4-21-396/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

14.04.2021.a

Otsuse teinud kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik Aime Ivanson

Kohtuistungi sekretär Maire Viksi

Kaevatav otsus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo l 31.12.2020. a otsus rteoasjas iiklusjärelevalvekeskuse vää nr 2315,20,007058 P.I

karistamises LS § 227 lg 4

järgi

Menetlusalune isik P.I, isikukood XXX, Elukoht: xxx

xxx Töökoht:

Istungil osalenud isikud * menetlusalune isik P.I

* - Politseija Piirivalveameti

kohtuväline menetleja Põhja prefektuuri KKB l - esindaja iiklusjärelevalvekeskuse Jaak Paju *tõlk Anneli Helmann

LÕPPOSA

Tühistada Po – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo litsei

liiklusjärelevalvekeskuse 31.12.2020. a otsus väärteoasjas nr 2315,20,007058 karistuse osas ja teha uus otsus, kergendades karistust.

Mõista LS § 227 lg järgi karistuseks otorsõiduki juhtimisõiguse P.I-le 4 mo äravõtmine alates kohtuotsuse jõustumisest. 6

kuuks

Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on kohustatud viie tööpäeva jooksul P.I

arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiameti liiklusbüroole.

Edasikaebe kord Kohtuotsusele menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, võib kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada

kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja

jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud Väärteoasi nr 4-21-396

2

kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule

teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

Kaevatav otsus

P.I karistati liiklusseaduse (LS) 7 lg 4 e

§ 22 järgi mootorsõiduki juhtimisõigus äravõtmisega Harjumaal Jõelähtme 12 kuuks selle eest, et tema 14.12.2020.a. kella 21.56 ajal

vallas TALLINN-NARVA maantee 12,5 kilomeetril, liikudes Maardu suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega 171 - 6 km/h, millega +/ ületas esmase juhtimisõigusega juhile lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui

75 km/h.

Sellise tegevusega rikkus P.I liiklusseaduse 50 lg 2 ja pani toime nõudeid liiklusseaduse 227 lg 4

§ järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu

Kohtule esitatud kaebuses taotleb P.I kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, asendades karistuse üldkasuliku tööga või rahatrahviga. Rikkumise põhjuseks oli vale olukorra

hinnang ja vale prioriteetide seadmine. Rikkumine leidis aset sportautoga, millega varem ei olnud sõitnud. Ei arvestanud auto võimalusi, seetõttu ekslikult kiirustas ja valis ebaõige kiiruse

antud teelõigul, kahetseb. Juhtimisõiguse sai 19.10.2020, töötab s. Juhtimisõiguse xxx OÜ- äravõtmisega kaotab sissetuleku.

Kohtu seisukoht Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 14.12.2020.a kella 21.56 ajal ületas esmas isõigust t juhtim

omav P.I Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva maantee 12,5. kilomeetril lubatud kiirust sõidukiga registreerimismärgiga xxx xxx, liikudes Maardu suunas.

Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on P.I-le väljastatud esmane juhiluba 19.10.2020.a kehtivusega kuni 18.10.2022.a.

Lisaks süü omaksvõtule tõendavad rikkumist kiirusmõõturi kasutamise protokoll koos foto

salvestusega ja Transpordiameti liiklusregistri väljavõte. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on suurimaks lubatud kiiruseks antud teelõigul 100 km/h. Kuivõrd P.I näol

o tegemist algaja juhiga, siis lubatud suurimaks kiiruseks o xxx li li tema puhul 90 km/h. Sõiduk

registreerimismärgiga sõitis ki xxx, mida juhtis P.I , irusega 171 +/- 6 km/h, seega lõplikuks mõõtetulemuseks 165 km/h. Kiirust mõõdeti kiirusmõõturiga LaserCam 4 nr LE0446. Mõõtevahendi taatlustunnistus TTRS-

20/00033 (taatlus teostatud 18.02.2020) tõendab, et mõõteseade oli taadeldud. Seadet testiti 14.12.2020 kell 20.03 ja seade o

L P on li töökorras. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada eelnimetatud kiirusmõõteseadet. Seega oli sõiduki registreerimismärgiga kiiruse näit õige ning P.I ületas sõidukiirust xxx xxx mitte vähem kui 75 km/h.

Liiklusseaduse § 50 lõike 2 kohaselt ei tohi esmase juhiloa omaja sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis. Seega on tuvastatud väärteo toimepanemine P.I poolt ning tema tegevus vastab LS § 227 lg 4 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamisele üle 60 kilomeetrit tunnis.

Menetlusalune isik ei vaidlusta kiiruse ületamist. Kohtuistungil antud selgituse kohaselt oli tal

14.detsembril eelmisel aastal väga halb tuju, sest sõber sattus tema autoga avariisse. Sõitis

3

tuunitud xxx-ga, vajutades korraks gaasi oligi kiiruse ületamine ning politsei pidas ta kinni. Sõiduk oli ostetud, kuid ei olnud jõudnud veel ümber ta seda vormistada.

Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt oli kiiruse ületamine hetkeline. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt liikus mootorsõiduk 3. sõidurajal, jõudis järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile, möödus kõrval sõidurajal liikuvast sõiduki ja jõudis

st

ette pärisuunas eesliikuvast sõidukist. P.I kiiruseks mõõdeti 171 +/-6 km tunnis,

sellise kiiruse saavutamine ka tuunitud sõiduki puhul ei ole hetkega saavutatav, see ei saa

toimuda korraks gaasi vajutamisega. Arvestades rikkumise kohal P.I-le kui algaja

juhile lubatud sõidukiiruse piirmäära ületamise ulatust, samuti menetlusaluse isiku ütlusi, et vajutas gaasi, siis subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult ja tahtluse

liigiks on kavatsetus. Tahtlikult õigusrikkumise toimepanemist kinnitab ka asjaolu, et

menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse (171 km/h) ja esmase

juhiloa omanikul lubatud sõidukiiruse (90 km/h) vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema P.I-le tajutav ja ei saanud jääda märkamatuks. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või peab seda võimalikuks.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

KarS § le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust -

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Vastavalt kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt kergendavate ja

raskendavate asjaolude esinemis - - ja ele, nihutada kas üles või allapoole ning korrigeerida eri üldpreventsiooni kaalutlustest lähtuvalt.

Menetlusalust isikut karistati kohtuvälise menetleja poolt LS § 227 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks.

LS § 227 lg 4 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni või arestiga.

Seega on kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus keskmises määras. Kohtuväline

menetleja ei ole karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid tuvastanud.

Kaebuse esitanud isiku karistusandmetest nähtuvalt on P.I neli kehtivat

väärteokaristust, rahatrahvid on tasumata, lisaks on teda karistatud kriminaalkorras joobes juhtimise eest. Kohtuväli väljavõte se menetleja poolt esitati kohtuistungil isikut iseloomustava materjalina MIS-

st, millega sooviti näidata, et menetlusalune isik on toime pannud hulgaliselt liiklusalaseid

rikkumisi, millede eest on talle määratud mõjutustrahve. Kohtu lisaks rahatrahvidele ka

hinnangul ei saa aga ega ka iseloomustava materjalina karistuse mõjutustrahve tõendina mõistmisel kasutada. Nimelt väärteomenetluse seadustiku § 549 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei või

mõjutustrahvidele tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel.

Menetlusalune isik peeti väärteo toimepanemiselt kinni lubatud sõidukiiruse märkimisväärse

ületamise eest. Selline käitumine näitab üheselt tema üleolevat ja negatiivset suhtumist liikluskorda ja selle ohutusse.

4

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kiiruse ületamine on toime pandud tahtlikult. Menetlusalune isik on põhjendanud kiiruse ületamist halva tujuga. Kui isik, osaledes liikluses juhina teadlikult rikub liiklusnõudeid, siis on tegemist isikuga, kes ei tohiks liikluses juhina osaleda, kuivõrd ta kujutab endast ohtu nii temale endale kui ka kõigile teistele liiklejatele, kes temaga üheaegselt

samal teelõigul liiguvad. Juhtimisõiguse omandas menetlusalune isik kaks kuud varem

enne

käesoleva süüteo toimepanemist. Seega saab väita, et tegemist ei olnud kogenud juhiga, vaid

algajaga. Selleks, et esmase juhiloa omanikud harjuksid liiklusolukordadega, ongi neile seadusega ettenähtud kiiruse ülempiirmäär – 90 km/h.

Kuivõrd P.I varasemalt määratud on rahatrahvid tasumata ning arvestades

menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu – kiiruse ületamine lubatust väga suures ulatuses -, siis on põhjendatud kohtu hinnangul kohaldada tema suhtes teisi seaduses ette nähtud

mõjutusvahendeid, s.o teistsugust karistusliiki. Eeltoodust tulenevalt on õigustatud kohaldada P.I suhtes rangemat põhikaristust, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses oma tegu kahetsenud, puuduvad varasemad

liiklusalased rikkumised, siis võib esmakordse kiiruse ületamise korral mõista karistuse sanktsiooni keskmisest määrast madalama.

Kohus mõistab P.I-le LS § 227 lg 4 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks.

Menetlusaluse isiku selgitus, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses tööga, ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmiseks. Kohus selgitab, et isik,

kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust

säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi ei märgata

või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse ning riskib juhtimisõiguse

ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma

elukorraldusele. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta skord. sellega õiguskorda, mille alla kuulub ka liiklu

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 07.05.2021. a kell 13.00.

(digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik