2-20-6/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedtaotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
Legislator headnote
AI generated2-20-6/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-20-6
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. mai 2021, Tallinn
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav
Kohtuasi
XX ja YY hagi DD vastu ühisomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.09.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
DD apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hagejad
(vastustajad):
YY
(isikukood
XXXXXXXXXXX)
ja
XX
(isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kostja
(apellant):
DD
(isikukood
XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Raivo
Salumäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 29.09.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus
rahuldamata.
2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta DD kanda.
3. Hagejatel menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
2-20-6
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. XX ja YY esitasid 01.01.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse DD vastu ühisomandi
lõpetamiseks. Hagejad taotlevad primaarsena ühisomandi lõpetamist korteriomandi müümisega
avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamisega ühisomanike vahel vastavalt nende osa
suurusele. Alternatiivselt taotlevad hagejad ühisomandi lõpetamist korteriomandi jätmisega
kostja ainuomandisse ja talle kohustuse panemisega maksta hagejatele välja nende osa rahas,
alternatiivselt
korteriomandi
müümisega
ühisomanike
vahelisel
enampakkumisel,
alternatiivselt korteriomandi jagamisega reaalosades koos korteri/reaalosade kasutuskorra
kehtestamisega.
2. Hagejad on vastavalt 04.09.2014 tõestatud testamendile 08.08.2017 surnud WW pärijad.
Kostja on WW abikaasa. WW ja kostja varasuhteks oli varaühisus. Poolte ühisomandis on
korteriomand asukohaga EEE. Hagejad paluvad ühisomandi lõpetada lähtudes põhimõttest, et
½ korterist kuulub hagejatele ja ½ kostjale. Korteri turuväärtus on 70 000 eurot.
3. Kostja ei ole nõustunud lahendama korteri kasutamise ja/või ühisomandi lõpetamise
küsimusi kohtuväliselt. Kostja käitumine on vastuolus pärandaja viimase tahtega ja hagejate
õiguste ning huvidega.
4. Kostja kasuks on korterile seatud isiklik tasuta kasutusõigus, mistõttu kostja jaoks midagi
ühisomandi lõpetamisega majanduslikus mõttes ei muutu.
Kostja vastuväited
5. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
6. Hagejate taotletud ühisomandi lõpetamine ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik,
sest lõpetamise viis ei ole õiglane. Korteri sattumine kellegi teise omandisse koormab kostjat
majanduslikult (sh eeldatav üürisuhe) ja psüühiliselt. Kostja on eakas (70-aastane). Kostja
soetas korteri koos abikaasaga 35 aastat tagasi elamuehituskooperatiivi liikmena, kulutades
selleks pikema aja vältel kogutud varanduse. Korter on olnud kostja ja tema abikaasa ühiseks
koduks. Kostjal on koduga eriline seos ja korteri suhtes eriline huvi. Kostja elujärg halveneb,
kui korter müüakse ja kostja jääb sellest ilma. Kostja omandi säilitamine on oluline, et olla
jätkuvalt peremees omas kodus ja tagada senine heaolu. Madala hinnaga ostu korral tekib oht
kostja elule ja tervisele, mida ei saa pidada õiglaseks lahenduseks. Hagejad ei hooli, kas kostja
saab enda omandi eest õiglast hüvitist. Hagejate eesmärk on jätta kostja ilma korteriomandist
ja selle kaudu panna löögi alla kostja heaolu ja tervis.
7. Ühisomandi lõpetamine korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel ei ole võimalik,
sest korteriomand on koormatud isikliku kasutusõigusega kostja kasuks ning korteri müümisel
2-20-6
ei oleks hind õiglane. Kostjal ei ole eeldatavasti võimalik tasuda hagejatele raha korteri kostja
ainuomandisse andmisel. Korteriomandi turuväärtust ei ole võimalik määrata.
8. Kostja on nõus ühisomandi muutumisega kaasomandiks. Kostja ei pea võimalikuks korteri
jagamist reaalosadeks, sest kostja kasuks on seatud isiklik kasutusõigus.
9. Kostja taotles, et kohus määraks kindlaks otsuse täitmise korra, mille kohaselt ühisomandi
lõpetamisel avaliku enampakkumise kaudu seataks enampakkumise alghinnaks 75 500 eurot.
Maakohtu otsus ja põhjendused
10. Maakohus rahuldas hagi ning lõpetas hagejate ja kostja ühisomandi Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX (EEE) kantud korteriomandile selle müümisega
avalikul enampakkumisel ning jagas korteriomandi müügist saadud raha selliselt, et kostja saab
rahast poole (½) ning hagejad saavad kumbki veerandi (¼). Maakohus jättis rahuldamata kostja
taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
11. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hagejad on võrdsetes osades WW pärijad; kostja
ja WW olid WW surma ajal abielus; kostja ja WW vaheliseks varasuhteks oli varaühisus; Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX on kantud
korteriomand asukohaga EEE, mille II jakku on ühisomanikena kantud hagejad ja kostja; Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX III jakku on kantud
tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus kostja kasuks.
12. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §-st 39 ja pärimisseaduse (PärS) § 152 lg-st 4 saavad
kaaspärijad esitada pärandaja abikaasa vastu pärandvara jagamise hagi, et lõpetada ühisomand
eseme suhtes, mis kuulus pärandaja ja tema abikaasa ühisvara hulka. PärS § 152 lg 3 sätestab,
et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast
seadusest ei tulene teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei
saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel
kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule,
pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi
avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike
vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud
ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata,
kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Kostja ei ole
esitanud ühisomandi lõpetamiseks vastuhagi. Kohus saab seetõttu valida üksnes sellise
pärandvara jagamise viisi, mida hagejad on hagis nõudnud.
13. PKS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise
sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Pooled ei ole kohtule avaldanud
asjaolusid, mille kohaselt kostja ja WW ühisvara jagamisel oleks pidanud kalduma kõrvale
abikaasade osade võrdsuse eeldusest. Seetõttu tuleb sellest juhinduda ka pärandvara jagamisel.
Kohtu hinnangul tuleb seetõttu lugeda kostja osa suuruseks pärandvara hulka kuuluvast
korteriomandist ½ (pool) ja hagejate osa suuruseks samuti ½ (pool). Kuivõrd hagejad on WW
pärijad võrdsetes osades, on kummagi hageja osa suurus ¼ (veerand).
14. Kostja avaldatud asjaoludest ei nähtu hagejate taotletud ühisomandi lõpetamise viisi
(müük avalikul enampakkumisel) vastuolu hea usu põhimõttega. Kostja avaldatud asjaoludest
ei selgu, kuidas halvendab korteriomandi müümine kostja elujärge. Korteriomand on
koormatud kostja kasuks isikliku kasutusõigusega elamule, mis võimaldab kostjal
2-20-6
korteriomandit kasutada elamiseks kuni surmani (AÕS § 227 lg-d 1 ja 3). Isikliku kasutusõiguse
sisust tulenevalt säilib kostjal korteriomandi müümisel õigus korteriomandit tasuta vallata ja
kasutada, mistõttu ei saa korteriomandi müümine halvendada kostja heaolu. Korteriomandi
müümine kolmandatele isikutele ei anna kolmandatele isikutele õigust nõuda kostjalt eluruumi
kasutamise eest tasu. Samuti ei teki uuele omanikule õigust nõuda kostja väljakolimist.
Korteriomandi enampakkumisel müümine ei saa toiminguna ohustada kostja tervist ja elu.
Samuti ei saa kostja tervist ja elu ohustada asjaolu, et korteriomandi ainuomanikuks võivad
saada hagejad või kolmas isik.
15. Ühisomandi lõpetamist ei saa takistada ainult asjaolu, et üks ühisomanik on lõpetamise
vastu, sest omistab omanikuks olemisele erilist tähendust või väärtustab omanikutunnet.
Ühisomandi lõpetamist ei välista ka see, kui kostja peab enda omanikuks olemist või
omanikutunnet sedavõrd oluliseks, et omandiõiguse kaotus toob talle kaasa hingelist valu, mis
lõppkokkuvõttes võib mõjutada kostja tervist.
16. Kohtu hinnangul võib korteriomandit koormav isiklik kasutusõigus mõjutada asja avalikul
enampakkumisel müümise korral saadava ostuhinna suurust, sest isiklik kasutusõigus mõjutab
korteriomandi väärtust. Seetõttu hindas kohus, kas hagejate taotletud alternatiivsed pärandvara
jagamise viisid võimaldavad pärandvara õiglasemat jagamist. Hagejad taotlesid alternatiivse
pärandvara jagamise viisina korteriomandi jätmist kostja ainuomandisse kostjale kohustuse
panemisega maksta hagejatele välja nende osa rahas. Kohus peab hagejate nõude
lahendamiseks välja selgitama, kas kostja soovib korteriomandit tervikuna endale saada ning
kui palju on kostja valmis korteriomandi endale saamise eest maksma. Kostja esindaja avaldas
03.06.2020 eelistungil, et kostja välistab kaasomandi lõpetamise. Samuti on kostja avaldanud,
et ta on nõus üksnes ühisomandi lõpetamisega kaasomandi moodustamise teel ja ta ei saa
maksta hagejatele oluliselt enam hüvitist kui 5000 eurot. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega
tahe korteriomandit endale saada. Seetõttu on välistatud pärandvara jagamine selliselt, et
korteriomand jäetakse kostja ainuomandisse ja välistatud on ka korteriomandi müümine
ühisomanike vahelisel enampakkumisel.
17. Ühest korteriomandist mitme korteriomandi moodustamine on võimalik siis, kui see on
ruumikorralduslikult võimalik ja seda saab teha ilma ehituslike ümberkorraldusteta, st kui eraldi
juurdepääs uuele korteriomandile on olemas. Hagejad ei ole esile toonud asjaolusid, mille
kohaselt on eraldi korteriomandite moodustamine võimalik, sh ei ole lisatud hagile jagamisel
tekkivate korterite plaani. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et ühisomandi lõpetamine
korteri reaalosadeks jagamisega ei ole võimalik.
18. Kohus ei pidanud võimalikuks rahuldada kostja taotlust määrata kindlaks otsuse täitmise
kord, mille kohaselt ühisomandi lõpetamisel avaliku enampakkumise kaudu seataks
tingimuseks enampakkumise hinna alammäär 75 500 eurot. Kohus peab arvestama, et otsuse
täitmise korra määramine ei muuda otsuse täitmist võimatuks. Seetõttu peab alghind olema
määratud täitemenetluse seadustikus (TMS) kinnisasja hindamise ja algihinna määramise kohta
sätestatut
arvestades.
Samuti
peab
kohus
arvestama,
et
otsuse
täitmise
korra
kindlaksmääramisel oleks kordusenampakkumise läbiviimisel võimalik asja allahindamine
ning sellest lähtuva uue alghinna määramine. Kui kohus rahuldaks kostja taotluse, võib see
muuta otsuse täitmise võimatuks, kui korteriomandit ei ole võimalik avalikul enampakkumisel
müüa 75 500 euroga. Kui kordusenampakkumisel ei ole võimalik asja alla hinnata, võib see
kaasa tuua kordusenampakkumiste nurjumise ning otsuse täitmise võimatuse.
2-20-6
Apellatsioonkaebus
19. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue
otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
20. Kohus on vastuolus AÕS § 76 lõikega 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ga
138 jätnud kaalumata asjaolud ja poolte huvid ning ühisomandi lõpetamata jätmise.
21. Kostjal ei ole rahaliste võimaluste puudumise tõttu võimalik hagejatele üle läinud kostja
surnud abikaasa osa välja osta kõrgema hinnaga kui 5000 eurot (väär on kohtuotsuse väide, et
kostja ei ole nõus võtma korterit enda ainuomandisse).
22. Oluline on arvestada, et erinevalt hagejatest on kostjal korteriga isiklik seos ja mitte lihtsalt
seos, vaid tugev hingeline side. Kostja on juba eakas inimene ja lesk, kes on koos abikaasaga
ühisomandiks oleva korteri soetanud isiklike vahendite ja pingutuste arvel. Sundvõõrandamine
rikub kostja omandit kui tema põhiõigust ja see ei ole ka ühisomandi lõpetamisel õiguspärane,
kui see ei ole õiglane ja mõistlik. Samuti ei ole sundvõõrandamine õiguspärane, arvestades
asjaolu, et isikliku kasutusõigusega koormatud korteri turuväärtus on oluliselt alla korteri
turuhinna ja kostja, kelle jaoks on korter täisväärtuslik, saab selle läbi kahju, mistõttu see on
kostja suhtes topelt ebaõiglane.
23. Kuigi kostjale ei kaasne ühisomandi lõpetamisel kohustust oma pikaaegsest kodust
lahkuda, ei saa kostja talle jäänud isikliku kasutusõigust realiseerida, et saada korteri sundmüügi
hinna ja turuhinna vahe, kui selgub, et ta ei suuda tasuda korteri jooksvaid kulusid ja ta vajab
teist elamispinda.
24. Kohus on jätnud arvestamata hagejate poolt väljendatud erilise kättemaksu motiivi.
Hagejad süüdistavad kostjat selles, et nende isa emast lahutas ja nad praktiliselt hülgas, ja
tahavad panna kostja selle eest vastutama. Ilmselt piirduvad hagejad korteri ebamõistliku
sundmüügi kaudu tühise hüvitisega ja püüavad ise madala hinnaga (arvatavasti variisikute
kaudu) omandada täielikult hageja omandis olevat korteri ja leida siis võimalusi kostja
täiendavaks kahjustamiseks.
25. Kostja ei nõustu sellega, et maakohus ei rahuldanud kostja taotlust enampakkumise
alghinna määramiseks summas 75 500 eurot. Seda määramata kujuneb enampakkumise hind
äärmiselt madalaks ja samuti sellest kostjale makstav hüvitis. Samas saavad aga hagejad
variisikute kaudu soodsa hinnaga kätte kostja varaosa ja kahjustavad teda materiaalselt ning
ohustavad ka edaspidi kostja tervist ja elu, vaatamata retoorikale, et nende peamine huvi on
vabaneda ühisest omandist.
Vastustajate seisukoht
26. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja
menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)
§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2-20-6
28. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme
õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohus on nõuetekohaselt kõiki poolte väiteid ja
tõendeid hinnanud ning jälgitavalt ja arusaadavalt põhjendanud, miks on alust rahuldada hagi
hagejate primaarnõudes. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja
tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib
ringkonnakohus järgmist.
29. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu
diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on
ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt Riigikohtu
10.04.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-17-9749/34, p 11). Maakohus ei ole diskretsioonipiire
ületanud ega menetlusnorme rikkunud, vaid on õigesti poolte huvisid kaaludes leidnud, et kostja
ja hagejate ühisomand korterile tuleb lõpetada ning selle kõige õiglasemaks viisiks on korteri
müük avalikul enampakkumisel.
30. Pooled ei vaidle selle üle, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr
XXXXXXX (aadress EEE) kantud korteriomand on kostja ja hagejate ühisomandis ning
hagejate näol on tegemist kaaspärijatega PärS § 147 mõttes. PKS § 39 ja PärS § 152 annab
kaaspärijatele nõudeõiguse pärandaja abikaasa vastu, et lõpetada ühisomand eseme suhtes, mis
kuulus pärandaja ja tema abikaasa ühisvara hulka. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara
jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei
tulene teisiti. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi
lõpetamist. Seejuures saavad kaasomanikud valida kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mis
on toodud AÕS § 77 lõikes 2. Riigikohus on selgitanud, et üksnes erandjuhul on võimalik jätta
kaasomand hea usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud
kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (vt Riigikohtu 10.04.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-17-
9749/34, p 11). Kostja väitel tuleks ühisomand jätta lõpetamata tulenevalt sellest, et kostja on
eakas ja on korteris elanud pikki aastaid ning on sellega emotsionaalselt seotud. Kostja mure
on kolleegiumile mõistetav, kuid nendest asjaoludest siiski ei piisa, et jätta ühisomand
lõpetamata. Riigikohus on pidanud asjaolu, et inimene on 66-aastane ja elab poolte
kaasomandis olevas elamus 1945. aastast ning kaotab elamu müügi tõttu oma elukoha,
piisavaks, et jätta kaasomand lõpetamata (vt Riigikohtu 09.05.2006 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-
45-06, p 20). Teisalt on Riigikohus leidnud, et kaasomandi lõpetamata jätmiseks ei anna alust
see, et kostjale võib olla kaasomandi lõpetamise tagajärjel emotsionaalselt koormav oma
pikaaegsest kodust lahkuda ning samuti ei takista kaasomandi lõpetamist asjaolu, et üks
kaasomanik on lõpetamise vastu (vt Riigikohtu 04.09.1997 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-92-97 ja
10.04.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-17-9749, p 13). Käesolevas asjas on kostjal vanust 71 aastat
ja ta on elanud vaidlusaluses korteris 35 aastat ning arusaadavalt omab korteriga isiklikku ja
emotsionaalset seost. Maakohus on arvestanud sellega oma otsustuse tegemisel. Samuti on
maakohus arvestanud sellega, et kostja kasuks on korterile seatud tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et neid asjaolusid kogumis arvesse võttes
ei saa jätta ühisomandit lõpetamata. Seda eelkõige selle tõttu, et kostja ei pea korterist lahkuma
ja saab kasutada endiselt talle emotsionaalselt olulist eluaset tähtajatult ja tasuta. Kuidas kostja
elujärg halveneks võrreldes sellega, et kostja ei ole enam omanik, ei ole kostja selgitanud ja see
ei nähtu kolleegiumile ka asjas esitatud seisukohtadest ning kogutud tõenditest.
31. Lisaks kostja huvidele peab kohus ühisomandi lõpetamise otsustamisel kaaluma ka
hagejate, kui kaaspärijate huvisid. Vaidlust ei ole selles, et kostja abikaasa otsustas
testamendiga määrata enda pärijateks hagejad. Hagejad on pärimise tulemusel saanud samuti
korteri omanikeks (ühisomanikena). Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et ühisomandi
2-20-6
lõpetamata jätmisel ei oleks pärandaja viimane tahe realiseeritud, kuna hagejatel puudub
sisuliselt võimalus korterit kasutada või muul viisil sellest kasu saada.
32. Ühisomandi lõpetamata jätmise aluseks ei saa kolleegiumi hinnangul olla ka asjaolu, et
isikliku kasutusõiguse tõttu on korteri müügihind madalam ja kostja saab väiksema hüvitise.
Tegemist ei ole erandliku asjaoluga, mille tõttu võiks jätta ühisomandi lõpetamata. Pealegi
mõjutab eseme müügist saadav hind kõigi ühisomanike, sealhulgas hagejate poolt saadava
hüvitise suurust.
33. Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohatu kostja arutluskäik teemal, mis võiks juhtuda, kui
kostja peaks soovima isiklikku kasutusõigust võõrandada. Isikliku kasutusõiguse hilisem
väärtus ei oma tähtsust ühisomandi (kaasomandi) lõpetamise otsustamisel ega lõpetamise
viiside valikul. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, mis motiivil on hagejad soovinud ühisomandit
lõpetada. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on hagejatel kaaspärijatena õigus nõuda
igal ajal kostjalt ühisomandi lõpetamist ning seadus ei näe ette sellise nõude maksma panekuks
mingeid lisatingimusi. Samuti ei saa kostja poolt esile toodust järeldada, et hagejad teostaksid
oma õigust vastuolus hea usu põhimõtte või heade kommetega.
34. Hagejad on esitanud hagiavalduses alternatiivsetena kõik võimalikud ühisomandi
lõpetamise viisid. Riigikohus on leidnud, et kui kasvõi alternatiivselt on nõutud kaasomandi
lõpetamist (ühisvara jagamist) kõiki AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud viise arvestades, ei saa kohus
jätta kaasomandit (ühisomandit) lõpetamata, vaid peab mingi viisi valima (vt Riigikohtu
26.04.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 21). Kostja ei ole esitanud ühisomandi
lõpetamiseks vastuhagi. Kohus sai seetõttu valida üksnes sellise ühisomandi jagamise viisi,
mida hagejad on hagis nõudnud. Maakohus on kaalunud hagiavalduses esitatud alternatiivsete
ühisomandi lõpetamise viiside võimalikkust ja on põhjendatult leidnud, et muul kui avalikul
enampakkumisel ei ole ühisomandi lõpetamine võimalik. Ehkki kostja soovis jääda korteri
omanikuks, ei saa selline viis kõne alla tulla, kuna kostja väitel tal rohkem raha, kui 5000 eurot,
ei ole ja korteri turuväärtus on kostja hinnangul vähemalt 75 500 eurot. Riigikohus on
selgitanud, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta ühis- või kaasomandis olevat kinnisasja ühe ühis-
või kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja
võimeline maksma (vt Riigikohtu 26.04.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p-d 23, 25).
Seega ei saa käesolevas asjas anda korterit kostja ainuomandisse. Hagejad on esitanud
alternatiivse nõudena ka korteri panemise ühisomanike vahelisele enampakkumisele.
Riigikohus on selgitanud, et ühisomandi (kaasomandi) saab lõpetada jagatava asja või õiguse
panemisega ühisomanike (kaasomanike) vahelisele enampakkumisele vaid sellisel juhul, kui
mõlemad neist nõuavad asja või õigust tervikuna enda omandisse (vt Riigikohtu 03.10.2018
otsust tsiviilasjas nr 2-16-15236, p 21). Praegusel juhul on kostja vaielnud vastu hagejate
nõutud ühisomandi lõpetamise viisile ehk korteri panemisele ühisomanikevahelisele
enampakkumisele. Seega ei ole ka see ühisomandi lõpetamise viis teostatav. Samuti ei ole
võimalik antud juhul korterit jagada reaalosadeks. Maakohus on seda põhjalikult selgitanud ja
ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi siinkohal korrata. Eeltoodust tuleneb, et kuna
ühisomandi lõpetamata jätmise aluseid käesoleval juhul ei esine ja muud hagiavalduses esitatud
ühisomandi lõpetamise viisid ei ole võimalikud, on ainukeseks viisiks, mida kohus sai valida,
korteri müük avalikul enampakkumisel.
35. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et rahuldada ei saa kostja taotlust
enampakkumise alghinna määramiseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea
vajalikuks neid korrata. Kostja väide, et korteri madala müügi alghinna ja variisikute
kasutamise tõttu võivad hoopis hagejad korteri omandada, on oletuslik ja asjakohatu. See, kas
alghind võib osutuda liiga madalaks ja hagejad võivad osaleda kellegi vahendusel korteri
2-20-6
enampakkumisel, ei anna alust kohtul määrata korteri müügiks alghinda. Täitemenetlust
alustatakse ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks TMS § 23 järgi ning
kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise TMS-s sätestatud korda arvestades
(TMS § 78 jj ja § 150 jj) (vt Riigikohtu 26.04.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p
36.1). TMS § 82 lg 1 kohaselt on asja alghind enampakkumisel hindamise tulemusena saadud
ja arestimisakti märgitud hind. TMS § 74 lg 3 kohaselt hinnatakse arestitud asjad võlgniku ja
sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet
hindab vara kohtutäitur (TMS § 74 lg 4). Seega eelkõige on mõistlik pooltel saavutada
kokkulepe korteri müügihinna osas. Kui see ei õnnestu, hindab vara kohtutäitur ja määrab
alghinna, lähtudes TMS § 74 lg 5 kohaselt selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas
asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Lisaks selgitab
ringkonnakohus, et kohtutäituri määratud hinda on kohtutäiturile esitatava kaebusega võimalik
vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras.
36. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud
menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
37. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. Hagejatel ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulusid
tekkinud.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Ande Tänav