1-21-2526/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-2526

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-2526 (20230200773) Kohtukoosseis Kohtunik Katrin Mikenberg Kohtuistungi sekretär Jane

Põldoja Kriminaalasi U.B KarS 424 lg 2 süüdistuses § järgi lühimenetluses Prokurör Urmo Paal Kaitsja Leelo Viil Süüdistatav U.B - ik: XXX xxxx kodanik; emakeel on xxxx; xxxx; elab aadressil ; xxxx; vabatahtlik MTÜ-s F; tõkend puudub; varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 13.02.2020 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi 180 tunni üldkasuliku tööga ning sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks (karistus kantud)

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS

, , kohus § 233 lg 1, 3; § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 306, § 309 lg 3 § 311, § 313

otsustas:

1. Süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks U.B 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes U.B-le

1 aasta vangistust. lõplikuks karistuseks

3. KarS § 69 alusel asendab kohus vangistuse üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, asendab kohus vangistuse tunni üldkasuliku 1 aasta 360 tööga.

4. KarS § 69 lg 4 alusel lugeda kaetuks kuni tundi üldkasulikku tööd seoses uue kuriteo 60 toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemisega (KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratav sotsiaalprogramm).

5. Ülejäänud 300 tundi üldkasulikku tööd tuleb U.B-l teha 2 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on U.B allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg s 1 nimetatud kontrollnõuded: -

-

elab kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxxx; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

1-21-2526

2 - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning täitma KarS § 75 lg 2 p de 2 ja 8 alusel sätestatud kohustusi: -

- ei tarvita alkoholi; - osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.

6. Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise U.B-lt õigus 5 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb U.B-l loovutada juhiluba Maanteeametile viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

7. KrMS § 180 lg 1 § 175 lg 1 p alusel mõista

ja -de 3, 4, 9 U.B-lt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud kogusummas , sh: 1032,60 eurot - joobe tuvastamisega seotud kulu 27 eurot; - kaitsjatasu kohtueelses menetluses 129,60 eurot; - sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulu 1032,60 tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul ositi igakuiste maksetena. Seega tuleb U.B-l ühes kuus tasuda vähemalt 86,05 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber . Makseinfo koos kohtuotsusega on -toimiku 99921700016976 kättesaadav e süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu kohtumenetluses 129,60 eurot riigi kanda.

8. Otsuse koopia anda süüdistatavale prokurörile , tema kaitsjale ja .

EDASIKAEBAMISE KORD Käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 318 lg st 1 tulenevalt apellatsiooniõigus - 1 ja lg 3 pst süüdistataval ja tema kaitsjal. Samuti on apellatsiooniõigus kannatanul (KrMS § 318 lg 1), kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovi korral tuleb sellest kirjalikult teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis . Otsusele 28.05.2021 alates kella 12st võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Kui süüdistatavale on kohtuotsus KrMS § 10 lg 10 alusel tõlgitud, siis kohtuotsuse peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav

1-21-2526

3 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 28.05.2021 alates kella 12 . st Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS U.B isikuna, keda on Maakohtu 13.02 Pärnu .2020 otsusega karistatud KarS § 424 lg 1 järgi juhtis tahtlikult uuesti, s.o korduvalt 04.12.2020 kella 16.37 paiku Harju Maakonnas Saue vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 25. kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 167I kohaselt uuritaval U.B ’l uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus 2,48 mg/g, ±0,06 mg/g k=2, lõplik tulemus 2,42 mg/g). Oma sellise käitumi Liiklusseaduse § 69 lg 1 § 69 lg 4 p 1 sega rikkus U.B ; ; korrakaitseseaduse § 36 lg 1 § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid ning

Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 koholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava /Joobeseisund on al aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ Seega pani U.B toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik