2-20-114576/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-114576

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. detsembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

X vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Y apellatsioonkaebuse hind 1948,50 eurot

X vastuapellatsioonkaebuse hind 679,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja C, lepinguline esindaja vandeadvokaat Imbi

Seimar

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 16. aprilli 2021. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata Y poolt 31. jaanuaril 2021 ringkonnakohtule esitatud

dokumentaalsed tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 30. detsembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-114576

osas, millega maakohus mõistis Y-lt X kasuks välja igakuise elatise 98,30 eurot

ületavas osas, tagasiulatuva elatise 1034,10 eurot ületavas osas, samuti

menetluskulusid puudutavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Y-

lt X kasuks välja mõistmata igakuine elatis 98,30 eurot ületavas osas, tagasiulatuv

elatis 1034,10 eurot ületavas osas ning jaotada menetluskulud ja määrata need

kindlaks vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Ülejäänud

osas jätta maakohtu otsus muutmata käesolevas otsuses toodud põhjendustel.

3. Rahuldada Y apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta X vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada hagi osaliselt.

5.2. Välja mõista Y-lt X kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 1. september 2019 kuni

31. märts 2020 eest 1034,10 eurot.

5.3. Välja mõista alates 1. aprillist 2020 Y-lt X kasuks elatis 98,30 eurot kuus kuni

X täisealiseks saamiseni.

5.4. Elatis tuleb tasuda C pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,

märkides maksekorralduse selgitusse „elatis“ ning millise perioodi eest elatist

makstakse. Kohtuotsuse jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise on

Y kohustatud tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise

elatise iga jooksva kuu 5. kuupäevaks.

5.5. Jätta maakohtus kantud X menetluskuludest 40% Y kanda ja Y

menetluskuludest 60% X kanda.

5.6. Määrata kindlaks X-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning

mõista Y-lt välja X kasuks maakohtus kantud menetluskulud 432 eurot (koos

käibemaksuga).

Menetluskulud

tuleb

tasuda

C

pangakontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, märkides maksekorralduse selgitusse, et

makse tehakse menetluskulude katteks.

5.7. Y-l maakohtus kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5.8. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C (ema) esitas X (laps, hageja) nimel 13. aprillil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Y-lt (isa, kostja) elatise 292 eurot kuus saamiseks. Kostja esitas

makseettepanekule vastuväite ja Harju Maakohus kohustas 5. mai 2020. a määrusega hagejat

esitama nõuetekohane hagiavaldus.

2. Hageja esitas 19. mail 2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja

mõista elatise 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära alates 13. aprillist 2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti palus

hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 1. september 2019 kuni 12. aprill 2020

eest 2072,80 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt elab hageja alates 2019. a septembrist emaga. 2019. a

septembris oli hageja kostja juures 4–5 päeva ja detsembris 6 päeva. 2020. a algusest alates

viibib hageja kostja juures vastavalt Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-19-18988 määratud

suhtluskorrale. Hageja ülalpidamiskulud on järgmised: elamis- ja sisustuskulu ning suvel Xs 90

eurot; toidu- ja majapidamistarvete kulu 120 eurot; transpordikulu 40 eurot; vee-, elektri-,

televisiooni- ja internetikulu 40 eurot; tervishoiuga seotud kulu 20 eurot; lasteaiakulu 70 eurot;

kulu spordile, kultuurile ja meelelahutusele 80 eurot; hügieeni-, ilu- ja pesemistarbed 20 eurot;

riiete ja jalanõude ostmise kulu 80 eurot; sünnipäevade ja külastuste kulu 40 eurot; mänguasjade

ja muude huvikaupade ostmise kulu 30 eurot.

Hageja ema töötasu on 2123 eurot kuus (bruto), millele lisandub üüritulu 450 eurot kuus.

Hageja emale kuulub korteriomand Tallinnas, elamumaa ja suvila ning mittetulundusmaa X

külas, samuti sõiduauto. Igakuised kohustused on autoliising 143,11 eurot ja remondilaen

117,26 eurot ning hageja ema ülalpidamisel on lisaks hagejale üks alaealine tütar. Hageja ema

on küsinud kostjalt raha hageja ülalpidamiseks. Hageja igapäevast toimetulekut ei kindlusta

kostja poolt üksikute asjade ostmine ega kalli korteri üürimine.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagi esitaja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt peab ta hagejat ülal ajal, mil ta on lapsega koos. Lisaks on kostja

ostnud hagejale riideid, jalanõusid, mänguasju ja toitu. Samuti on kostja ostnud hagejale

jalgratta, tasunud hageja jõulukingi eest ja viinud lasteaia rühma kasvatajate kingituseks

raamatu. Kostja on ka teinud ettepaneku, et tasub hageja arstivisiidi eest. Lisaks on kostja

üürinud hageja heaolu silmas pidades hageja ema üürikorteri ja lasteaia läheduses asuva korteri.

Hagejaga seotud toetused laekuvad hageja ema pangakontole ja kostja eeldab, et vähemalt

osaliselt on neist kantud hagejaga seotud kulud.

Kostja töötab pangas ja tal on kindel sissetulek. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-19-18988

kehtestanud ajutise suhtluskorra, mille kohaselt viibib hageja 2020. a algusest ka kostja juures.

Kostjale ei saa ette heita, et hageja ema on takistanud hagejal veeta kostjaga pikemalt aega.

Hageja ema on ka kinnitanud, et ta ei soovi ülekannete tegemist ja sularaha andmist. Hagis esile

toodud kulutused hageja ülalpidamiseks on ülepaisutatud, tõendamata ja kulude arvestamise

metoodika on arusaamatu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 30. detsembri 2020. a otsusega rahuldamata kostja 3. detsembri

2020. a taotluse protokolli parandamiseks ja 13. detsembri 2020. a taotluse tõendite esitamise

tähtaja pikendamiseks ning rahuldas hagi kostja vastu osaliselt, mõistis kostjalt hageja

ülalpidamiseks välja elatise perioodi 1. september 2019 kuni 12. aprill 2020 eest 1602,10 eurot

ja alates 13. aprillist 2020 216,50 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja

menetluskulud jättis kohus 74,14% ulatuses kostja kanda ja 25,86% ulatuses tema enda kanda

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 800,70 eurot hageja menetluskulude katteks.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja on hageja

isa, hageja elab ema juures, kuid suhtleb ka alates 2020. a jaanuarist regulaarselt isaga, kostja

ei ole alates hageja vanemate suhte lõppemisest 2019. a septembris oma lapse ülalpidamiseks

elatist maksnud ning mõlemad vanemad on suutelised hagejat ülal pidama vähemalt seaduses

sätestatud miinimummääras.

Hageja eluasemekulude suurust tõendab hageja ema pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt

maksab ta igakuiselt korteriühistule 89–150 eurot, elektrienergia tarbimise eest 12–23 eurot

ning televisiooni ja interneti kasutamise eest 12–33 eurot. Arvestada tuleb asjaoluga, et hageja

elab koos ema ja õega. Põhjendatud kulu kindlakstegemisel saab arvesse võtta tasutud arvete

keskmise. Toidu- ja majapidamiskulu suuruse määramisel tuleb arvestada toidukaupade hindu

jaekaubanduses, hageja vanust, kasvueas lapse toitumist ja seda, et hageja elab 3-liikmelises

perekonnas. Hügieenitarvete kulu suuruse määramisel tuleb arvestada sellega, et igapäevaselt

on vaja hügieenitarbeid enda ja oma pesu pesemiseks ning aeg-ajalt juuksuri juures käimiseks.

Lasteaiakulu tõendab hageja ema pangakonto väljavõte. Tervishoiuga seotud kulu suuruse

määramisel tuleb arvestada, et hageja tarbib retseptiravimeid ja elab kliimas, kus levivad sügis-

talvisel perioodil sagedasti haigused, milliste vältimiseks on vaja tarvitada aeg-ajalt

profülaktilisi ravimed ja vitamiine. Riiete ja jalanõude ostmise kulu suuruse määramisel tuleb

arvestada jaemüügis olevate kaupade hindu ja asjaolu, et laps vajab kiire kasvu tõttu sagedast

garderoobi uuendamist. Transpordikulu suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et

ühistransport Tallinna linna piires on tasuta, kuid aeg-ajalt on hagejat vaja sõidutada ka autoga.

Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ülalpidamiskulud 433 eurot kuus: eluasemekulu 53

eurot, toidu- ja majapidamiskulu 120 eurot, hügieenitarvete kulu 20 eurot, lasteaiakulu 70 eurot,

tervishoiuga seotud kulu 20 eurot, riiete ja jalanõude ostmise kulu 80 eurot, vaba aja veetmisega

seotud kulud 50 eurot, transpordikulu 20 eurot. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et laps elab

emaga, kuid suhtleb ka isaga, kuid isa ei ole lapse ülalpidamiseks elatist maksnud ja laps on

viibinud isa juures reeglina vaid kahel nädalavahetusel kuus, pärast 1. juulit 2020 aeg-ajalt ka

rohkem, on isa kohustatud kandma poole lapse ülalpidamise kuludest. Asjaolu, et isa on ostnud

lapsele jalgratta, mänguauto, saapad, mõned riideesemed ja mänguasju, ei tähenda, et lapse isa

on ülalpidamiskohustust täitnud vahetult ja piisaval määral. Seega tuleb kostjalt välja mõista

elatis 216,50 eurot kuus.

Kuivõrd hageja vanemad on lahus alates 2019. a septembrist, kostja ei ole elatist maksnud ja

hageja vanemate vahel peetud kirjavahetus tõendab, et hageja ema on küsinud raha hageja

ülalpidamiseks kostjalt alates 2019. a septembrist, on kostjalt põhjendatud elatis välja mõista

tagasiulatuvalt perioodi 1. september 2019 kuni 12. aprill 2020 eest kokku 1602,10 eurot.

Kostja apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks

maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja esindajate kanda. Muuhulgas palub kostja,

et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsustuse jätta kostja 3. detsembri 2020. a taotlus

protokolli parandamiseks ja 13. detsembri 2020. a taotlus tõendite esitamise tähtaja

pikendamiseks rahuldamata ning soovib, et ringkonnakohus kohustaks maakohut protokolli

parandama ja kostjal tekiks võimalus esitada täiendava tõendina kohtuistungi protokoll ja

tõendid lapse elukoha kasutuseelise osas.

Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, sest ei teinud kostjale enne kohtuistungeid

nähtavaks hageja esindajate esitatud tõendeid ega sisulisi menetlusdokumente, mistõttu puudus

kostjal võimalus oma seisukoht kujundada ja esitada vastuväited tõendite osas.

Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, sest tõendatud on, et kostja on hagejat

ülal pidanud ja teinud seda seaduses sätestatud miinimummäärast suuremas ulatuses. Juba

ainuüksi 2019. a detsembris ostis kostja hagejale neli paari jalanõusid. Arusaamatu on kohtu

järeldus, et kostja on ostnud hagejale vaid ühe jalgratta, sest ka hageja esindaja kinnitas, et

kostja on ostnud kaks jalgratast. Samuti varustab kostja hagejat riietega aastaringselt ja oli

valmis seda tõendama. Maakohus ei pööranud tähelepanu kostja esitatud kulutuste nimekirjale

ega nõudnud kulutuste tõendamist.

Maakohtu arutlusest on sisuliselt välja jäänud asjaolu, et Harju Maakohtu 1. juuli 2020. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18988 kehtestatud ajutise suhtluskorra kohaselt viibib hageja iga

paaritu nädala reede õhtust kuni järgmise nädala kolmapäevani kostja juures ja hageja esindaja

nentis maakohtu istungitel, et kostja juures olles on hageja kostja ülalpidamisel. Maakohus jättis

ka arvesse võtmata, et lapsetoetus laekub hageja ema pangakontole ja vanemad on kokku

leppinud, et sellest kaetakse lapse lasteaiatasu. Hageja ema sellele väitele vastu ei vaielnud.

Valdav osa maakohtu järeldustest ei tugine tõenditele, vaid hageja esindajate esitatud

seisukohtadele või kohtu enda subjektiivsele arvamusele. Nii näiteks ei ole maakohus viidanud

konkreetsele tõendile, millest kohtu arvates järeldub, et hageja ema on kostjalt lapse

ülalpidamiseks elatist nõudnud. Maakohus jättis kostja esitatud tõendid arvestamata. Asjaolu,

et kostja on varustanud hagejat kõige vajalikuga, on tõendatav ainuüksi Tallinna Kesklinna

Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse ametniku 4. oktoobri 2019. a e-kirjaga.

Maakohus seda tõendit ega hageja ema 3. septembri 2019. a e-kirja, milles hageja ema teatab,

et ta on palunud kostjal raha mitte üle kanda ega sularaha anda, arvesse ei võtnud.

Maakohtu seisukoht, et kohus lähtub hageja kostja juures viibimise arvesse võtmisel faktidest,

mil hageja kostja juures oli ja ei käsitle põhjuseid, miks hageja kostja juures viibida ei saanud,

on vastuolus kohtupraktikaga. Samuti jääb arusaamatuks maakohtu järeldus, et eluasemekulud

on tekkinud vaid hageja emal. Ka kostjal on eluasemekulud ja kostja on elukoha valimisel

arvestanud hageja heaoluga.

Kostja esitas 3. detsembril 2020 taotluse maakohtu istungi protokolli parandamiseks, kuna

protokollist puudus osa, mille käigus kohus oli sunnitud möönma, et kostjale ei olnud

menetlusdokumente nähtavaks tehtud ning protokollis esitatud väide, et teha tuli päringuid

krediidiasutustele ja Maksu- ja Tolliametile, kuna kostja ei esitanud nõutud tõendeid, ei vasta

tõele. Kostja esitas kohtu määratud tähtaja jooksul tõendi töötasu kohta ja Harju Maakohtu

määruse tsiviilasjas nr 2-19-18988, millega määrati kindlaks ajutine suhtluskord lapsega

suhtlemiseks. Samuti tuleb protokolli kanda menetlusõiguse normi rikkumine.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Hageja vastuapellatsioonkaebus

7. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja

teha selles osas uue otsuse, millega mõista kostjalt alates 13. aprillist 2020 kuni hageja

täisealiseks saamiseni välja elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära.

Kostja on kinnitanud, et tema varaline seisund võimaldab hagejat ülal pidada seaduses

sätestatud miinimummääras, tal ei ole rohkem ülalpeetavaid ning ta töötab pangas tasuval ja

vastutusrikkal tööl. Maakohus ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, miks tuleb vaatamata

sellele elatis välja mõista alla seadusjärgse miinimummäära, kuigi kostja ei ole seda taotlenud.

Samuti on hageja ema esile toonud kulutused ja nende suuruse, mida tal on hetkel olnud

võimalik teha. Jääb arusaamatuks, millest lähtuvalt on maakohus meelevaldselt vähendanud

hageja ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suurust ja osad kulutused üldse välja jätnud. Kostja

on tasunud alates 2019. a septembrist hageja ülalpidamiseks 70 eurot, aga seda ei saa pidada

vanema ülalpidamise kohustuse täitmiseks.

Vastustaja seisukoht

8. Kostja vaidleb hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et vaidlustatud otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise

elatise 98,30 eurot ületavas osas, tagasiulatuva elatise 1034,10 eurot ületavas osas, samuti

menetluskulusid puudutavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse,

millega jätab kostjalt hageja kasuks välja mõistmata igakuise elatise 98,30 eurot ületavas osas,

tagasiulatuva elatise 1034,10 eurot ületavas osas ning jaotab menetluskulud ja määrab need

kindlaks vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas jääb

maakohtu otsus muutmata käesolevas otsuses toodud põhjendustel. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt. Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vaidlustatud otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 2² alusel.

10. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulutuste suuruse üle, samuti lapse vajaduste rahuldamiseks kummagi vanema tehtavate

kulutuste suuruse ja ülalpidamiskohustuse kandmise üle. Pooled ei vaidle, et mõlemate

vanemate varaline seisund võimaldab täita lapse ülalpidamise kohustust perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras.

11. Kostja apellatsioonkaebuse väite kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme,

sest ei teinud asja materjale kostjale e-toimikus õigeaegselt nähtavaks. Kolleegium leiab, et

tegemist on TsMS §-st 199 tuleneva menetlusosalise õiguse olulise rikkumisega, kuid samas

nähtub asja materjalidest, et selle rikkumise on maakohus kõrvaldanud. Maakohtu

26. novembri 2020. a istungi protokollist nähtuvalt tehti kostjale hageja esitatud tõendid e-

toimikus nähtavaks samal päeval, s.o 26. novembril 2020, ning kostjale anti tähtaeg tõendite

osas seisukoha esitamiseks 3. detsembriks 2020.

TsMS § 656 lg-le 1 tuginemisel tuleb kaebuse esitajal ka näidata, kas ja kuidas oleks kohtu

nõuetekohaselt tegutsemisel lahendatud asi teisiti. Otsust ei ole põhjust tühistada, kui pooltele

oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid (vt Riigikohtu 29. mai 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 31). Praegusel juhul andsid nii maa- kui ka ringkonnakohus

kostjale korduvalt võimalusi oma seisukohti esitada (vt ringkonnakohtu 1. veebruari 2021. a ja

8. aprilli 2021. a e-kirjad). Seega ei anna nimetatud rikkumine – tõendite e-toimikus nähtavaks

tegemise viibimine – alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Samuti märgib kolleegium, et nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja taotlus maakohtu

26. novembri 2020 istungi protokolli parandamiseks pole põhjendatud. TsMS § 50 lg 1 sätestab

menetlustoimingu protokolli sisu nõuded. Kohtuistungi protokoll peab kajastama

menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise

seisukohalt olulist (TsMS § 50 lg 1 esimene lause). Maakohtu istungi protokoll vastab

eeltoodud nõuetele. Protokollis on TsMS § 50 lg 1 p 10 järgi kajastatud, et kostjale on jäänud

nähtavaks tegemata hageja poolt 15. oktoobril 2020 esitatud tõendid ning määratud kostjale

täiendav tähtaeg seisukoha esitamiseks.

12. Kostja on apellatsioonkaebusega koos esitanud tõendid – väljavõtted e-toimikust ja

S. Kristenpruni 3. septembri 2020. a e-kiri (apellatsioonkaebuse lisad 2–6). Nimetatud tõendid

on juba maakohtule esitatud, mistõttu puudub vajadus nende asja juurde võtmiseks.

13. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud välja selgitamata elatise nõude lahendamiseks

tähtsust omavad asjaolud. Maakohus on jätnud tuvastamata hageja vajaduste rahuldamiseks

kummagi vanema tehtavate kulutuste suuruse ja kostja osa hageja ülalpidamise kohustuse

kandmisel. See rikkumine tingib maakohtu otsuse osalise tühistamise.

13.1. Hageja esindaja väitel kulub hageja ülalpidamiseks ühes kuus 630 eurot, kuid hageja

soovib kostjalt saada elatist seaduses sätestatud miinimummääras, s.o hagiavalduse esitamise

ajal 292 eurot kuus. Maakohus tuvastas, et lapse vajadused on miinimumelatisest väiksemad,

s.o 433 eurot kuus. Jagades selle kulu vanemate vahel võrdsetes osades, jättis maakohus

tähelepanuta, et kostja peab lapsega suhtlemise ajal last ka vahetult ülal. Nimetatud asjaolu –

kui laps on kostja juures, siis kostja kannab lapse kulutusi vahetult – ei ole vaidlusalune. Nii on

hageja ema maakohtu 24. septembri 2020. a istungil kui ka 26. novembri 2020. a istungil

avaldanud, et kui laps on isa juures, kannab isa lapse tavapärased ülalpidamiskulud (dtl 106).

13.2. Maakohus on pidanud hageja põhjendatud ja tõendatud ülalpidamiskuluks 433 eurot kuus.

Nõustuda saab hageja vastuapellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsusest ei nähtu, millest

lähtuvalt on kohus hageja ema välja toodud kulutusi vähendanud. Sellega on maakohus

rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Ringkonnakohus

saab maakohtu rikkumise kõrvaldada.

Nii nagu maakohus on õigesti viidanud, määratakse lapse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi ja tema

kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg-d 1 ja 2). Esmalt tegi ringkonnakohus kindlaks, milliste

kulutuste üle pooled vaidlevad (vt ringkonnakohtu 16. aprilli 2021. a istungi protokoll). Kuigi

maakohtu 24. septembri 2020. a istungil vaidles kostja kõigile hageja ema poolt välja toodud

kulutuste suurusele vastu, siis ringkonnakohtu istungil on kostja TsMS § 231 lg 2 järgi omaks

võtnud, et lapse ülalpidamiseks kulub ühes kuus: toit ja majapidamistarbed 120 eurot; transport

40 eurot; ravimid, vitamiinid, arstivisiidid 20 eurot; lasteaiatasu 70 eurot; kulud spordile,

kultuurile, meelelahutusele 80 eurot; hügieenitarbed 20 eurot; sünnipäevad ja külastused 40

eurot; mänguasjad jm huvikaubad 30 eurot. Seega kokku 420 eurot kuus.

13.3. Pooled vaidlevad, kas kulud eluasemele 130 eurot ja riietele 80 eurot kuus on õigustatud.

Kostja hinnangul saab lugeda nende kulude vajalikuks suuruseks: eluasemele 100 eurot ja

riietele 30 eurot.

Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja ema tõendanud, et kannab lapse eluaseme kulusid 130

eurot kuus. Hageja ema soovib oma väidet tõendada pangakontode väljavõtetega, mida hinnates

on maakohus tuvastanud, et hageja ema kannab igakuiselt korteriga seotud kulusid 89–150

eurot, elektrienergia eest 12–23 eurot ja teleteenuse eest 12–33 eurot (dtl 160–205), millest

lapse osa on 53 eurot. Samas ei sisalda nimetatud kulu võimalikke muid elamisega seotud

kulusid, nt sisustus. Kostja on ringkonnakohtu 16. aprilli 2021. a istungil nõustunud, et lapse

eluasemega seotud kulu ühe vanema juures elades on 100 eurot. Samas leiab kostja, et ta ise

kannab lapse eluasemega seotud kulusid, kui laps on tema juures, ca 250 eurot kuus. Kostja

üürib eluaset ja tasub igakuiselt üüri 550 eurot (dtl 52–54; koos kommunaalkuludega 662,28

eurot). Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud arvestada lapse vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes eluasemekuludega 100 eurot kuus.

Kolleegiumi arvates on hageja ema pangakontode väljavõtetega ja kostja esitatud kviitungitega

tõendatud, et lapsele kulub ühes kuus riietele 80 eurot. Lapse ema on välja toonud, et 2020. a

detsembris oli kulu 78 eurot ja 2020. a juulis 45 eurot (vt 16. aprilli 2020. a kulude väljavõte).

Lisaks sellele on ka isa teinud täiendavalt kulutusi (dtl 43–44, 46–47, kostja 15. aprillil 2021. a

esitatud tõendid).

13.4. Kolleegiumi hinnangul tuleb praegusel juhul arvestada kostja kantavate lapse esmaste

kuludega söögile, riietele, meelelahutusele (sh mänguasjad) ja eluasemele ajal, kui laps on tema

juures. On mõistetav, et ajal, mil laps on isa juures, peab ema kandma ka selle aja eest

eluasemekulusid, kuid põhjendamatu on nõuda kostjalt selle aja eest eluasemekulude katmist,

kui ka tema peab eluasemekulusid lapse huvides kandma (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.4). Hageja ema ei ole tõendanud, et ajal, mil laps viibib isa

juures, peab ka tema lapse esmaseid kulusid nt söögile, riietele ja meelelahutusele täiendavalt

kandma.

Kostja on esitanud ülevaate lapsele 2020. a tehtud kulutustest järgmiselt: juuni 300,19 eurot (dtl

87), juuli 139,90 eurot (dtl 88), august 448,36 eurot (dtl 89–90). Hageja ema arvates on isa

teinud lapsele kulutusi, mis ei ole lapse otseseks toimetulekuks ja kasvatamiseks vajalikud.

Kolleegium nõustub ema seisukohaga, sest suures osas on isa teinud kulutusi asjadele, mis ei

taga lapse igapäevast toimetulekut, ning lapse igapäevased vajadused ei piirdu üksnes

maiustuste, mänguasjade, rataste ja riietega.

13.5. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus, et tulenevalt maakohtu määratud

suhtluskorrast viibib laps isa juures paaritu nädala reede õhtul kella 18-st kuni järgmise nädala

kolmapäeva õhtul kella 18-ni (dtl 118–120). Kostja esitatud tõendite põhjal saab järeldada, et

ta täidab vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt kulutuste osas, mis seonduvad mänguasjade,

meelelahutuse ja sünnipäevadega. Nende kulutuste osas ei tule kostjalt elatist välja mõista.

Kolleegiumi hinnangul on eluaseme, toidu, transpordi, ravimite ja vitamiinide, hügieenitarvete,

riiete ja jalanõude näol tegemist kulutustega, mille kandmine sõltub sellest, kumma vanema

juures laps on. Seega jääb vanemate vahel jagatavaks kuluks 380 eurot. Kui mõlemad vanemad

kannavad vahetult kulutusi 1/3 kuust, siis jääb nende vahel võrdselt jagada ülejäänud 1/3 kuust,

mis teeb isalt väljamõistetavaks elatiseks 63,30 eurot (= 380 ÷ 6). Sellele lisandub lasteaiatasu

35 eurot (= 70 ÷ 2), sest tegemist on kulutusega, mille kandmine ei sõltu sellest, kumma vanema

juures laps on.

14. Kostja heidab maakohtule ette, et kohus ei ole oma otsuses hinnanud kostja väidet, et elatise

suuruse määramisel tuleb arvestada ema pangakontole laekuva lapsetoetusega. Kostja ei vaidle

vastu, et igakuine lasteaiatasu on 70 eurot, kuid leiab, et selle eest ei pea ta elatist emale

maksma, sest see on kaetud lapsetoetusega. Ringkonnakohus saab selle eksimuse kõrvaldada ja

täiendab maakohtu otsuse põhjendusi.

Kostja viitab lapse ema ja tema vahel lapsetoetuse osas sõlmitud kokkuleppele, mis kolleegiumi

hinnangul on tõendamata. Kohtupraktikas on leitud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt

iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, kuid elatise vähendamiseks alla

miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude

asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste

vajadused on miinimummäärast väiksemad) (vt Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas

nr 2-16-11905/66, p 19). Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et esineksid mõjuvad põhjused, mis

annaksid kohtupraktikas välja toodud põhimõtte alusel lapsetoetuse võrra elatist vähendada (nt

kostja töövõimetus, halb varaline seisund või teised ülalpeetavad).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 98,30 eurot kuus (= 63,30

eurot + 35 eurot).

15. Maakohus rahuldas osaliselt hageja nõude tagasiulatuva elatise välja mõistmiseks. Hageja

ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis perioodi 1. september 2019 kuni

12. aprill 2020 eest tagasiulatuva elatise 1602,10 eurot ületavas osas rahuldamata. Kostja

seejuures vaidlustab maakohtu otsuse tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas täies ulatuses.

Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole tuvastanud tagasiulatuva elatise eeldusena,

et hageja ema oleks kostjalt lapse ülalpidamiseks elatist nõudnud, samuti jättis maakohus

hindamata kostja tõendi (3. septembri 2019. a e-kiri), milles hageja ema teatab, et ta ei ole

nõudnud kostjalt elatise maksmist (dtl 55).

15.1. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tagasiulatuva elatise

väljamõistmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. Nimetatud sätte mõte on kaitsta

ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille

rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud

isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 4. detsembri

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Seega tuleb tagasiulatuvalt välja mõistetava

elatise suurust määrates arvestada, kas see asetab isiku äärmiselt raskesse olukorda ning on

kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul

kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. See aga ei tähenda, et kui õigustatud isik

ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist

nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt

ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle

asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu 25. mai 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20). Seega ei ole vaja hageja tagasiulatuva elatise nõude eeldusena

tuvastada, kas hageja ema on kostjalt varem elatist nõudnud või mitte.

15.2. Hageja ema arvestuse kohaselt oli laps 2019. a septembrist kuni 2020. a septembrini isa

juures 59 päeva (vt maakohtu 24. septembri 2020. a istungi protokoll; dtl 106, 136–159). Kostja

leiab, et tema ei pea nimetatud asjaolu tõendama ning tuleb arvestada asjaoludega, miks laps

isa juures viibida ei saanud. Puudub vaidlus, et 2020. a jaanuarist lähtuvad vanemad esialgsest

suhtluskorrast (maakohtu 21. jaanuari 2020. a määrus, mille kohaselt on laps isa juures 2 x 48

tundi kuus). Nimetatud suhtluskorda muudeti 1. juuli 2020. a määrusega, mille kohaselt on laps

isa juures paaritu nädala reede õhtul kella 18-st kuni kolmapäeva õhtul kella 18-ni (dtl 118–

120).

Kolleegiumi hinnangul tuleb lähtuda ema esitatud andmetest, sest kostja ei ole vastupidist

tõendanud. Praeguses vaidluses ei oma tähtsust kostja väited, et last tema eest varjati. Kostja ei

pea tagasiulatuvalt elatist maksma, kui ta tõendab, et isegi kui laps ei viibinud tema juures, täitis

ta lapse ülalpidamiskohustust. Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja esitatud tõenditest sellist

järeldust teha.

15.3. Kuna hageja tagasiulatuva elatise osas maakohtu otsust ei vaidlustanud, tuleb selle

hindamisel arvestada maakohtu tuvastatuga, mille kohaselt on hageja ülalpidamiskulud 433

eurot kuus. Kostja esitatud tõenditest saab teha järelduse, et vaidlusalusel perioodil kandis ta

lapsega seotud kulutusi piisavalt meelelahutusele ja mänguasjadele ning osaliselt toidule ja

riietele. Kui vaba aja veetmisega seotud kulutus 50 eurot välja jätta, siis on lapse kulud 383

eurot. Laps on vaidlusalusest perioodist olnud kostja vahetul ülalpidamisel (2019. a septembrist

kuni 2020. a märtsini) 24 päeva, mille osas on kostja kandnud kulutusi 306,40 eurot (= 383 ÷

30 x 24). Hageja ema kulutused on olnud seitsme kuu eest 2374,60 eurot (= 7 x 383 – 306,40).

Seega on ema kandnud isast ülalpidamiskulusid rohkem 2068,20 eurot (= 2374,60 – 306,40),

millest pool tuleb kostjalt välja mõista, s.o 1034,10 eurot.

Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust osas, milles maakohus on tagasiulatuvalt välja

mõistnud elatise ka 2020. a aprilli 12 päeva eest, ning täpsustab, et 1. aprillist 2020 tuleb

hagejale maksta elatist 98,30 eurot kuus.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse,

siis on vajadus muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Tulenevalt TsMS § 163

lg-st 1 jäävad maakohtus kantud hageja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

(sh igakuine ja tagasiulatuv elatis) 40% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 60%

ulatuses hageja kanda.

16.1. Maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud ja kostja ei ole

menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustanud. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 432 (= 1080 x 40%) eurot. Kostjal

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

16.2. Ringkonnakohus märgib apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1).

Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätab kohus kummagi poole enda kanda TsMS § 171

lg 1 ja § 163 lg 1 alusel, võttes arvesse, et hageja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja

kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

17. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)