2-20-11046/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-11046

Kohtuasi

XX (pankrotis) pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.02.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i PlusPlus Capital määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik XX (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXX)

Pankrotihaldur Andrias Palmits

Määruskaebuse esitaja AS PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Regina Pikalev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS-i PlusPlus Capital määruskaebus Harju Maakohtu 15.02.2021 määruse

peale läbi vaatamata.

2. Jätta määruskaebemenetluse kulud AS-i PlusPlus Capital kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-20-11046

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 16.09.2020 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati

pankrotihalduriks Andrias Palmits. 15.02.2021 määrusega lõpetas maakohus võlgniku

pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas kohustustest

vabastamise menetluse.

2. AS PlusPlus Capital esitas 02.03.2021 Harju Maakohtu 15.02.2021 määruse peale

määruskaebuse. Pankrotihaldur vaidles kaebusele vastu ja märkis, et kaebuse esitajal puudub

kaebeõigus. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas

lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et AS-i PlusPlus Capital määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lõigete 1 ja 2 kohaselt kontrollib

ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti

menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse

võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et AS-il PlusPlus Capital puudub kaebeõigus Harju

Maakohtu 15.02.2021 määruse vaidlustamiseks. TsMS § 660 kohaselt võib määruse peale

määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul,

kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lõikest 1

tulenevalt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse

käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel. Pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale

määruskaebuse esitamist reguleerib PankrS § 164. Selle paragrahvi lõikest 1 tuleneb, et

pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik, ning lõige 2

sätestab, et võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse

esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt PankrS § 161 lõikele 2 või

§ 163 lõikele 2 vastuväite. Pankrotihaldur on vastuses kaebusele õigesti selgitanud, et antud

juhul võlausaldaja eespool nimetatud vastuväidet esitada ei saanukski. PankrS § 161 reguleerib

pankrotimenetluse lõpetamist erijuhtudel, s.o pankrotimenetluse lõpetamine pankroti aluse

äralangemise tõttu (PankrS § 159) ja pankrotimenetluse lõpetamine võlausaldajate nõusolekul

(PankrS § 160). PankrS 163 lõikes 3 peetakse aga silmas vastuväite esitamist lõpparuandele.

Praegusel juhul on kohus võlgniku pankrotimenetluse lõpetanud raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist ehk PankrS § 158 alusel, st tegemist ei ole lõpparuande kinnitamise olukorraga

ega pankrotimenetluse erijuhtudel lõpetamise olukorraga. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebuse

esitajal praeguses asjas kaebeõigust.

6. Kolleegium märgib täiendavalt vastuseks kaebajale, et kaebeõiguse seisukohalt ei oma

tähendust, kas võlausaldaja oli pankrotimenetlusest teadlik või mitte. Lisaks on pankrotihaldur

vastuses

määruskaebusele

tõendanud,

et

kaebaja

nõuet

täitnud

kohtutäitur

oli

pankrotimenetlusest teadlik.

7. Kuivõrd maakohus on määruskaebuse Harju Maakohtu 15.02.2021 määruse peale

menetlusse võtnud, aga kaebajal puudub õigus määruse peale edasi kaevata, on määruskaebus

võetud menetlusse ebaõigesti ja tuleb TsMS § 664 lõike 2 alusel jätta läbi vaatamata. Kuna

määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei hinda ringkonnakohus kaebuse väiteid sisuliselt.

2-20-11046

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Kuivõrd käesolev lahend on määruskaebuse esitaja suhtes kohtuasja menetlust lõpetav

lahend TsMS § 173 lõike 1 esimese lause mõistes, tuleb kohtul määrata kaebemenetlusega

seotud menetluskulude jaotus. Määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu jäävad

menetluskulud TsMS § 168 lõike 2 (koosmõjus § 639 lõikega 1 ja §-ga 659) alusel kaebaja

kanda. Kuivõrd määruskaebusele on vastuse esitanud üksnes pankrotihaldur, puuduvad

määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud.

9. Määruskaebuse esitaja võib TsMS § 150 lõike 1 punkti 3 alusel esitada taotluse

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kuna tsiviilasi on jätkuvalt maakohtu

menetluses, saab lõivu tagastamise otsustada maakohus (TsMS § 150 lõige 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/