1-21-2824/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

06. mail 2021.a Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik

Margot Mikler sekretär

Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin–Jana Vaab juuresolekul abiprokurör Natalia Duškina osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

Maksim Pronin (ik 38708300315; kodakondsus määratlemata; emakeel: vene keel; x; elukoht: x, töötab ASTOR x (x), kehtivad karistused puuduvad; tõkend – ei ole kohaldatud)

süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas

Maksim Proninit süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult pööras enda kasuks võõra vallasasja ja nimelt: ajavahemikul 06-13.09.2019 võttis tema ehitusobjektilt, mis asub aadressil x, ehitustööde juhi loal isiklikuks kasutamiseks tolmuimeja Würth, mis kuulub x OÜ-le, väärtusega 300 eurot, kuid M.Pronin ei tagastanud tolmuimeja, vaid viskas selle ära. Seega Maksim Pronin pani toime tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Natalia Duškina, süüdistatav Maksim Pronin ja tema kaitsja Toomas Bekker käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS § 201 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Maksim Proninile karistuseks 2 kuud vangistust, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Maksim Pronin ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Maksim Pronin temale KarS § 201 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Tsiviilhagi Kriminaalasi nr. 1-21-2824

2 Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd antud asjas on kahjustatud kannatanu omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on süüdistatava süü tõendamist leidnud kannatanule tekkinud kahju ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud ja samuti süüdistatav tunnistab tsiviilhagi. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb Maksim Proninilt välja mõista tsiviilhagi summas 300 eurot x OÜ kasuks ning raha kanda x arveldusarvele x. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Maksim Proninilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Maksim Proninilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu, s.o. kokku summas 108 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 984 eurot tuleb Maksim Proninil tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 82 eurot.

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1,3; § 248 lg 1 p 5; 249; § 311; § 312; § 313; § 315; KarS § 73 lg 1,3, § 78 p 1, VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5 ja § 127 lg 1, 4 kohus: o t s u s t a s

Süüdi tunnistada Maksim Pronin KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Maksim Pronin ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada Maksim Proninile määratud 1 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.05.2021.a.

Tsiviilhagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb Maksim Proninilt välja mõista tsiviilhagi summas 300 eurot x kasuks ning raha kanda x OY arveldusarvele x.

Menetluskulud Välja mõista Maksim Proninilt 876 eurot sundraha ja kaitsjatasu 108 eurot riigi tuludesse.

3 Menetluskulud kokku summas 984 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 82.00 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Maksim Proninile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik