2-16-9912/102 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-9912

Tsiviilasi

A.A. kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. veebruari 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

1. Credit Invest OÜ (registrikood 11344270)

2. Mpanga Bukandula OÜ (jagunenud, endine ärinimi

Sofi OÜ (registrikood 11775916)

3. Birdi OÜ (registrikood 12104644)

4. Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629)

5. AS HERT-TRANSPORT (registrikood 10254061)

6. AS LHV Pank (registrikood 10539549)

7. Marja Maailm OÜ (registrikood 10779154)

8. OÜ Slaker (registrikood 10536090)

9. Swedbank AS (registrikood 10060701)

10. Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479)

11. Luminor Bank AS (registrikood 11315936)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 1. veebruari 2021 määrus muutmata arvestades

ringkonnakohtu määruses esitatud põhjendusi.

2. Jätta A.A. määruskaebus rahuldamata.

3. Võtta koos määruskaebusega esitatud tõendid asja juurde.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus kuulutas 25. oktoobri 2016 määrusega välja A.A. (võlgnik) pankroti.

2. 19. aprilli 2018 määrusega kinnitas maakohus pankrotimenetluse lõpparuande ning lõpetas

pankrotimenetluse. Maakohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse.

Maakohus jättis usaldusisiku määramata ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi. Maakohus määras, et võlgniku sissetulekust, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet, tuleb usaldusisikul kanda võlgniku arvelduskontole 25% töö-või teenistussuhtest või

muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75% kanda teisele

arvelduskontole, millelt tehakse väljamakseid võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10. aprillil).

Maakohus määras, et A.A.l tuleb esitada kaks korda aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama

teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmed

võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes, raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete

tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt

28. oktoobril 2018, järgnev 20. aprillil 2019 jne.

3. Võlgnik esitas esimese aruande pärast kohtult 20. novembril 2018 meeldetuletuse saamist

12. detsembril 2018 (tähtaeg oli pikendatud 10. detsembrini 2018). Võlgnik vastas maakohtu

täpsustuste taotlusele 24. jaanuaril 2019, s.o pärast maakohtu korduvaid meeldetuletuskirju.

4. Maakohus tuletas 24. mai 2019 kirjaga võlgnikule meelde, et esitamata on 20. aprilli 2019 aruanne

ning andis tähtaja 14 päeva kirja kättesaamisest alates aruande esitamiseks. Võlgnik sai kirja kätte

25. juunil 2019 ning kinnitas, et teeb väljamaksed võlausaldajatele juulikuu jooksul. 23. augustil 2019

saatis maakohus korduva samasisulise kirja.

5. Maakohus kuulas 27. novembril 2019 võlgniku ära. Võlgnik kinnitas, et on teadlik, et 20. aprilli

2019 aruanne on esitamata ning lubas kohustusi täita. Võlgnik selgitas, et raha oli kõrvale pandud,

kuid kohtutäitur võttis selle ära vana võla katteks. Maakohus andis võlgnikule tähtaja 13. jaanuarini

2020 kogu võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas võlgnikku, et kohus võib menetluse lõpetada.

6. Võlgnik palus 15. jaanuaril 2020 pikendada maksete tegemise tähtaega 19. jaanuarini 2020.

Võlgnik esitas 20. jaanuaril 2020 TSD väljavõtte 2019. a kohta (II kd, tl 120) ning pangakonto

väljavõtted 2019. a eest (II kd, tl 123-138). Võlgnik vastas pärast maakohtu korduvalt antud tähtaja

möödumist 10. veebruaril 2020, et on teinud tööandjale avalduse, et töötasust peetaks kohustuslik osa

kinni ning hoitaks ettevõtte kontol reservina, kuni saabub võlausaldajatele väljamakse aeg. Võlgnik

lubas, et hiljemalt 12. veebruariks 2020 on väljamaksed koos arvestustega tehtud nii 2018. kui 2019.

aasta kohta

7. Võlgnik esitas 17. veebruaril 2020 aruande ning teatas, et 2018. a töötasust ei piisanud

väljamakseteks 2019. a aprillis ning 2019. a töötasust on kogutud 1555 eurot, mis tasutakse

võlausaldajatele proportsionaalselt. 25. veebruaril 2020 küsis võlgnik kohtult, kas ta võib 2018. a

maksed teha koos 2019. a maksetega. Maakohus vastas, et võlausaldajatele tuleb seni kogutud rahast

väljamaksed teha ning kohtule selle kohta pangakonto väljavõte esitada. Maakohus määras 18. mail

2020 võlgnikule tähtaja 25. mai 2020 vastamaks, kas väljamaksed on tehtud. Maakohus saatis

korduva kirja 28. mail 2020. Võlgnik vastas 1. juunil 2020 kohtule, et on lapsega hoolduslehel ning

loeb harva e-posti. Võlgnik lubas väljamaksed sama nädala jooksul teha ning edastada ka

maksearuande. Telefonis lubas võlgnik aruanded esitada 29. juunil 2020. Pärast seda kuupäeva

maakohus võlgnikku telefoni teel kätte ei saanud. Võlgnik põhjendas telefonile vastamata jätmist

koolitusel osalemisega.

8. Võlgnik esitas 16. juulil 2020 oma kontoväljavõtted perioodi 1. oktoober 2019 – 31. märts 2020

osas (II kd, tl 163-171). Maakohus palus 21. juulil 2020 andmeid ka väljamaksete kohta

võlausaldajatele ning selgitas, et aruanne on esitamata.

9. Võlgnik selgitas 27. juulil 2020 kohtule, et tema varasem töötasu ei võimaldanud väljamakseid

võlausaldajatele teha ning ta teeb need alates 2020. a maist suuremast töötasust kogunevast rahast.

Juhataja sünnituslehel viibimise tõttu ei ole ta saanud varasemat arvestust, kui palju on 2018. a ja

2019.a osas reservi. Võlgniku konto oli kohtutäituri poolt arestitud, mistõttu ei saanud ta kontot

kasutada, kuid see probleem on lahenenud.

10. Maakohus andis võlgnikule tähtaja 11. augustini 2020 kõigi maksete tegemiseks ning selle

kinnitamiseks kontoväljavõtete või maksekorralduste esitamiseks. Lisaks palus maakohus andmeid

ja tõendeid koolitustel osalemise kohta, mille tõttu ei saanud võlgnik kohtu kõnedele vastata.

Maakohus selgitas, et kui võlgnik jätab tähtaegselt ja ammendavalt vastamata, siis otsustab kohus

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise. Võlgnik esitas 11. augustil 2020 väljamaksete info,

mille kohaselt kuulus 2018. aasta töötasust võlausaldajate kasuks kinnipidamisele 350 eurot ja

2019. aasta töötasust 400 eurot (II kd lk 182). Võlgnik selgitas 28. septembril 2020, et tema tööandja

ei saanud väljamakseid teha, kuivõrd tööandja konto oli maksuvõlgnevuse tõttu arestitud. Võlgnik

esitas pangakonto väljavõtted (II kd, tl 187-199).

11. Maakohus selgitas võlgnikule 30. oktoobril 2020, et aruandele ei ole lisatud kõike vajalikku.

Samuti palus maakohus selgitusi töötasu laekumise osas. Võlgnik selgitas 30. oktoobril 2020, et

plaanis väljamakseteks kasutada Swedbanki kontot, kuid see oli kohtutäitur Oleg Sirotini poolt

arestitud ning arest oli jäänud maha võtmata. Võlgnik lisas 9. novembril 2020 vastuseks maakohtu

päringule, et on tööandja ainuke töötaja ning tööandjal on maksuvõlad. Võlgnik soovib oma tasud

kätte saada. Tööleping lõpeb 20. novembril 2020 ning võlgnik alustab tööd uues ettevõttes. Võlgnik

lubas hiljemalt 12. novembril 2020 väljamakse aruanded ära teha ja juba laekunud osa väljamakseteks

ära maksta. 30. novembril 2020 lubas võlgnik vastuseks kohtu päringule teha maksed võlausaldajatele

30. novembriks 2020.

12. Maakohus andis võlausaldajatele 11. jaanuaril 2021 tähtaja seisukoha esitamiseks kohustustest

vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks.

Credit Invest OÜ ei nõustunud menetluse ennetähtaegse lõpetamisega.

Eesti Energia vastuse kohaselt on võlausaldajale laekunud võlgniku pankrotimenetluses kokku

114,93 eurot. Võlausaldaja ootab nõude täielikku tasumist.

Osaühing Aktiva Finants leidis, et menetluse lõpetamiseks on alus olemas ning taotles võlgniku

kohustustest vabastamata jätmist.

AS LHV Pank toetas võlgniku kohustustest vabastamata jätmist enne viie aasta möödumist.

Ülejäänud võlausaldajad maakohtule ei vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

13. Maakohus lõpetas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ning keeldus võlgniku

vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohus vabastas võlgniku

usaldusisiku kohustuste täitmisest.

Võlgnik ei ole menetluse algusest alates pidanud kinni kohtu antud tähtaegadest (PankrS § 172 lg 2).

Kohtule on vastatud hilinemisega. Võlgniku poolt antud lubadused vastata konkreetseks kuupäevaks

on jäänud täitmata. Võlgnik põhjendas mittevastamist nii tööga kui ka eraeluliste põhjustega.

Võlgnik ei ole alati andnud kohtule tõest või täielikku informatsiooni. Kohtule on teadmata millised

probleemid olid võlgnikul kohtutäituriga. Kohtule ei ole käesoleva ajani esitatud andmeid

võlausaldajatele tehtud eraldiste ja väljamaksete kohta, kohus pole saanud vastust küsimusele, miks

on võlausaldajatele eraldatud vähem raha, kui seaduses sätestatud.

Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 toodud kohustust anda kohtule

informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse kohta, sh

esitada aruandeid ja vastata kohtu päringutele. Võlgniku antud teave on olnud vastuoluline. Kohtul

puudub kindlus võlgniku esitatud vastuste tõesuse suhtes.

Võlausaldajatele on väljamaksed tegemata alates 2019. a juulist. Kohus on andnud võlgnikule

mitmeid tähtaegu väljamaksete tegemiseks, kuid alati on jäänud mingil põhjusel väljamaksed

tegemata.

Maakohus leidis, et võlgniku esitatud põhjendused on alusetud ning ei õigusta võlgniku poolt

väljamaksete tegemata jätmist (alates 2019. a juulikuust). Võlgnik on oma põhjendusi peaaegu iga

kord muutnud. Võlgnik on ise lubanud väljamakse tegemist konkreetseks kuupäevaks, mis tähendab,

et võlgnikul peaks olema olnud võimalusi need ära teha, vastasel juhul oleks võlgnik öelnud, et ta ei

ole teadlik, millal saaks väljamakseid teha. Kohus asus seisukohale, et väljamaksed on jäetud

tegemata lihtsalt selle tõttu, et võlgnik ei ole otsustanud makseid teha.

Viimane kuupäev, millal võlgnik lubas maksed võlausaldajatele teha, oli 30. november 2020, millest

on möödunud vähemalt kaks kuud. Kohtuga ei ole võlgnik ei kirja teel ega telefoni teel ühendust

võtnud. Kohtul puudub ka ülevaade selle kohta, kas võlgnik on kinni pidanud kõik rahasummad, mis

tal tuli võlausaldajatele eraldada.

Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et võlgnik on rikkunud võlausaldajate raha eraldi hoidmise

kohustust. Väljamaksed on põhjendamatult jäetud tegemata.

Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt (VÕS § 103 ja 104) ning

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maakohus leidis, et võlgnik on vähemalt hooletusest kui

mitte tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 ning lg-tes 3-6 sätestatud kohustusi ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole pidanud kinni ei enda poolt antud ega ka kohtu määratud

tähtaegadest. Võlgnik ei ole kohtuga ühendust võtnud vähemalt kaks kuud. Võlgnik ei ole kohtule

oma vastuseid ammendavalt esitanud. Võlgnikul on põhjendamatult jätnud väljamaksed

võlausaldajatele tegemata. Kõik nimetatud rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtul

puudub korralik ülevaade võlgniku kohustuste täitmisest. Võlausaldajad ei ole saanud raha, mis on

neile väljamaksmisele kuulunud.

PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui

enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Maakohus

leidis, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt,

jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgniku on kohus PankrS § 175 lg 3 tähenduses eelnevalt

ära kuulanud, sh korduvalt telefoni teel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

14. Võlgnik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

kohustustest vabastamise menetlust mitte lõpetada.

Võlgnik nõustub kohtumääruse põhjendustega, kuid leiab, et ta on kõik asjaolud kohtule ausalt

esitanud. Võlgnikul ei olnud väljamakseteks raha, mille põhjustasid tema tööandja makseraskused

töötasu maksmisel ning pidevad lubadused, et kõik saab korda. Seetõttu kulus raha ära elamiseks.

Tütre tervise tõttu oli võlgnikul tihti vaja olla hoolduslehel. Võlgnikul oli tööandjaga suuline

kokkulepe, et töötasust peetakse kinni võlausaldajatele makstav osa. Ei ole teada, kas töötasust

kinnipeetud summad on tööandjal X-l olemas. Võlgniku töötasu ei olnud väga suur, et teha sellest

väljamakseid võlausaldajatele.

Kohtutäitur Oleg Sirotin jättis võlgniku pangakonto aresti alla. Võlgnik käis nõustaja juures, kes

soovitas töölepingu lõpetada ning teha kuludest ja tuludest ülevaade. Võlgnik lõpetas 30. novembril

2020 töölepingu ning võttis end Töötukassas arvele. Praeguseks on võlgnik asunud tööle X.

Võlgnik on kogunud pensionifondi II sambasse 7444,81 eurot ning ta on nõus selle väljavõtmisel

poole koheselt võlausaldajatele maksma. Võlgnik lubab edaspidi esitada aruandeid tähtaegselt ning

kogub väljamaksetes raha LHV kontole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus lõpetada ennetähtaegselt võlgniku suhtes algatatud

kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamata, on põhjendatud. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi

(TsMS § 657 lg 21 ja § 659). Ükski võlgniku määruskaebuse põhjendustest ei anna alust selle

rahuldamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

16. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 19. aprillil 2018 tähtajaga viis aastat.

Maakohus leidis, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada enne tähtaega

PankrS § 175 lg 2 p 2 ja lg 5 alusel, sest võlgnik on rikkunud § 173 lg-s 2 ning lg-tes 3-6 sätestatud

kohustusi vähemalt hooletuse tõttu. Võlgnik on jätnud kohtule aruanded esitamata ja võlausaldajatele

väljamaksed tegemata ning on sellega kahjustanud võlausaldajate huve.

PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus ka omal algatusel otsustada kohustustest vabastamisest

keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus, milleks on ka võlgniku poolt süüliselt PankrS § 173

nimetatud kohustuste rikkumine, kui sellega on kahjustatud võlausaldajate huve.

PankrS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega

ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt võlgniku

töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded

loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele

teatama.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173

sätestatud võlgniku kohustusi selles, et on jätnud teabeandmise kohustuse nõuetekohaselt täitmata.

Võlgnik andis informatsiooni oma varalise olukorra, sh töötasu osas üksnes kohtu pideva sekkumise

ja meeldetuletuste tulemusena. Võlgnikult saadud informatsioon nii sissetulekute kui ka

võlausaldajatele planeeritavate väljamaksete osas on olnud menetluses läbivalt vastuoluline ja

eklektiline. Kuigi võlgnik andis korduvalt lubadusi aruandluskohustust täita (sh 27. novembri 2019

kohtuistungil, II kd lk 105), ei ole võlgnik seda kohustust täitnud. 27. novembri 2019 kohtuistungil

avaldas võlgnik, et pidi võlausaldajatele tasuma aasta jooksul 1500 eurot, kuid saab tasuda 500 eurot.

17. veebruaril 2020 lubas võlgnik tasuda 2019. aasta töötasust võlausaldajatele 1555 eurot (II kd lk

143). 1. septembril 2020 esitas võlgnik arvestused, et peab tasuma võlausaldajatele 2018. aasta eest

350 eurot ja 2019. aasta eest 400 eurot (II kd lk 182). 23. oktoobril 2020 edastas võlgnik kohtule

andmed, et tal on eraldi arvel planeeritud väljamakseteks võlausaldajatele 683, 58 eurot (II kd lk 199).

Tegelikkuses ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal (ca 3 aastat) võlausaldajatele

makseid üldse teinud. Määruskaebuses on võlgnik avaldanud, et saadud töötasust makseteks

võlausaldajatele ei ole jätkunud.

Võlgniku esitatud andmetest on kohtul võimalik järeldada, et võlgnik töötas X brutopalgaga X eurot

kuus. Võlgnik on aga maakohtule ka teada andnud, et tema brutopalk on sama tööandja juures alates

1. augustist 2020 X eurot kuus (II kd lk 173), kuid on hilisemalt seda seisukohta muutnud. Alates 1.

novembrist 2020 töötab võlgnik X ja tema töölepingu järgne põhipalk on X eurot (bruto). Samas ei

ole laekumised võlgniku pangakontole kooskõlas võlgniku antud teabega oma töötasu suuruse kohta.

Maakohus on menetluses teostanud pidevat järelevalvet ja palunud võlgnikul korduvalt asjaolusid

selgitada (vt näiteks II kd lk 200). Võlgniku selgitused on olnud ebapiisavad (vt näiteks II kd lk 205).

Võlgnikult saadud teave ei võimalda välja arvestada, milline osa PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud

tulust kuulus usaldusisiku poolt võlgnikule üleandmisele.

Kuigi võlgnik lubas määruskaebuses menetluse jätkumisel kõiki võlgniku kohustusi täita, jättis

võlgnik vastamata ka ringkonnakohtu asjakohasele päringule.

Seega on maakohus asunud põhjendatud seisukohale, et võlgnik rikkus teabe andmise kohustust

vähemalt hooletusest. Teabe andmise kohustuse rikkumisega kahjustas võlgnik oluliselt

võlausaldajate huve, kuna kohtul ja võlausaldajatel puuduvad usaldusväärsed andmed võlgniku

sissetulekute osas, mistõttu puudub mõistlik võimalus kontrollida võlausaldajatele usaldusisiku poolt

välja maksmisele kuuluvate summade suurust ja vastavate arvestuste õigsust.

17. Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud ka võlausaldajatele raha eraldamise kohustust ning

jätnud väljamaksed võlausaldajatele tegemata.

Ringkonnakohus märgib, et võlausaldajatele väljamaksete tegemine ja võlgnikult saadud raha oma

varast eraldi hoidmise kohustus on usaldusisiku kohustused (PankrS § 172 lg 2). Kohus oli määranud

võlgniku iseenda usaldusisikuks. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis ja usaldusisiku

ülesannete ebakohane täitmine ei anna alust käsitleda neid rikkumisi võlgniku kohustuste

rikkumisena PankrS § 173 tähenduses. Seega ei saa nende maakohtu määruse põhjendustega

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegsel lõpetamisel arvestada.

18. Ringkonnakohus leiab, et võlgnik rikkus PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat kohustust sellega, et

kasutas ise ära kogu töölepingust saadud tulu, kuigi see nõue loeti seaduse alusel loovutatuks

usaldusisikule. Usaldusisikule loovutatakse tulu nõuded eesmärgiga teha selle raha arvel

väljamakseid võlausaldajatele. Kui võlgnik saadud raha ära kulutab, siis on ta käitunud menetluse

põhilist eesmärki eirates ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku rikkumise tulemusena

ei saanud usaldusisik võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnik rikkus oma kohustusi vaatamata

sellele, et maakohus on võlgnikule tema kohustusi järjepidevalt meelde tuletanud ning nende täitmist

nõudnud.

19. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on

eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma

endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Samuti ei tohi ta varjata oma sissetulekuid

ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta (Riigikohtu määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13).

Käesoleval juhul on võlgnik neid kohustusi rikkunud, mistõttu on maakohus põhjendatult lõpetanud

kohustustest vabastamise menetluse enne viie aasta möödumist ning keeldunud võlgniku kohustustest

vabastamisest (PankrS § 175 lg 5).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et võlgnikul on võimalik asuda oma kohustusi

võlausaldajate

ees

täitma

sõltumata

kohustustest

vabastamise

menetluse

lõppemisest.

Ringkonnakohus ei saa kaebuse rahuldamisel arvestada võlgniku lubadusega tasuda võlausaldajatele

pensionifondi kogutud ja sealt välja võetava rahasumma arvelt. Pensionifondi maksete

sihteesmärgiks on koguda raha pensionieaks, mil isiku võime endale sissetulekut teenida eelduslikult

väheneb. Sihtotstarbelise raha väljavõtmine (ja sellelt tulumaksu 20 % tasumine) ei pruugi olla

kooskõlas maksete eesmärgiga ja on vabatahtlik. Kohus ei saa ega tohi sellise võlgniku lubaduse

täitmist mõjutada ega kontrollida. Saadava töötasu arvelt maksete tegemist ei ole võlgnik

määruskaebuses lubanud.

20. Menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta nende endi kanda (TsMS

§ 172 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks