2-19-107000/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-107000

Kohtuasi

Uus Maa Pärnu konsultatsiooniteenuste OÜ hagi XX

vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. oktoobri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Uus

Maa

Pärnu

konsultatsiooniteenuste

OÜ

apellatsioonkaebus

XX vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Uus

Maa

Pärnu

konsultatsiooniteenuste

OÜ

apellatsioonkaebuse hind 1800 eurot

XX apellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Uus Maa Pärnu konsultatsiooniteenuste OÜ

(registrikood

14545967),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ja vandeadvokaadi

abi Mihkel Kivisalu

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Marko Jaani

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 14. oktoobri 2019. a otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid

muuta osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

2. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte enda kanda.

2-19-107000

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Uus Maa Pärnu konsultatsiooniteenuste OÜ (hageja) esitas 6. märtsil 2019 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja, võlgnik) vastu 1800 euro

saamiseks. 21. märtsil 2019 tegi Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond võlgnikule

makseettepaneku. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu kohtunikuabi

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Pärnu Maakohus kohustas hagejat esitama oma nõude hagimenetluses. Hageja

esitas 3. mail 2019 oma nõude hagiavaldusena. Pärnu Maakohus keeldus hagi menetlusse

võtmisest ning edastas selle kohtualluvuse järgi menetlemiseks Harju Maakohtule.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled suuliselt ja kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis suhtlemise teel lepingu hindamisteenuse tellimiseks. Täiendavat

kirjalikku lepingut pooled ei sõlminud. Hageja kinnisvara hindaja GS (kinnisvara hindaja,

hindaja) poole pöördus e-maili teel Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ maakler AE (Arco Vara

maakler, maakler), kes selgitas, et tema klient, kostja, soovib tellida kinnistu hindamist.

Maakler leppis hindajaga kokku kohtumise kliendi objektil, et hindaja saaks eksperthinnangu

koostamise jaoks vajaliku materjali. Hindaja pildistas objekti kostja juuresolekul. Arutati

eksperthinnangu koostamise üksikasju. Eksperthinnangu valmimisel keeldus kostja arvet

tasumast. Hindaja edastas kostjale allkirjastamata eksperthinnangu, mille kohta kostja

kinnisvarahindajale pretensioone ei esitanud, kuid jättis arve tasumata. Kostja väitis, et teenuse

maksumus on liiga kõrge. Lisaks väitis kostja, et ta pole teenust üldse tellinud. Hindaja võttis

pakkumise sama objekti kohta ka teiselt teenusepakkujalt, kes pakkus teenuse eest samaväärset

hinda. Eksperthinnangu maksumuseks kujunes objekti suurusest lähtudes 1800 eurot.

Hindamisteenuse

maksumuse

info

on

ka

veebilehel

https://www.uusmaa.ee/hinnakiri/hindamine/.

3. 30. augustil 2019 esitas hageja täiendava seisukoha seoses kostja vastusega. Hageja ei nõustu

kostja väitega, et hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on

tõendanud oma väiteid maakohtule esitatud hageja ja kostja vahelise kirjavahetustega ning

kinnisvara hindaja selgitustega.

3.1. Lisaks tõendab teenuse tellimist ka kohtule esitatud eksperthinnang, mis sisaldab

üksikasjalikke pilte Polümeeri ja Merekivi kinnistust. Kostja tagas isiklikult juurdepääsu

nimetatud kinnistutele. Eksperthinnangus on Merekivi kinnistust 8 pilti. Piltidel on kämpingud

ja ka kämpingute sisevaated. Juurdepääsu tagamine mõlemale kinnistule piltide tegemiseks

2-19-107000

viitab, et kostja soovis mõlema kinnistu hindamist ning sooritas toiminguid, mis võimaldasid

kinnisvara hindajal eksperthinnangu koostada. Hageja ei nõustu, et pooled ei sõlminud lepingut.

Kostja on vähemalt osaliselt lepingu olemasolu tunnistanud sellega, et kostja ei vaidlustanud

koheselt hageja saadetud arvet tervikuna. Kostja vastus saadetud arvele oli selline: „Tere G,

aitäh, arvel viga, üks null rohkem. Palun saada parandatud arve. Lugupidamisega XX“. Hageja

ja kostja vahelisele lepingule viitab ka see, et kostja edastas hagejale vajaliku teabe ning tagas

eksperthinnangu koostamise eesmärgil hagejale juurdepääsu kinnistutele. Hageja ei nõustu

kostja väitega, et tõendatud on, et hageja sõlmis Arco Vara maakleriga lepingu eksperthinnangu

tellimiseks. Kinnisvarahindaja võis küll kostja esindajale kirjutada, et teenuse tellis maakler,

kuid see on hindajapoolne ekslik sõnakasutus, millel ei ole õiguslikku alust. Asjaolude ja

tõendite põhjal on selge, et leping sõlmiti siiski hageja ja kostja vahel. Eelkõige viitab sellele

see, et kostja suhtles otse e-kirja teel ning isiklikult Uus Maa kinnisvarahindajaga ning edastas

Uus Maa hindajale andmeid ja dokumente kinnistute kohta.

3.2. Hageja ei nõustu sellega, et kostja tellis eksperthinnangu asemel ekspertarvamuse.

Eksperthinnangu tellimist tõendab see, et kirjavahetustes on mõlemad pooled kasutanud sõna

„hinnang“ mitte „arvamus“. Ekspertarvamuse tellimise kohta puuduvad igasugused kirjalikud

tõendid. Arco Vara maakleri kinnitus kohtule ei oma antud juhul tähtsust, kuna kostja

kokkulepped Arco Vara maakleriga ei ole praeguse vaidlusega seotud. Kostja võis väljendada

Arco Vara maaklerile soovi tellida Arco Varalt ekspertarvamus, kuid see ei välista seda, et Uus

Maa büroolt tellis kostja siiski eksperthinnangu. Hageja hinnangul on KF esitanud kohtule

valeväiteid, mida ei toeta ükski kirjalik tõend ega asjaolu. Hageja hinnangul pole KF tunnistuste

andmiseks erapooletu isik, kuna ta on kostjale lähedane isik. Hageja lükkab ümber kostja väite,

et kinnisvarahindaja selgitas kohtumisel, et töö hind kujuneb eksperthinnangust odavamaks.

See väide on alusetu ning seda ei kinnita ükski tõend. Viide kodulehe hinnakirjale on

asjakohane, kuna tegemist on Uus Maa avaliku ja üldtuntud veebilehega. On tavapärane

praktika, et ettevõtted avaldavad oma veebilehel teenuste hinnakirja koos selgitustega. Seega

oli kostjal mõistlik võimalus tutvuda hageja hinnakirjaga ning ei saa väita, et ta ei olnud

kehtivast hinnakirjast teadlik. Hindamisteenuse hind on turuhinnale vastav, mida tõendab ka

kohtule esitatud hinnapäring. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 28 lg 2 järgi tuleb hinna kokkuleppe

puudumise korral tasuda tavaliselt tasutavat või mõistlikku hinda.

3.3. Hageja on täitnud oma kohustuse õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

Tõenditest tulenevalt on õigustatud isikuks kostja, kes eksperthinnangu tellis. Seda saab

loogiliselt järeldada ka kostja teguviisist. Ajaliselt täitis kinnisvarahindaja töö mõistliku aja

jooksul. Hageja edastas kostjale eksperthinnangu e-kirjaga, kuna pooled suhtlesid selle kaudu.

Seega on täidetud ka õiges kohas täitmise nõue. Kohustus on täidetud õigel viisil, kuna tehtud

tööks on eksperthinnang Merekivi ja Polümeeri kinnistute kohta, mille tellimist kostja poolt

tõendavad kogumis kohtule esitatud tõendid ja selgitused. Hagejal on õigus nõuda kostjalt

teenuse eest tasumist. Eksperthinnangu koostajaks on märgitud Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ

, kuna Uus Maa Pärnu konsultatsiooniteenuste OÜ ja OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa vahel on

leping, mille alusel märgitakse OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisakti koostajaks

tulenevalt pankade nõudest. Arve esitas kostjale ettevõtte, kellega leping sõlmiti. Praegusel

juhul on kostja sõlminud lepingu Uus Maa Pärnu konsultatsiooniteenuste OÜ-ga.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised.

2-19-107000

1) Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel on sõlmitud leping. Kostja ei ole hagejalt tööd

tellinud, see on tõendamata. Samuti on tõendamata töö maht (sisu) ja tasu suurus. Seega

on lepingu sõlmimise olulised tingimused hageja poolt tõendamata. Hagile lisatud

kirjavahetusest ei nähtu lepingu sõlmimise asjaolud ja tingimused. Hageja ja maakleri

vaheline suhtlus ei tõenda lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel.

2) Tõendiks ei ole kinnisvarahindaja selgitused, mis on allkirjastamata. Selgitustest ei

nähtu, et pooled oleksid lepingu sõlminud. 01.02.2019 e-kirjavahetusest kinnisvara

hindaja ja KK vahel nähtub, et kinnisvarahindaja kirjutas KK-le, et „allpool

kirjavahetus maakleriga, kes teenuse tellis“. Seega on tõendatud, et teenust ei tellinud

mitte kostja, vaid Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ. Asjaolu, et Arco Vara

Kinnisvarabüroo OÜ ja hageja vahel sõlmiti alltöövõtu korras leping, ei mõjuta mingil

viisil kostja õigusi ja kohustusi ning ei tekita hagejale nõudeõigust kostja vastu. Kostja

tellis ekspertarvamuse Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ-lt, mitte hagejalt. Hagejalt tellis

võimalikku teenust Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ (vt GS selgituse teist lauset ning

AE 18.09.2018 e-kiri GS-le).

3) Kui kohus peaks asuma seisukohale, et poolte vahel sõlmiti siiski leping, esitab kostja

alternatiivsed vastuväited hagile. Kui asuda seisukohale, et leping sõlmiti, peab hageja

tõendama, milliste tööde tegemine lepingu alusel kokku lepiti ning millised tööd hageja

tegi. Need asjaolud on tõendamata. Eksperthinnangu on koostanud Uus Maa

Kinnisvarabüroo OÜ, mitte hageja. Hageja ei ole tõendanud, et tööd oleks kostja poolt

vastu võetud või need loetakse vastuvõetuks. Hageja tasunõue ei saanud muutuda

sissenõutavaks enne kokkulepitud tööde valmimist ja üleandmist kostjale.

4) Kostja ei tellinud kahe kinnistu hinnaindikatsiooni nagu väidab hageja. Kostja tellis

üksnes Polümeeri kinnistu hinnaindikatsiooni. 18.09.2018 Arco Vara maakleri e-kirjast

GS-le, nähtub, et Arco Vara maakler uuris Polümeeri kinnistu hinnaklassi. GS selgituse

esimese lause kohaselt: „18.09.2018. a pöördus maakler AE minu poole Paatsalu külas

asuva majutusasutuse hindamiseks.“, tõendab samuti, et kostja tellis arvamuse vaid

Polümeeri kinnistu kohta. Ka XX 01.11.2018 e-kirjast hagejale nähtub, et kostjale on

arusaamatu, miks on arvel selgitus Merekivi ning kostja selgitus, et seda kinnistut ta

hinnata ei ole soovinud. AE kohtule antud kinnituse kohaselt soovis XX saada

kinnisvara hindamisteenust ühe objekti kohta, milleks oli Polümeeri kinnistu.

5) Kostja ei tellinud eksperthinnangut, vaid ekspertarvamuse. Ekspertarvamuse maht on

oluliselt väiksem (reeglina umbes 6 kuni 7 lehekülge) võrreldes eksperthinnanguga

(maht reeglina 40 ja enam lehekülge). Ekspertarvamus koostatakse omaniku jaoks

võimaliku müügieelse hinnaindikatsiooni saamiseks. Eksperthinnang on pangast laenu

saamise eelduseks. Majandustegevuses tegutsev hindaja pidi aru saama, et kostjal

puudub mõistlik vajadus oma kinnistute kohta eksperthinnangu tellimiseks. Kui

hindajale jäi ebaselgeks, kas kostja soovib tellida ekspertarvamust või eksperthinnangut,

oleks hindaja pidanud kostja tellimuse sisu üle täpsustada. Hageja käitumine on

vastuolus Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksiga, mida Eesti

professionaalsete hindajad peavad järgima. Koodeksi punktide 3 ja 5 kohaselt

sõlmitakse enne töö alustamist kliendiga tellimusleping/kokkulepe, mis põhineb

hinnapakkumisel. Siinsel juhul pole esitatud hinnapakkumist ega sõlmitud ka

tellimuslepingut. Tasu hindamisteenuste eest ja töö konkreetne sisu lepitakse alati enne

töö alustamist kokku. Seda ei ole praegusel juhul tehtud. Kohtumisel hindajaga selgitas

kostja, et vajab hinnaindikatsiooni üksnes enda jaoks eesmärgiga tugineda sellele

tulevaste ostuhuvilistega suheldes.

2-19-107000

6) Kostja esitas KF kinnituskirja, milles KF selgitab, et XX tellis Arco Vara

Kinnisvarabüroo OÜ-lt Polumeeri kinnistu hinnaindikatsiooni. XX ei soovinud

Merekivi kinnistu hinnaindikatsiooni. KF selgitas veel, et sai kinnisvarahindaja

selgitustest aru, et töö hind kujuneb odavamaks kui eksperthinnang, mis tehti Paatsalus

asuva Reinu kinnistu hindamisel. Reinu kinnistu eksperthinnang maksis 250 eurot +

käibemaks.

7) Poolte vahel oli kokkulepe ekspertarvamuse hinna kohta, kuna kinnisvara hindaja

kinnitas, et hind kujuneb odavamaks kui 250 eurot + käibemaks. Seega ei saa hageja

VÕS § 637 lg-le 1 tugineda. Olukorras, kus poolte vahel on olemas kokkulepe tasu

suuruse kohta, ei kohaldu VÕS § 637 lg 1.

8) Kuna kostja ei tellinud eksperthinnangut (vaid tellis Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ-lt

ekspertarvamuse), siis ei ole hageja poolt kohtule esitatud eksperthinnangu koostamise

hinnapakkumised asjakohased ning ei tõenda hageja nõude suurust kostja vastu.

Arusaamatud on hageja viited veebilehele www.uusmaa.ee/hinnakiri/hindamine seoses

töötasu suurusega, kuna nende tingimuste kasutamises ei ole pooled kokku leppinud.

Kuna kostja tellis endale teadaolevalt hindamise Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ-lt,

puudus kostjal mõistlik põhjus tutvuda hageja kodulehel avaldatud hinnakirjaga. Samuti

ei saanud eeldada, et kostja tutvub vastava hageja hinnakirjaga olukorras, kus töö hind

lepiti hindaja GS-ga kohtumisel kokku.

9) Hagile lisatud eksperthinnang ei vasta selle töö tingimustele, mille kostja tellis Arco

Vara Kinnisvarabüroo OÜ-lt. Eksperthinnangust ei nähtu Polümeeri kinnistu väärtus,

mis oli kostja eesmärk arvamuse tellimisel. Selle asemel kajastab hageja eksperthinnang

kahe kinnistu väärtust koos, võttes seejuures lisaks arvesse ka ärilisi aspekte. Seega ei

ole vaidlusalusest eksperthinnangust kostjale mingit kasu ning kostja sellist hindamist

ei vaja.

10) Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja poolt hagejalt teenuse tellimist tõendab kohtule

esitatud eksperthinnang. Valmis tööga ei saa tõendada lepingu sõlmimist ega selle

tingimusi.

11) Kostja ei nõustu ka hageja väitega, et juurdepääsu tagamine mõlemale kinnistule piltide

tegemiseks viitab sellele, et kostja soovis mõlema kinnistu hindamist. Kuna kinnisvara

hindaja soovis ka Merekivi kinnistut näha, siis näitas kostja seda kinnisvarahindaja

soovil. Asjaolust, et KF näitas kinnisvara hindajale Merekivi kinnistut, ei saa järeldada,

et kostja soovis ka selle kinnistu hindamist. Selles osas on kinnisvara hindaja ise

eksinud.

12) Kinnisvara hindajaga koostöö tegemisest ei saa järeldada, et kostja sõlmis

kinnisvarahindajaga täiendava lepingu. Kostjal ei olnud põhjust kahelda, et kohale

tulnud hindaja ei olnud Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ kinnisvarahindaja. Kostja jaoks

ei oma tähtsust, kas hindamise teeb isiklikult Arco Vara kinnisvarahindaja või

kasutatakse alltöövõttu.

13) Kostja ei nõustu ka hageja väitega, et ta on vähemalt osaliselt lepingu sõlmimist

tunnistanud, kuna ei vaidlustanud koheselt hageja saadetud arvet täies mahus, vaid palus

arve parandamist. Kuna arve edastas kostjale kinnisvarahindaja, kes oli ka kohapeal

kinnistutega tutvumas käinud ning kostjaga varasemalt suhelnud, siis kostja ei pööranud

tähelepanu sellele, millise äriühingu nimel on talle arve esitatud. Kostja märkas üksnes,

et arve oli kokkulepitust suurem ning arve selgituse kohaselt sisaldas hindamine ka

Merekivi kinnistut, mida kostja ei olnud tellinud. Kostja juhtis sellele koheselt ka hageja

tähelepanu. Oluline on ka see, et arvet ei esitanud täiesti võõras isik, vaid

2-19-107000

kinnisvarahindaja ise. Seetõttu on mõistetav, miks kostja keskendus algselt arve

summale ja töö sisu kirjeldusele, mitte sellele, et kostjale esitab arve mitte äriühing,

kellega kostja lepingu sõlmis, vaid hoopis hageja.

5. 26. septembril 2019 kuulas maakohus telefoni teel kostja ära.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 14. oktoobri 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 912 eurot ning määras, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud pooltevahelise lepingu

olemasolu VÕS § 9 lg 1 kohaselt. Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut. Isegi kui

hageja väidetud teenus telliti, siis ei olnud selle tellijaks mitte kostja, vaid Arco Vara

Kinnisvarabüroo OÜ maakleri vahendusel. Isegi kui Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ ja hageja

vahel oleks sõlmitud leping, ei mõjuta see kostja õigusi ja kohustus ning ei tekita hagejale

nõudeõigust kostja vastu. Puuduvad tõendid selle kohta, et Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ-l

oli õigus kostja nimel kolmandate isikutega lepinguid sõlmida.

Lepingu sõlmimist poolte vahel ei kinnita asjaolu, et maakler leppis kinnisvarahindajaga kokku

kohtumise objektil ning kinnisvarahindaja pildistas objekti kostja juuresolekul. Lepingu

sõlmimist ei saa tuletada asjaolust, et kostja tagas kinnisvarahindajale juurdepääsu kinnistutele.

Maakler AE selgituste kohaselt sõlmitakse vastavalt Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade

tavade koodeksile enne töö alustamist kliendiga tellimusleping, mis põhineb hinnapakkumisel.

Teenuse osutamist ei ole kokku lepitud, seega ei saa valmis töö tõendada lepingu sõlmimist ja

selle tingimusi.

Tähtsust ei oma, et kostja andis kinnisvarahindajale vajalikku infot, lubas hindaja objektile ja

hindaja vaatas objekti üle. Olukorras, kus kostja sooviks oli saada hinnaindikatsioon Polümeeri

kinnistu kohta, ei saanud hageja ainuüksi koostööst kostjaga teha järeldust, et kostjaga on

saavutatud kokkulepe kinnisvara eksperthinnangu tellimiseks hageja viidatud ulatuses ja

tingimustega. Kostja on kohtule kinnitanud, et edastatud eksperthinnang ei käsitle seda, mida

kostja soovis ning sellega ei ole kostjal midagi teha. GS selgitustest ei nähtu, mil viisil ja milles

olid hageja ja kostja kokku leppinud. Oma majandus- ja kutsetegevuses mõistlikult tegutsev

kinnisvarahindamise teenust pakkuv isik teeks enne teenuse osutamist selgeks, kas, millist ja

millise hinnaga teenust klient soovib saada. Maakohtu hinnangul ei ole hea usu põhimõtet

arvestades mõeldav, et professionaalne kinnisvarahindaja esmalt osutab ilma kokkuleppeta

teenust ning asub seejärel kokku leppimata teenuse eest tasu nõudma.

Ainuüksi hageja poolt kostjale esitatud arve ei tõenda lepingu sõlmimist ning arvest ei teki

pooltele õigusi ja kohustusi. Sama kehtib ka arve vaidlustamise kohta. Asjaolust, et kostja

koheselt ja täies mahus hageja arvet ei vaidlustanud, ei saa järeldada pooltevahelise lepingu

tunnistamist. Pealegi vaidlustas kostja nii esitatud arve suuruse kui ka selle sisu (arve sisaldas

teenust, mida kostja ei soovinud).

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt

hageja kanda. Maakohtu hinnangul on kostja esindaja tunnitasu määr 95 eurot (ilma

käibemaksuta) vajalik ja põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja taotletud ajakulu 13 tundi ja

55 minutit pidas maakohus menetluse lihtsust arvestades ülemääraseks. Maakohus leidis, et

2-19-107000

kostja esindaja menetluskulud on põhjendatud 8 tunni ulatuses ning tunnihinda koos

käibemaksuga arvestades, s.o 114 eurot, tuleb menetluskulud hüvitada 912 euro ulatuses.

Samuti mõistis maakohus kostja taotlusel menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Hageja apellatsioonkaebus

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asja

uueks lahendamiseks maakohtule või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ning teha uus

otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised.

1) Maakohus leidis ekslikult, et poolte vahel ei olnud lepingulist suhet. Hageja esitatud

kirjavahetusest nähtub (hagi lisa 6), et kostja leppis maakleri vahendusel kokku

kohtumise kinnistute hindamiseks ning kostja osales isiklikult hindamisel. Kostja

edastas hagejale kinnistute jagamise plaani ning sadamaraamatu logi ning palus saata

parandatud arve, kuna ei nõustunud arve summaga. Maakohtu järeldus lepingu

puudumise kohta ei ole kooskõlas kostja ja Arco Vara Kinnisvarabüroo töötaja

käitumisega, mis seisnes aktiivses suhtluses hagejaga kostjale eksperthinnangu

koostamiseks vajalike dokumentide edastamisel. E-kiri, milles kostja palus arve

parandada, kinnitab üheselt seda, et lepinguline suhe oli just hageja ja kostja vahel, mitte

hageja ja kostja esindajaks olnud Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ vahel.

2) Vastavalt VÕS §-le 11 võib lepingu sõlmida ka suuliselt, kui seadus ei sätesta lepingu

kohustuslikku vormi. Praegusel juhul ei näe seadus ette kindlat lepingu vormi.

Maakohus on tuginenud Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksile,

uurimata, kas ja millistel tingimustel pooled suulise lepingu sõlmisid. Koodeksi näol on

tegemist üksnes soovitusliku, mitte siduva reeglistikuga. Pooltel on õigus ise lepingu

vorm valida.

3) Kostja koostöös väljendus soov tuua oma käitumisega kaasa siduvad õiguslikud

tagajärjed ehk tellida eksperthinnang. Kostja oli teadlik, et oma käitumisega andis ta

nõusoleku eksperthinnangu koostamiseks. Seetõttu on maakohus oma otsuses vääralt

leidnud, et tõendite alusel ei ole võimalik järeldada pooltevahelise lepingulise suhte

olemasolu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 68 lg 3 kohaselt võib

tahteavalduseks olla ka kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada

tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.

4) Pooltevahelise kokkuleppe olemasolu kinnitab 26. septembri 2019. a kostja

ärakuulamise protokoll. Ärakuulamise protokollist nähtuvalt kinnitas kostja, vaatamata

erimeelsusele tasu ning teenuse tingimuste osas, et poolte vahel oli lepinguline suhe.

5) Maakohus ei selgitanud välja, millistel tingimustel pooled lepingu sõlmisid. Sellega on

maakohus rikkunud TsMS-is sätestatud uurimispõhimõtet. Kui maakohus leidis, et

olulistes tingimustes ei olnud kokkulepet, oleks tulnud lähtuda keskmisest turuhinnast

ning selgitada selle alusel välja eksperthinnangu maksumus. Kui kohus leiab, et

kokkulepe tasu kohta on lepingu oluline tingimus, tuleb kohtul hinnata, kas leping on

sellisel kujul kehtiv, s.t kas võib eeldada, et leping oleks sõlmitud tasukokkuleppeta

(VÕS § 27 lg 1). Riigikohtu praktikas on selgitatud, et VÕS § 28 lg 2 kohaldub hinna

määramisel üksnes juhul, kui pooled ei ole hinnas selgelt kokku leppinud, kuid kokku

2-19-107000

on lepitud teenuse osutamine selliselt, et teisele poolele pidi olema arusaadav, et selle

eest tuleb ka maksta (Riigikohtu 19. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-12,

p 24). Kui maakohus leidis, et hinna osas ei ole selget kokkulepet, tuli hindamisteenuse

hind määrata vastavalt keskmisele turuhinnale. Kõik hageja pakutavad teenused on

avalikult kättesaadavad hageja veebilehel. Kuna kostja soovis hagejalt kinnisasjade

hindamisteenust, ei ole põhjust eeldada, et kostja ei teadnud, kui palju selline teenus

maksab. Kostjal oli mõistlik võimalus teenusete hindadega tutvuda. Hageja

eksperthinnangu teenus oli keskmise turuhinnaga.

6) Maakohus ei ole järginud selgitamiskohustust. Kui maakohus leidis, et hageja selgitused

jäävad ebaselgeks, oli tal kohustus sellele viidata ning nõuda täiendavate tõendite ja

asjaolude selgitamist. Maakohus ei ole seda teinud.

Kostja vastuapellatsioonkaebus

8. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagejalt

kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse osas. Kostja palub teha uue

otsuse, millega mõista hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja menetluskulu 647 eurot 90 senti.

Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel ületanud oma diskretsiooni piire ning hinnanud

valesti kostja lepingulise esindaja õigusabi osutamisele kulunud aega ning kulude põhjendatust.

Maakohus oleks pidanud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestama ka kostja

26. septembril 2019 esitatud menetlusdokumendi koostamist. TsMS § 199 lg 1 p-st 3 tulenevalt

on menetlusosalisel õigus esitada taotlusi ning viidatud sätte p 4 kohaselt on menetlusosalisel

õigus anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste

kohta. Sama sätte p-de 5 ja 6 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada tõendeid ja vaielda

vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele. TsMS § 328 lg-st 2 tulenevalt tagab

kohus poolele võimaluse vastata vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele, kui seadusest

ei tulene teisiti. Seega peab poolel olema võimalus avaldada arvamust kõigi asjas tähtsust

omavate asjaolude kohta ning kohus peab tagama pooltele reaalse võimaluse oma

menetlusõigusi kasutada ehk taotlustele ja väidetele, mis lükkavad ümber või täiendavad

vastaspoole esitatud asjaolusid, vastata. Kui pool faktilistele väidetele ei reageeri, eeldatakse,

et ta võtab need omaks (TsMS § 231 lg 4). 30. augustil 2019 esitas hageja kohtule

menetlusdokumendi ja taotluse dokumentaalsete tõendite juurdevõtmiseks. Kostja pidi esitatud

menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvuma ning oma seisukoha kujundama. Kostja pidi

hageja väidetele, taotlustele ja põhjendustele vastama. Seetõttu esitas kostja 26. septembril

2019 menetlusdokumendi oma seisukohtadega.

Seega on maakohus ekslikult jätnud arvestamata 26.09.2019 esitatud dokumendiga seotud

menetluskulu. Kostja hinnangul on lepingulise esindaja 30. septembril 2019 esitatud

menetluskulude nimekirjas kolmandal real kajastatud ja osutatud teenused kokku 5 tundi 41

minutit põhjendatud ja vajalikud ning maakohus oleks pidanud need hagejalt kostja kasuks välja

mõistma.

Vastused kaebustele

9. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

10. Hageja vaidleb kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

2-19-107000

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel

jätta muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad

poolte enda kanda.

12. Maakohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub vaidlus ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel.

13. 18.09.2018 pöördus Arco Kinnisvarabüroo AS maakler AE e-kirjaga hageja töötaja GS

poole Paatsalu külas asuva kinnisasja hindamiseks. AE vahendas kostja ja GS suhtlust

kinnisasja ülevaatuseks. 21.09.2018 toimus kinnisasja ülevaatus, kus osalesid GS, kostja ja

kostja abikaasa KF. 21.10.2018 kirjutas GS kostjale ja palus saata kinnisasja osaks oleva

sadama logiraamatu ja krundi plaani. 21.10.2018 saatis kostja GS-le küsitud andmed.

14. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et hageja tegutses kinnisasja hinnates

lepingulises suhtes. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping ka muul viisil kui pakkumuse esitamise

ja nõustumuse andmisega, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

TsÜS § 67 lg 1 sätestab tehingu mõiste ja selle kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud

toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud

tahteavaldus. Igal juhul on lepingu sõlmimise eelduseks vastastikuste tahteavalduste

vahetamine eesmärgiga saavutada kokkulepe olulistes küsimustes (Riigikohtu 5. juuni 2019. a

otsus tsiviilasjas nr 2-17-17217, p 15).

14.1. Poolte tahet tuleb tõlgendada lepingu tõlgendamise reeglite järgi. VÕS § 29 lg 1 järgi

tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku

tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu

lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu

tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid,

mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem

andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki

ning tavasid ja pooltevahelist praktikat. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud

asjaolusid, millest tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda (vt Riigikohtu 12. mai 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-14, p 19; 9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-12, p 12;

11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11).

14.2. Hageja on lepingu sõlmimisega seoses esile toonud, et 18.09.2018 pöördus maakler AE

e-kirjaga hageja töötaja GS poole Paatsalu külas asuva kinnisasja hindamiseks. E-kirja kohaselt

soovis kinnisasja omanik alustada müüki ning piiritletud oli kinnisasja katastriüksuse number.

Kohus märgib, et lepingupool ei pruugi lepingu sõlmimiseks vajalikku otsest või kaudset

tahteavaldust teha isiklikult, vaid see võib toimuda ka esindaja või üksnes selle avalduse

tegemiseks volitatud kolmanda isiku kaudu.

14.3. Kohtu arvates olukorras, kus kinnisasja omanik kasutab müügiks maakleri (VÕS § 658 lg

1) abi ning maakler vahendab kinnisvara hindamisteenust pakkuvale isikule lepingu sõlmimise

soovi, on mõistlik eeldada VÕS 29 lg 4 mõttes seda, et lepingut kinnisasja hindamiseks soovib

sõlmida asja omanik, mitte maakler. Kinnisvaraturul ei ole maakleri ja kinnisvara hindamise

teenus lahutamatult seotud. Maakleri poolt kinnisasja lepingu sõlmimine väljuks maakleri

tavapäraste ülesannete ringist, seega võisid nii hageja kui kostja eeldada, et maakler ei soovinud

lepingut sõlmida ise, vaid vahendas selleks asja omaniku soovi.

14.4. Kostja ei ole asjas vastu vaielnud, et ta kasutas kinnisasja müügiks maakler AE teenuseid

ja et AE-l oli volitus edastada GS-le kostja soov hinnata kinnisasja. AE ja kostja käitumine

2-19-107000

kinnitab, et selline volitus oli maakleril olemas, kuivõrd maakler vahendas hindaja visiidi

kinnisasja ülevaatamiseks ja kostja võttis hindaja vastu. Kui maakler oleks tegutsenud vastu

kostja tahtmist, ei oleks kostja tõenäoliselt kinnitanud visiiti, võtnud hindajat vastu ega

edastanud hindajale täiendavaid materjale.

14.5. Kohtu arvates oli GS-le väljendatud soov kinnisasja hindamiseks selge ning kantud

soovist tuua kaasa õiguslikud tagajärjed. Pooled vaidlevad küsimuses, kas hagejale väljendati

soovi saada eksperthinnang või ekspertarvamus. Hageja ja kostja on mõlemad esile toonud, et

kinnisvarahindamise

kutsealal

eristatakse

eksperthinnangut

ja

ekspertarvamust.

Ekspertarvamus koostatakse tavapäraselt kinnisasja omaniku tarbeks üldise majandusliku

prognoosina. Eksperthinnang on oluliselt põhjalikum ning see on eelduseks krediidiasutuselt

laenu saamiseks.

14.6. Praegusel juhul ei olnud hagejal põhjust eeldada (VÕS § 29 lg 4 järgi), et kostja soovis

saada põhjalikumat eksperthinnangut. Kostja ei avaldanud ei maaklerile ega GS-le, et ta sooviks

saada pangalaenu ega ka seda, et tal oleks isikuliselt kindlaks määratud ostja, kes laenu soovib.

Kostja avaldas üksnes soovi kaaluda sobivatel tingimustel kinnisasja müüki. Arvestada tuleb,

et kostja oli mõnda aega varem tellinud hagejalt ekspertarvamuse lähedal asuva Reinu

kinnisasja hindamiseks ning sel juhul oli tegemist lühema hindamisaktiga. Reinu kinnistu

ekspertarvamuse hind oli 250 eurot, millele lisandus käibemaks.

14.7. Kostja tahteavalduse sisustamisel ei saa kohtu arvates suurt kaalu omistada sellele, kas

kostja kasutas sõna „ekspertarvamus“ või „eksperthinnang“. Kuigi kostja oli kogemustega

ettevõtja, ei tegutsenud ta kinnisvaraarendamise või kinnisvara hindamise kutsealal ega pidanud

olema kursis, et sel kutsealal on neil mõistetel spetsiifiline tähendus. Hageja

apellatsioonimenetluses esile toodud asjaolu, et kostja oli varem tellinud talle kuuluva ja

juhitava ettevõtte Relamiks OÜ nimel hagejalt eksperthinnangu, ei tähenda, et kostja oleks

kutsealal tegutsev turuosaline, kellel on kõrgendatud hoolsuskohustus.

14.8. GS kirjalike ütluste järgi „XX (üksi) saatis mind enne ärasõitu autoni, auto juures uurisin,

et kas on teada ka pank, kuhu eksperthinnang läheb, siis XX ütles, et hinnang on tellitud

potentsiaalsetele ostjatele ja kui müüdud ei saa, siis võib olla kasutab ta tulevikus

eksperthinnangut ise“ (dtl 222). Nendest ütlustest ei saa järeldada, et kostja soovis kallimat

hinnangut. Pigem kinnitavad ütlused kostja väiteid, kuivõrd kostja ei vajanud hinnangut

pangale esitamiseks, vaid oma tarbeks.

14.9. Tuleb nõustuda kostja esile tooduga, et GS tegevus ei vastanud täiel määral kutsalal

kehtivatele soovituslikele suunistele. Kinnisvara hindamises osas on koostatud soovituslik Eesti

Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeks. Koodeksi punktide 3 ja 5 kohaselt

sõlmitakse

enne

töö

alustamist

kliendiga

tellimusleping/kokkulepe,

mis

põhineb

hinnapakkumisel. Kohus osundab, et nimetatud koodeksit ei saa pidada lepingu osaks VÕS §

23 lg 1 p 3 järgi, kuid see on üks argument VÕS § 29 lg 4 järgi sisustamaks seda, kuidas mõistlik

lepingupool pidi vastaspoole tahteavaldust mõistma.

15. Pooled vaidlevad küsimuses, kas kokkuleppele jõuti üksnes Polümeeri kinnistu hindamises

või pidi hageja hindama ka kõrval asuva Merekivi kinnistu.

15.1. Arco Kinnisvarabüroo AS maakler AE 18.09.2018 e-kirjast hageja töötaja GS-le nähtub,

et maakler viitas konkreetselt hinnatavale katastriüksusele ja lisas selle kohta Maa-ameti

kaardirakenduse hüperlingi (dtl 87). 21.10.2018 kostja saadetud krundi plaanil oli kujutatud

2-19-107000

üksnes Polümeeri kinnistu. Hageja pidi seega nii lepingu sõlmimisel kui ka täitmisel aru saama,

et kostja soovis üksnes Polümeeri kinnistu hindamist.

15.2. Asjaolust, et GS soovis kohale tulles näha ka Merekivi kinnistut, ei saa järeldada, et poolte

kokkulepe hõlmas seda kinnistut. Esiteks oli enne GS saabumist pooled juba jõudnud

kokkuleppele VÕS § 9 lg 1 mõttes selles, et hindamisele kuulub üksnes Polümeeri kinnistu. GS

käitumine ja kaudsed tahteavaldused ei saanud sel juhul enam lepingut muuta, lepingut oleks

muutnud vaid mõlemapoolsed tahteavaldused. Mõlemapoolseid tahteavaldusi ei saanud

järeldada sellest, et GS palus kõrvalkinnistut näha ja kostja talle seda näitas. Selline käitumine

ei ole selge tahteavaldus lepingu muutmiseks. Näiteks võis GS soovida kõrvalkinnistut näha

selleks, et hinnata äritegevuse perspektiivi või tausta või pidades silmas võimalikku tulevast

koostööd.

15.3. KF kinnituskirjast 26.09.2019 (26.09.2019 dokumendi lisa, dtl 237) nähtub, et

„kohtumisel Paatsalus 21.09.2018.a kinnisvara hindajaga (GS-ga) viibisin juures, mistõttu

tean XX ja GS vahelist suhtlust Paatsalus. Kuigi XX oli tellinud Arco Vara Kinnisvarabüroo

OÜ-lt vaid Polümeeri kinnistu hinnaindikatsiooni“. Kuigi KF on kostja lähedane, ei muuda see

tema ütlusi automaatselt valeks. Ütlused riimuvad kostja selgitustega ja poolte e-kirjavahetuse

ning hilisema käitumisega.

16. Kinnisasja hindamise teenuse tellimisel võib eeldada, et selline teenus on tasuline. Seadus

ei eelda, et lepingu sõlmimiseks VÕS § 9 lg 1 järgi peaksid pooled ühe olulise tingimusena

jõudma kokkuleppele töövõtulepingu alusel maksmisele kuuluvas tasus. VÕS § 637 lg 1 järgi

kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline

tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

17. Kokkuvõttes tuvastab kohus, et pooled jõudsid otseste ja kaudsete tahteavalduste

väljendamise teel kokkuleppele VÕS § 9 lg 1 teise lauseosa tähenduses kõikides kinnistu

hindamise lepingu olulistes tingimustes. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja koostama

Polümeeri kinnistu ekspertarvamuse ja maksta tuli tavapärane mõistlik tasu VÕS § 637 lg 1

järgi. Kostja on esile toonud, et sellise töö eest ei ole keskmine tasu suurem kui 250 eurot.

Hageja arvamuse koostamise tasu avaldanud ei ole.

18. Järgnevalt võtab kohus seisukoha kostja vastuväite osas, et tasunõue ei ole sissenõutavaks

muutnud, kuna nõuetekohast tööd ei ole üle antud.

18.1. Olukorras, kus pooled jõudsid kokkuleppele lühema arvamuse koostamises ühele

maatükile, kuid hageja esitas kostjale põhjalikuma hinnangu kahe maatüki kohta, on tegemist

puudustega tööga VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi.

18.2. VÕS § 642 lg 2 järgi tuleb tarbijal teatada töö mittevastavusest kuue kuu jooksul töö

üleandmise päevast. 01.11.2018 XX e-kiri GS-le, kus ta küsib „TereÜks küsimus veel arvel on

selgituses Merekivi mis see tähendab R“, on kohtu hinnangul käsitatav töö mittevastavusest

teatamisena. E-kirjale vastas GS: „Kämpingute kinnistu on ju Merekivi kinnistu?“ (dtl 90).

Kostja vastas samal päeval: „TereSeda kinnistut me küll hinnata ei soovinud.kus ma näeksin

seda tööd mida tegite. R“. Kostja on seega puudusest õigeaegselt teada andnud.

18.3. Puudustega töö esitamisel oli kostjal õigus VÕS § 111 lg 1 järgi keelduda tasu maksmisest

seni, kuni hageja esitab nõuetekohase töö. Kohustuse täitmisest keeldumine on

proportsionaalne VÕS § 111 lg 3 tähenduses, kuivõrd kostja ei saanud puudustega tööd

soovitud viisil kasutada. Hageja esitatud töös oli mõlema kinnistu hind antud ühisena ning

kostjal ei olnud võimalik Polümeeri kinnistu hinda iseseisvalt välja arvutada. Et hageja

2-19-107000

tasunõue on välistatud VÕS § 111 lg 1 järgi, jättis maakohus lõppjärelduses õigesti hagi

rahuldamata.

19. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus hagejalt

väljamõistetud lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse osas ning teha uus otsus, millega

mõistetakse hagejalt välja täiendavad menetluskulud summas 647,90 eurot. Ringkonnakohtu

hinnangul on kostja vastuapellatsioonkaebus põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustub

õigusabikulude vähendamise osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. TsMS § 163 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 171 lg 1 jätab kohus apellatsioonimenetluse kulud

poolte enda kanda. TsMS § 163 lg 1 järgi jätab kohus poolte menetluskulu poolte enda kanda

kui kummagi poole vastastikused nõuded jäävad rahuldamata ning nõuetega seonduv

õigusabikulu on üldjoontes samas suuruses. Kohus jättis rahuldamata nii hageja

apellatsioonkaebuse kui kostja vastuapellatsioonkaebuse. Tegemist on olukorraga, kus

kummagi poole vastastikused nõuded jäävad rahuldamata ning nõuetega seonduv õigusabikulu

on üldjoontes samas suuruses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv