2-21-106859/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtujurist Maarja-Liisa Härmsalu Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2021.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-106859 Tsiviilasi Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi K R (R) vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (rk 10811490) Hageja lepinguline esindaja: Helena Kask,

e-post menetlus@eftalegal.ee Kostja: K R (ik xxxx, e-post xxxx Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine, menetluskulude kindlaksmääramine RESOLUTSIOON

1. Võtta hagist loobumine vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-106859 Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagis K R (R) vastu võla nõudes.

3. Jätta menetluskulud K R (R) kanda.

4. Välja mõista menetluskulud K Rlt (R) 77,50 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb K Rl (R) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks.

6. Tagastada Osaühingule EUROPARK ESTONIA pool hagi esitamiselt tasutud riigilõivust summas 37,50 eurot EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr EE642200221076244488 Swedbank AS-is selgitusega ”Riigilõivu osaline tagastamine ts.asjas nr 2-21-106859 (K R)”.

7. Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1. Harju Maakohtu menetluses on Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi K R (R) vastu võla nõudes.

2. 03.05.2021 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks seoses kostja poolt nõude täitmisega 17.04.2021. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda, kuna kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist. Hageja märgib, et kostjale saadeti kohtueelselt kohustuse täitmist meelde tuletav tähitud kiri. Väide, et kostja ei ole suuteline käima oma postkasti kontrollimas, on ebausutav ning terviseprobleemidest tulenev võimetus suhelda väliskeskkonnaga, on tõendamata. Isegi, kui kostja oma postkasti ei kontrolli ega ava tervislikel põhjustel ust postiljonile (09.02.2021 ei olnud saaja kättesaadav), tegi hageja siiski kõik, et kohtueelselt võlgnevusest teavitada ja asja lahendada ning vastavasisulised vastuväited ei anna alust teistsuguseks menetluskulude jaotuseks. Kuna kostja on aktiivselt suhelnud Maksekäsuosakonnaga, sh maakohtuga, siis ei oma mingit tähtsust asjaolu, et väidetav kostja esindaja (puudub volikiri ja haridust tõendav diplom) ei tutvunud hageja selgitava ekirjaga.

3. 04.05.2021 seisukohas palub kostja mitte mõista hageja menetluskulusid kostjalt välja. Kostja leiab, et hageja menetluskulude kostja kanda jätmine on ebaõiglane. Kostja märgib, et on oma meditsiinilisest seisundist tingituna olnud viimased 3 aastat võimetu adekvaatselt asju hindama, mistõttu ei suutnud ta tol hetkel tema vastu suunatud pöördumistega adekvaatselt tegeleda ja kõiki kirju läbi lugeda.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.

Kohus, tutvunud hageja esitatud avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et avaldus hagist loobumiseks kuulub rahuldamisele. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 alusel vastu hageja avalduse hagist loobumiseks ja lõpetab asjas menetluse.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud Rahandusministeeriumi kontole 10.03.2021 riigilõivu 45 eurot ja 07.04.2021 täiendavalt riigilõivu 30 eurot, ehk kokku 75 eurot. Seega kuulub hagejale vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 tagastamisele riigilõiv 37,50 eurot, so 75/2. Vastavalt esitatud taotlusele tagastada riigilõiv EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr EE642200221076244488. 6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Puudub vaidlus ning kohus on tuvastanud, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, so 17.04.2021 (dtl 81). Hagi kohaselt esitas hageja kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigaldades selle sõiduki kojamehe vahele (dtl 45). Lisaks saadeti kostjale kohtueelselt kohustuse täitmist meelde tuletav tähitud kiri (dtl 51-53). Kohus märgib, et isegi olukorras, kus kostja ei olnud suuteline tervislikust seisundit tulenevalt enda postkasti kontrollima või postiljonile ust avama, on hageja teinud endast piisava, et kohtueelselt võlgnevusest teavitada ning puudub alus jätta menetluskulud hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes TsMS § 168 lgst

4 jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kuna kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist.

7. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

03.05.2021 esitatud avalduses palub hageja mõista kostjalt välja menetluskuludena 297,50 eurot, so pool tasutud riigilõivust 37,50 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud hagimenetluses 240 eurot km/ta. Hageja lepinguline esindaja on menetluses teinud toiminguid 3 tunni ulatuses tunnitasuga 80 eurot käibemaksuta.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Käesoleva asja hind oli 40 eurot. Nimetatud hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 75 eurot riigilõivu. Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist, on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu. Võttes arvesse, et kohus tagastas TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagejale pool riigilõivust, jääb kostja kanda ülejäänud pool riigilõivust ehk 37,50 eurot.

TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kohus leiab, et puudub alus kohustada kostjat hüvitama maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulusid summas 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Käesoleval juhul ei teinud kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu. Asi anti üle menetluse jätkamiseks hagimenetlusse. TsMS ei näe sellisel juhul ette võlgniku kohustust hüvitada maksekäsu kiirmenetluse kuluna 20 eurot. Seega ei pea kohus hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu hüvitamise nõuet eraldivõetuna summas 20 eurot põhjendatuks.

Kohus, võttes arvesse, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega, vaid hageja jaoks nn tüüpilise leppetrahvi sissenõudmise vaidlusega, hagimaterjalid ei olnud mahukad ning arvestades hageja nõude suurust, so 40 eurot, peab kohus põhjendatuks hageja esindaja kulu õigusabile käesolevas asjas 40 euro ulatuses.

Vastavalt märgitud menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna kokku 77,50 eurot, so 37,50 + 40.

TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik