2-19-122817/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-19-122817 Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2021. a, Tallinn

Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Kohtuasi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali hagi XX vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26. jaanuari 2021. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1706,30 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (registrikood 11223507)

Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON: 1. Keelduda XX Harju Maakohtu 26. jaanuari 2021. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. 2. Jätta menetluskulud XX kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

2(3) nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 25. veebruaril 2021 XX (kostja, apellant) e-kiri, milles kostja teatas, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus käsitleb kostja e-kirja apellatsioonkaebusena Harju Maakohtu 26. jaanuari 2021. a otsuse peale.

2. Ringkonnakohus jättis 28. veebruari 2021. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja määras kostjale tähtaja järgmiste apellatsioonkaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks: kohtule eestikeelse allkirjastatud apellatsioonkaebuse esitamiseks; apellatsioonkaebuse koos selgelt väljendatud taotlusega esitamiseks; apellatsioonkaebuse põhjenduse märkimiseks; apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohtu määrus toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte 5. aprillil 2021. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks saabus 19. aprillil 2021. Kostja määruses osundatud puudusi ei kõrvaldanud ega riigilõivu ei tasunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

4. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Ringkonnakohus selgitas kostjale, et kostjal tuleb esitada ringkonnakohtule eestikeelne vormikohane apellatsioonkaebus, milles on selgelt välja toodud, millises ulatuses esimese astme kohtu otsust vaidlustakse. Samuti tuli kostjal selgelt välja tuua, missugust ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb, kui ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse asja maakohtule tagasi saatmata, st esitada kohtule soovitud kohtuotsuse resolutsiooni sõnastus. Samuti tuli kostjal välja tuua, miks kostja arvates tegi maakohus esitatud asjaolude pinnalt vale otsuse. Kostja kohtule eeltoodud asjaolusid ei teatanud ega kaebuses esinenud puudusi ei kõrvaldanud.

Kostja apellatsioonkaebusest nähtuvalt leiab kostja, et ta ei ole õnnetust põhjustanud ning tema autole ei ole ekspertiisi teostatud. Üksnes ekspertiisi määramata jätmine ei ole aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Eeltoodust tulenevalt esineb alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 3401 lg 2 ja 637 lg 1 p 6 alusel.

5. TsMS § 637 lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud.

Ringkonnakohus selgitas kostjale, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõiv riigilõivuseaduse § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 kohaselt.

Riigilõivu tasumise tähtaeg saabus 19. aprillil 2021. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud. Ringkonnakohus selgitas kostjale, et kui määratud tähtajaks apellatsioonkaebuses esinevaid puudusi ei kõrvaldata, võib ringkonnakohus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse

3(3) menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja 637 lg 1 p 3 alusel, sest kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud.

6. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna ringkonnakohus keeldus kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei edastanud seda hagejale vastamiseks ning hagejal ei saanud vastaspoolelt väljamõistetavaid menetluskulusid kostja apellatsioonkaebusega seoses tekkida, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. TsMS § 638 lg 9 kohaselt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin