3-21-70/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

06.05.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-70

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla käskkirja nr 5-2/20/766

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.03.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.03.2021 määruse

resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-21-70.

2. Võtta asja materjalide juurde haldusasja nr 3-21-359 toimikus sisalduv Tallinna

Vangla 03.03.2021 vastus nr 1-11/21/5450-2 ja selle lisad digitaalse toimiku lehekülgedel

25–27, 29–30 (3-21-359/5s).

3. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.03.2021 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

4. Tõlkida määruse resolutsioon ja põhjendused vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna

Vangla

määras

XX-le

26.11.2020

käskkirjaga

nr

5-2/20/766

distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise kaheks ööpäevaks Tallinna Vangla kodukorra

p 1.13.1 rikkumise eest. Kaebaja esitas käskkirja peale vaide, milles taotles

distsiplinaarkaristuse tühistamist, teiste distsiplinaarkaristuste õiguspärasuse kontrollimist ja

kompensatsiooni maksmist. Tema sõnul tema selgitused varastati. Tal on õigus enda andmete

mitteavaldamisele.

2. Tallinna Vangla jättis 14.12.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/439-2 XX vaide rahuldamata.

2(5)

3. XX esitas Tallinna Halduskohtule 09.01.2021 kaebuse, milles esitas järgmised taotlused:

tühistada distsiplinaarkaristus, esitada kirjalik vabandus ja maksta hüvitist. Kaebaja palus

vastata vene keeles. Tallinna Vangla on uurimist venitanud ning tema selgitused on varastatud.

Talle määratud 24 distsiplinaarkaristust põhinevad Tallinna Vangla kodukorra p 4.10 ebaõigel

tõlgendamisel. Talle ei ole arstiabi osutatud. Vanglaametnike poolne narrimine meediku- või

arstivisiidi ajal ning dialoogide ja tervisekaebuste pealtkuulamine kujutab endast kinnipeetavate

ebaseaduslikku kohtlemist. Rikutud on kodukorra p-e 19.6, 19.7 ja 21.1 ning vangistusseaduse

(VangS) § 52 lg-t 1 ja 2 ning § 53 lg-t 2.

4. Vastuseks kohtunõudele teatas vangla, et kaebaja ei ole kahjunõuet vanglale esitanud, kuigi

vaides on kompensatsiooni maksmine märgitud.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 12.02.2021 määrusega heastamisnõude (vabandamine),

andis kaebajale menetlusabi ja vabastas ta enda avalduste, kohtulahendi resolutsiooni ja

põhjenduste kulude kandmisest, jättis kaebuse tühistamis- ja hüvitamisnõuete osas käiguta ning

andis kaebajale 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh 250 euro suuruse riigilõivu

tasumiseks. Kaebajal tuli selgitada, milles seisnes talle tekkinud mittevaraline kahju.

Kaebaja ei ole heastamiskaebuse osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu

tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Liiati puudub kaebajal õigus vabandamist

nõuda. Tähelepanuta tuleb jätta arstiabi osutamisega seotud väited, sest ka selles osas oli

kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Üksiti ei kuulu meditsiiniliste otsuste

vaidlustamisega seotud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Hüvitamisnõude osas

tuleb lugeda kohtueelne menetlus läbituks, sest vangla jättis selle nõude õigusvastaselt

lahendamata.

6. Kaebaja esitas 11.03.2021 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, sest

vangla ei paku talle tööd ja tal ei ole raha. Ta palus algatada kriminaalasi, sest tema selgitused

on kaotatud. Kaebaja palus end kutsuda kohtuistungile. Talle ei anta paberit ja takistatakse

kirjade saatmist. Käskkirja arvestatakse teistes distsiplinaarasjades. Tema au ja hea mainet

kahjustati ja tekitati kahju tervisele, tekkis stress. Süüdistust pole vene keelde tõlgitud. Kaebaja

selgitas, et tal hakkas öösel halb, inspektor kutsus meediku. Abi osutamisel hakkas inspektor

küsima, miks kaebaja ei käi jalutuskäikudel. Kaebaja palus abi osutamist mitte segada, sest

polnud aeg vastata etteheidetele. Inspektor ei lõpetanud, mistõttu pidi kaebaja paluma tal

lahkuda.

7. Tallinna Halduskohus jättis 25.03.2021 määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi

taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse

käiguta ning andis kaebajale 7-päevase tähtaja 250 euro tasumiseks alates määruse resolutsiooni

p 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2). Ühtlasi hoiatas kohus kaebajat, et riigilõivu tasumata

jätmisel kaebus tagastatakse (resolutsiooni p 3).

Menetlusabi andmine eeldab, et isikul ei ole oma majandusliku seisundi tõttu võimalik

menetluskulusid kanda ja on piisav alus arvata, et kavandatav menetluses on edukas (HKMS §

111 lg-d 1 ja 3). Kaebaja sissetulek neljal eelneval kuul enne kaebuse esitamist on 0,20 eurot

ning see on ka kaebaja konto lõppjääk 11.01.2021 seisuga. Seega ei võimalda kaebaja

majanduslik seisund riigilõivu tasuda. Kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu tuleb menetlusabi

taotlus siiski rahuldamata jätta.

Kaebajale määrati distsiplinaarkaristus Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumise eest

põhjusel, et ta süüdistas meditsiinilise abi osutamise käigus 26.10.2020 kell 03.15–03.40

meditsiiniõde abi andmata jätmises. Käskkirja aluseks oleva ettekande kohaselt oli kaebaja

suhtumine vaenulik ja kaebaja kasutas fraasi „uidi otsjuda!“. Kodukorra punkti 1.13.1 järgi on

kinnipeetav muu hulgas kohustatud käituma vanglateenistujatega viisakalt ning suhtlemisel

järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid ning üheski vestluses, pöördumises ega muus

3(5)

kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust

riivavaid väljendeid. Kaebajale väljastati vangistust reguleerivate õigusaktide venekeelsed

tõlked 02.01.2020, mistõttu olid talle kinnipeetava kohustused teada. Kaebaja ei ole käskkirja

aluseks olevas ettekandes toimunud sündmusi ega enda käitumist eitanud. Süüline tegu on

seega õigesti tuvastatud.

Kaebaja väide uurimise venitamise ja kodukorra p 21.1. rikkumise kohta ei ole põhjendatud.

Distsiplinaarkaristuse võib määrata ühe kuu jooksul arvates rikkumisest teadasaamisest.

Juhtum toimus 26.10.2020 ja käskkiri anti 26.11.2020. Seega on karistus määratud VangS § 64

lg 41 ls-s 1 sätestatud tähtaega järgides. Kaebajal oli võimalik anda selgitusi, kuid ta ei

kasutanud seda. Kaebaja väitis temalt selgitusi küsima tulnud menetlejale, et andis selgitused

koos vaidega. Kuna vaie jõudis menetlejani, ei ole põhjus kahelda, et ka selgitused oleksid

vanglani jõudnud. Kaebaja keeldus selgituste andmisest uuesti. Kaebaja ei ole käskkirja aluseks

oleva sündmuse kohta esitanud selgitusi kohtule. Vanglal on karistuse määra otsustamisel lai

kaalutlusõigus. Käskkirjas on põhjendatud karistuse liiki ja pikkust. Kaebajal on kehtivad

distsiplinaarkaristused, sh ebaviisaka suhtlusviisi eest, mistõttu ei ole kahepäevane karistus

ilmselgelt ebaproportsionaalne. Ei nähtu, et rikutud oleks distsiplinaarmenetluse norme.

Kahju hüvitamine eeldab, et käskkiri on õigusvastane. Kuna selliseid asjaolusid ei nähtu, ei ole

täidetud kahjunõude kohustuslik eeldus. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi ega tõendeid selle

kohta, et distsiplinaarkaristuse määramise tagajärjel oleks kahjustatud tema au, head mainet,

kahjustatud tervist, mistõttu ei ole nende tagajärgede tekkimine ka tõenäoline.

8. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 30.03.2021 määruskaebuse, milles palub kohtul

vabastada ta 250 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Ta viibib vanglas ning tal ei ole tööd,

mistõttu ei ole tal võimalik riigilõivu ise maksta. Kaebaja palub õigusabi ja tõlgi määramist,

sest siis ta saab vastata faktide alusel, mitte pimesi. Ta palub saata kohtuotsuse vastuse seisuga

25.03.2021 vene keeles.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-d 9 ja 10). HKMS

§ 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

10. Kaebaja on esitanud liitkaebuse, paludes tühistada 26.11.2020 käskkiri ning hüvitada

kahju. Liitkaebuse esitamisel tuleb tasuda lõivu nõude eest, millelt tuleb maksta suurim riigilõiv

(HKMS § 104 lg 1). Kuna kaebaja nõuab kahju hüvitamist kohtu omal äranägemisel, tuleb

kaebuselt maksta riigilõivu 250 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 3).

11. Puudub kahtlus, et kaebajal ei ole raha, et tasuda 250 euro suurust riigilõivu (HKMS § 111

lg 1 ja § 112 lg 1). Halduskohus on samas õigesti märkinud, et majanduslik seisund ei ole ainus

kriteerium, mida menetlusabi taotluse lahendamisel hinnatakse. Menetlusabi andmine eeldab

ka, et isiku kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures arvestatakse menetluses

osalemise edukuse hindamisel muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale (HKMS § 111

lg 2). HKMS § 111 lg 3 järgi ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on

ebamõistlik. Menetluses osalemist loetakse ebamõistlikuks, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus, asjast tulenev kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse

eeldatavate kuludega, või kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

12. Halduskohus jättis menetlusabi taotluse rahuldamata, sest pidas kaebuse rahuldamist

ebatõenäoliseks. Halduskohtu hinnangul ei esinenud käskkirja õigusvastasusele osutavaid

4(5)

aluseid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

13. Kaebajale pannakse 26.11.2020 käskkirjas süüks kodukorra p 1.13.1 rikkumist. Osutatud

sätte kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega viisakalt ja järgima

suhtlemisel kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Käskkirjast nähtuvalt andis meditsiiniõde

kaebajale 26.10.2020 meditsiinilist abi, mille käigus süüdistas kaebaja teda abi andmata

jätmises. Samuti ütles kaebaja vaenulikult: „Uidi otsjuda!“ Kaebaja ei ole eitanud käskkirja

andmise aluseks oleva sündmuse toimumist. Selline lahkumise käsu andmine on ebaviisakas

ega vasta üldtunnustatud käitumisreeglitele, eriti kui kaebaja on selle andmisel olnud vaenulik.

Valvuri viibimine meditsiinilise abi andmise ajal samas ruumis ei tähenda, et kaebaja käitumine

oleks vabandatav. Kaebajal tuleb järgida vangla kodukorda. Venekeelne Tallinna Vangla

kodukord on kaebajale tutvumiseks allkirja vastu antud 02.10.2020. Käskkiri on antud VangS

§ 64 lg 41 ls-s 1 sätestatud tähtaega järgides. Selgituste varastamine on ebausutav. Kuna

vangalateenistuja on saanud kätte vaide, puudub kahtlus, et ta oleks saanud kätte ka selgitused,

kui kaebaja oleks need esitanud. Kaebaja on intsidendi asjaolusid kohtumenetluses püüdnud

selgitada, kuid ka sealt ei nähtu, et ta eitaks sündmuse toimumist või sõnavalikut. Käskkirjas

on karistuse liiki ja määra põhjendatud. Käskkirja tühistamiseks ei anna alust kaebaja väide, et

rikkumise sisu ei tõlgitud vene keelde. Kaebajat teavitati 23.11.2020 distsiplinaarmenetluse

alustamisest seoses kodukorra p 1.13.1 rikkumise kahtlusega. Kaebaja kinnitas allkirjaga

teatisega tutvumist. Kaebaja ei ole väitnud, et ei mõista süüdistuse sisu vms. Kaebusel ei ole

seega häid eduväljavaateid.

Põhimõtteliselt on halduskohus seega leidnud, et kaebajale asjast tulenev kasu on

ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Kaebajal on palju

kehtivaid distsiplinaarkaristusi (noomitusi ja kartserikaristusi). Vaidlustatud käskkirja järgi on

kaebajal 24 kehtivat distsiplinaarkaristust. Nõnda ei saa ühe käskkirja tühistamine anda talle

loodetud kasu (iseloomustus süüteoasja menetluses, arvestamine teiste distsiplinaarasjade

läbivaatamisel). Selliselt oleks asjast tulenev kasu ebamõistlikult väike võrreldes

kohtumenetluse eeldatavate kuludega.

14. Kaebaja nõuab ka kahju hüvitamist seoses distsiplinaarkaristuse määramisega.

Halduskohus on asjakohaselt märkinud, et hüvitamiskaebuse rahuldamise esmane eeldus on

haldusorgani õigusvastane tegevus. Käskkirja õigusvastasuse tuvastamine on eespool toodud

põhjendustel aga ebatõenäoline, mistõttu on vähetõenäoline ka hüvitamiskaebuse rahuldamine.

Niivõrd väheste edulootustega kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamine ei ole põhjendatud.

15. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja soovib esitada hüvitamiskaebust seoses sellega, et

valvur viibis 26.10.2020 arstivisiidi ajal tema juures ega lahkunud, kuuldes seega abi osutamisel

pealt tema terviseandmeid (valvuri viibimine kinnipeetava meditsiinilise läbivaatuse juures),

siis tuleb tal esitada esmalt vastavasisuline taotlus Tallinna Vanglale (VangS § 11 lg 8). Vangla

ei ole sellist kahjunõuet lahendanud.

16. Kaebaja on määruskaebuses märkinud: „Lisaks palun kohtult õigusabi ja tõlgi määramist,

et saaksin vastata kohtuotsusele mitte pimesi, nagu praegu, vaid faktide alusel.“

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eelnevast järeldada, et kaebaja soovib riigi õigusabi

esindamiseks halduskohtumenetluses, sest avaldusest nähtub tahe osaleda menetluses ise, mitte

esindaja vahendusel. Igal juhul esineks ka riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-des 1, 5, 6 ja 12

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Ringkonnakohus järeldab eelnevast

siiski, et kaebaja soovib tegelikult kohtulahendite tõlkimist vene keelde.

17. Tallinna Halduskohus andis kaebajale 12.02.2021 määruse resolutsiooni p-ga 3

menetlusabi ja vabastas ta avalduste ja asjakohases osas kohtulahendite resolutsiooni ja

põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest. Nõnda tõlgiti kaebajale 12.02.2021 määruse

5(5)

resolutsioon ja põhjendused vene keelde. Samas ei ole halduskohus tõlkinud vene keelde

25.03.2021 määruse resolutsiooni ja põhjendusi. Tallinna Vangla on haldusasjas nr 3-21-359

välja toonud, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu

andmetel on XX suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel, ta omandas Ämari Vanglas viibides

keskhariduse X, kus õppetöö toimus eesti keeles, ja mille 11. ja 12. klassi lõpetas kaebaja

kiituskirjaga. Kaebaja pidavat ka vanglaametnikega suhtlema suuliselt eesti keeles. Samas

haldusasjas on vangla esitanud kaebaja eestikeelsed pöördumised. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole esitatud pöördumiste põhjal veendunud, et kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et

mõista kohtulahendeid. Tema keeleoskus on ilmselt piisav, et esitada suuliselt ja kirjalikult

lühikesi eestikeelseid avaldusi. Tema eestikeelsed pöördumised on küll mõistetavad, ent

äärmiselt lakoonilised, sisaldades ka palju vigu. Selliselt võib esineda raskusi keerulisema teksti

mõistmisel. Seega tuleb käesoleva määruse resolutsioon ja põhjendused tõlkida kaebajale vene

keelde, lähtudes menetlusabi jätkuvuse põhimõttest. Kuna kaebaja on olnud võimeline esitama

mõistetava määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 25.03.2021 määrusele, puudub eraldiseisev

põhjus selle määruse resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimiseks. Ringkonnakohus võtab asja

materjalide juurde haldusasja nr 3-21-359 materjalide hulgas sisalduva Tallinna Vangla

03.03.2021 vastuse nr 1-11/21/5450-2 ja selle lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 21, 25–27,

29–30 (3-21-359/5s).

18. Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

25.03.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)