Legislator Case Law & Legislation
1-21-2361/6 AI generated

1-21-2361/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-21-2361/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-21-2361/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
substantiation of statutory violation refusal of vocational retraining BVerfGG statutory provision severe personal hardship violation of echr article Romanian criminal procedure
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H TU O TS U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2021

Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2361 (21740000023) Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör a Joonatan HALLIK biprokurör Asja läbivaatamise kuupäev 06.05.2021 Kriminaalasi R.B Karistusseadustiku süüdistus § järgi 199 lg.2 p.7, 8

kokkuleppemenetluses Süüdistatav

R.B sünd. 06.01.1993, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, emakeel xxx keel,

elukoht xxx xx-xx xxx linn Ida-Virumaa,

töökoht xxx xxx, varem kriminaalkorras karistamata Juhindudes KrMS § 247, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 309, § 310, § 313, § 315, § 318 lg 1 ja § 319 lg 1, 2, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada R.B Karistusseadustiku

§199 lg.2 p.7, 8 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et mõistetud karistust

5 (viis) kuud vangistust ei pöörata suhtes täielikult täitmisele, kui R.B süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta.

2

Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest.

Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista R.B-lt tsiviilhagi katteks xxx xx (registrikood xxxxx, ukoht xxx xx xxx

as

linn Ida-Virumaa, arvelduskonto nr.xxxxxxx Swedbank AS) kasuks 227 (kakssada kakskümmend seitse) eurot 93 senti.

V R.B-lt lg.1 p.2 älja mõista Kriminaalmenetluse seadustiku §179 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 876 (kaheksasada ) eurot seitsekümmend kuus ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 alusel ekspertiisikulud sum riigituludesse. mas 570 (viissada seitsekümmend) eurot

Sundraha ja menetluskulud tuleb R.B-l tasuda ositi 1

(ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99921700019119 R.B 1-21-2361

kriminaalmenetluse kulud“

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist.

Süüdistus

R.B on kohtu alla antud ja 199 lg.2 p. süüdistatakse KarS § 7, 8 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Nimelt selles, et 27.11.2018 kell 01.00 tungis ta koos M.ga O. akna lõhkumise teel xx xxx kauplusesse aadressil xxx xx xxx nnaosa xxx ning varastas li erinevaid alkoholija tubakatooteid, mille koguväärtuseks oli 244,75 eurot. Seega süüdistatakse R.B KarS § 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo 199 lg.2 p. toimepanemises s.o. e ebaseadusliku omastamise – võõra vallasasja äravõtmises sell eesmärgil kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega.

Kokkulepe

Abi Joonatan Hallik R.B ja tema kaitsja prokurör , süüdistatav vandeadvokaat 31.03.2021 kokkuleppe, mille

Irina Žurina sõlmisid

käigus süüdistatav nõustusid

ja tema kaitsja

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning kokkuleppele abi

jõudsid

prokuröri nõutava

poolt kohtus

s karistuse liigis KarS ja määras. § järg 199 lg.2 p.7, 8 i kuriteo toimepanemise eest ettenähtud

3 nõuab prokurör süüdistatavale §73 abi

kohtus

karistuseks 5 kuud vangistust. KarS

lg.1, 3 alusel vangistus suhtes tingimisi

jätta mõistetud süüdistatava

täitmisele pööramata, kui

pane 1 aasta pikkuse katseaja süüdistatav ei

jooksul toime uut

tahtliku kuritegu. Kannatanu xxx xx esitas tsiviilhagi summas 445,86 eurot, millest pool ehk 227,93

eurot tuleb R.B-l kanda kannatanu arveldusarvele. atav

Süüdist võtab hagi õigeks. Süüdistatavalt kuuluvad osaliselt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, mis tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul.

Maakohtu istung

Abiprokurör jäi maakohtu istungil kokkule Joonatan Hallik ppe juurde, palus R.B Karistusseadustiku 199 lg.2 p.7, 8

§ järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppe

s sätestatule.

Süüdistatav äi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et R.B j

kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Tingimisi süüdimõistmise tagajärjed on süüdistatavale

selgitatud.

Maakohtu otsuse põhjendused

Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe va sõlmimine on olnud süüdistata tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku sätteid.

R.B-le on esitatud Karistusseadustiku

süüdistus §199 lg.2 p.7, 8 järgi.

Maakohus leiab, et R.B tuleb

Karistusseadustiku §199 lg.2 p.7, 8 järgi süüdi tunnistada.

Karistusseadustiku §199 lg.2 p.7, 8 näeb karistusena ette se karistuse või

rahali kuni viieaastase vangistuse.

Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga vangistus ja leiab, et – – nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuritegude asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Arvestada tuleb ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid, mistõttu võib rahalise karistuse mõistmine kujuneda iseseisvaks karistuseks.

Maakohus nõustub ka kokkulep s sisalduva karistuse määraga – pe 5 kuud vangistust,

mis jäetakse Karistusseadustiku §73 lg.1 ja lg.3 alusel tingimisi täielikult kohaldamata katseajaga 1 aasta aja jooksul toime uut

, kui süüdistatav ei pane katse tahtlikku kuritegu.

4 Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetsete kuriteo raskust, selle t. Maakohus leiab, et toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isiku karistus vastab toimepandud kuriteo

asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule.

Võlaõigusseaduse §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Eeltoodu alusel on põhjendatud, et kuulub väljamõistmisele R.B-lt tsiviilhagi katteks kannatanu xxx xx kasuks 227,93 . €

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku

§313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

Kriminaalmenetluse seadustiku lg.1 alusel

otsuse korral §180 hüvitab süüdimõistva menetluskulud

süüdimõistetu.

Vastavalt Karistusseadustiku Karistusseadustiku 199 lg.2 p.7, 8 §4 lg.3 on § järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kurite .

gu

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Eeltoodu alusel kuulub R.B-lt 876 väljamõistmisele sundraha summas €.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude hulka riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

Eeltoodu alusel kuulub R.B-lt väljamõistmisele ekspertiisikulu summas 570 €.

Maakohus nõustub sõlmitud R.B-ga kokkuleppe osas sellega, et osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 188,40 € ja osa ekspertiisikuludest summas 370,50 € tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Süüdistatava sissetulek on minimaalne ja seega käiks kõikide menetluskulude tasumine talle ilmselgelt üle jõu.

Maakohus nõustub R.B-ga kokkuleppe osas ka sellega, et sõlmitud

sundraha ja menetluskulud tuleb lubada tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdistatav R.B kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle

arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning palub kokkuleppe kinnitada.

Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 §245 -

sätteid ja aluseid kokkulep kinnitamata jät pe miseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab

5 maakohus käesolevas kriminaalasjas abiprokurör 31.03.2021 Joonatan Halliku, süüdistatav Irina Žurina R.B ja tema kaitsja vandeadvokaat

poolt sõlmitud kokkuleppe.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik