillil 2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-21-1640 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Väärteoasi

A.G väärteoasi LS § 227 lg 4 tunnustel väärteoprotokolli nr 20210412530501 alusel Menetlusalune isik

A.G (isikukood: XXX )

kodakondsus: Eesti Vabariigi; elukoht xxxx : ; töökoht:

xxxx karistatus: karistusregistri kohasel ; t üks kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 3 eest

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväär Pärnu mnt 139 tegude grupp (asukoht: , Tallinn, Harjumaa) Kohtuistungi toimumise aeg 14.04.2021 Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik: A.G kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor

RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p-st 1 kohus otsustas:

1. Tunnistada

A.G LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemises süüdi ja mõista talle põhi juhtimisõiguse äravõtmine karistuseks 8 (kaheksa) kuuks.

2. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Transpordiametile.

3. Vabastada A.G kinnipidamiselt kohtusaalist.

4.

CD plaat videosalvestusega, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde.

4-21-1640 2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VÄÄRTEOETTEHEIDE

A.G-le heidetakse 12.04.2021 20210412530501 . a väärteoprotokolli nr kohaselt ette seda, et ta Harju maakonnas Tallinnas, Laagna teel, 12.04.2021. a kell 14:29

Võidujooksu tänava ja Pallasti tänava vahelisel lõigul, Lasnamäe l

innaosas juhtis mootorsõidukit m sõidukiirus sellel teelõigul 7 kiirusega 143 km/h - 5 km/h. Lubatud suuri +/ 0 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 68

km/h. Sellise tegevusega rikkus A.G LS

§ 50 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 4

järgi kvalifitseeritavad väärteod.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Väärteo asjaolud ja menetluse käik

13.04.2021 on Harju Maakohtule Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi poolt esitatud väärteoasja nr

2302,21,004714 materjalid A.G 27 lg 4 karistamiseks LS § 2 järgi kiirmenetluses. Väärteoasja avalik kohtuistung toimus 14.04.2021 kell 9:30. 14.04.2021 toimunud kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et kiirustas kuna hilines tööle. Naisel olid öösel ja seepärast hilines hommikul. Ta oli autos, kui helistas tervisega probleemid

tegevjuht ja ta soovis minna kiiresti tagasi kontorisse, et pooleliolev tööülesanne lõpetada.

Ettevõtte ja praegu iga projekt oluline, ta vastutab enda ja üheksa töötaja töökoha oks on

säilimise eest. On varasemalt toime pannud samalaadse rikkumise, siis oli olukord teine.

Juhtimisõigus on alates 2011 2012 aastast. Sai aru, et ületab lubatud sõidukiirust, kuid - ei tajunud, et kiirus nii suur oli. Kahetseb tehtut.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi. Menetlusaluse

isiku selgitustest nähtub, et isikul ei olnud mõjuvat põhjust lubatud suurima sõidukiiruse ületamiseks. Tegemist ei olnud kohustuste kollisiooniga. Menetlusalune isik tajus, et sõidab

lubatust kiiremini, kuid ei kontrollinud spidomeetrit. Tegemist on enamohtliku liiklusalase rikkumisega, millega juht seab ohtu nii iseennast kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Menetlusalusel isikul on kehtiv karistus samaliigilise väärteo eest. Sellise teo eest on ette nähtud

küllaltki ranged karistusmäärad. Menetlusalune isik pani 12.04.2021 toime õigusrikkumise tahtlikult. Kohtuväline menetleja taotles karistada A.G LS § 227 lg 4 alusel arestiga 10 päeva ja kohaldada LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtim

isõiguse äravõtmist 6 kuuks.

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetlusaluse isiku ja menetleja seisukoha, leiab, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on leidnud

tõendamist.

LS § 227 lg 4 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 km/h. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse A.G-le ette LS

§ 50 lg 5 p 3 sätestatud nõuete rikkumist, mille kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Antud teelõigul on lubatud suurim kiirus 70 km/h.

4-21-1640 3

12.04.2021 koostatud väärteoprotokolli (tl 2) kohaselt juhtis A.G 12.04.2021. a kell 14:29 Harju maakonnas Tallinnas Laagna teel, Võidujooksu tänava ja Pallasti tänava vahelisel lõigul, Lasnamäe linnaosas mootorsõidukit kiirusega 143 km/h +/- 5 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 70 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

68 km/h. Taatlustunnistuse nr TTRS-20/00159 (tl 4) kohaselt vastab väärteo toimepanemise

tõendamiseks kasutatud kiirusmõõtur LaserCam 4 esitatud nõuetele ning on taadeldud 21.07.2020. Andmete väljavõte PPA personalihaldusprogrammist SAP (tl 5) tõendab, et kiirust

mõõtnud ametnik R on läbinud pädeva mõõtja koolituse 24.05.2005. Järelikult on kiiruse J

mõõtmine teostatud pädeva mõõtja poolt ning taadeldud kiirusmõõturiga. Väärteotoimikus olevalt videosalvestiselt (tl 11) ja kiiruskaamera väljatrükist (tl 3) nähtub, et esmakordselt ilmub

A.G poolt juhitud sõiduk Xxxx reg numbriga xxxx kaamera vaatevälja

12.04.2021 kell 14:29:00, esialgne kiirus on 143 km/h, kaugus radarist umbes 276 m.

Videosalvestise põhjal tehtud fotol on tuvastatav ka sõiduauto registreerimisnumber xxxx. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on sõiduki Xxxx reg numbriga xxxx omanik AS SEB Liising ja kasutajaks A.G A.G . Samuti nähtub väljavõttest, et

Isiku kinnipidamise protokolli ( tl 10) kohaselt peeti omab kehtivat juhtimisõigust. A.G kinni 12.04.2021 kell 14:29.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud keeldu ja

pani sellega toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus leiab, et A.G pani temale etteheidetava teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Antud teelõigul kehtestatud lubatud suurima kiiruse 70 km/h ja menetlusaluse isiku sõidukiiruse 143 km/h +/- 5 km/h vahe oli piisavalt suur, et lubatud sõidukiiruse ületamine pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav. Samuti tunnistas menetlusalune isik selgelt ja üheselt kohtuistungil, et kiirustas teadlikult ja tahtlikult, kuna soovis kiiresti kontorisse tagasi jõuda. Seega pani A.G teo toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et A.G ei

tegutsenud kohustuste kollisioonis. KarS § 30 kohaselt on kohustuste kollisiooni tõttu isiku

käitumises õigusvastasus välistatud juhul, kui isik peab üheaegselt täitma mingit õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline, kui rikutav kohustus. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et

ületas lubatud sõ kiirust kuna oli hädaolukord ja vaja kiiresti kontorisse tagasi minna, idu

töökohtade säilimise tagamine on samuti elu päästmine.

Kohtu hinnangul on A.G ütlused enda käitumist õigustavad, kuid kirjeldatud olukorra puhul ei olnud tegemist

hädao vaid tavapärase tööalase situatsiooniga. lukorraga, Seega puuduvad isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ja A.G on toime pannud LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Karistuse mõistmine KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt

tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. -

LS § 227 lg 4 näeb võimaliku põhi rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või karistusena ette

mootor uuni. sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja k LS § 227 lg 5 p 3 sätestab lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

4-21-1640 4

Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 4 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et süü suurus sõltub mõõdetavate suuruste puhul valdavalt mõõdetud tulemuse, käesoleval juhul

kiirusmõõturi numbrilisest näidust. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sõites mitte vähem kui 68 km/h kiiremini lubatust, on see oluliselt kiiremini kui suurim lubatud piirkiirus ning lubatud

suurimat Menetlusaluse isiku tegu on sõidukiirust on ületatud peaaegu kaks korda. kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi, mille kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud

suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamine

linnaliikluses sellises määras on toimepanija poolt tajutav ja ka isik on ise tunnistanud, et ta tahtlikult ületas lubatud kiirust. Kui isik käitub sellisel viisil teadlikult, siis kujutab ta teistele liiklejatele ohtu juba oma mõttelaadilt, kuivõrd sellise käitumisega põhjustab ta ohu juba teadlikult. Seega pani

A.G teo toime kavatsetult ja ka see mõjutab isiku süü suurusele antavat hinnangut. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka teo toimepanemise aega, tegu on toime pandud argipäeval kell 14:29 ehk ajal, mil tõenäoliselt osaleb liikluses ka teisi liiklejaid ja seega oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu mitte ainult enda, vaid ka kaasliiklejate tervise ja vara. Kohus hindab menetlusaluse isiku süüd keskmiseks. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, kergendavaks asjaoluks saab pidada süü tunnistamist ja kahetsust. Karistusregistri andmetel on A.G karistatud 16.05.2020 LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, . Varasemalt mõistetud r 300 eurot, trahv on tasutud st ahatrahv ei

ole isikut see d karistada mõjutanud seaduskuulekalt käituma, tõttu ei ole põhjendatu menetlusalust isikut uuesti rahatrahviga. Ta on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist

ja liikluse ohustamist ja pani toime veelgi suurema lubatud sõidukiiruse ületamise, s.t tema käitumine liikluses on ajas muutunud ohtlikumaks. Samas ei pea kohus vajalikuks karistada

A.G arestiga. Isiku karistamine arestiga on põhikaristusena põhjendatud eelkõige juhul, kui isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, kuid varasemad karistused ei ole mõju avaldanud Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, .

et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Kohus leiab, et

A.G on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude liiklusalaste

toimepanemisest mõistes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. Just menetlusaluse isiku ajutiselt liiklusest eemaldamine on kohtu hinnangul karistusliigiks, mis täidab üld eventiivseid eesmärke. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb nii kui ka eripr

kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. LS § 227 lg 4 rikkumise eest on mootorsõiduki juhtimisõigus võimalik põhikaristusena ära võtta kuni kahekümne neljaks kuuks, seega sanktsiooni keskmine karistusmäär on kaksteist kuud. Arvestades kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust leiab kohus, et karistuse määr

võib jääda alla sanktsiooni keskmise. Kohus leiab, et A.G-le tuleb mõista põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks.

Kohus selgitab, et vastavalt liiklusseaduse § le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud -

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Martin Tuulik kohtunik