2-21-102626/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-102626 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. B. vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 1498,42 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806, aadress: Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115) Hageja lepinguline esindaja: M. Š. (e-post: xxx) Kostja: A. B. (isikukood: xxx, elukoht: Tallinn, Harju maakond, faktiline asukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu.) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A. B. hageja PlusPlus Capital AS kasuks võlgnevus 914,00 €, intressid 107,58 €, lepingutasu 29,90 €, haldustasu 11,60 €, viivised 233,53 €, sissenõudekulud 35 € ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 914,00 € alates 30.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

4. Toimetada otsus kostjatele kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta PlusPlus Capital AS hagi A. B. menetluskulud A. B. kanda.

2. Välja mõista kostjalt A. B. hageja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskuludena riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 120 eurot.

3. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb A. B.l tasuda PlusPlus Capital AS-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

A. B. ja D (Müüja) sõlmisid Järelmaksuleping, 05.06.2019 koos selle lisadega, millega andis X AS kostjale laenu kaubaomandamiseks Müüjalt. Lepingu Tingimuste p. 1 (II Üldsätted) järgi järelmaksulepingu alusel ning selles sätestatud tingimustel müüb Müüja Ostjale Kauba ning Ostja kohustub selle eest tasuma Faktoorile vastavalt Järelmaksulepingule (sh Maksegraafikule). Lepingu Tingimuste p. 1 (IV Ostja kinnitused) kinnitas Kostja, et ta on teadlik, et Müüja on Faktoorile loovutanud kõik Lepingust tulenevad nõuded, sealhulgas Kostja vastu tekkinud osamaksete ja muude Lepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasunõuded ning tasunõuete kõrvalnõuded. Pooled kinnitasid Lepingus kauba maksumuse 914 eurot. Kostja ja Faktoor leppisid kokku, et kostja tasub laenu summas 914 € igakuiste osamaksetena 15.-ks kuupäevaks summas 37,27 eurot alates 15.07.2019 kuni 15.06.2023 summas 37,27 eurot. Kostja ei ole Faktoorile ühtegi osamakset graafiku järgi teinud, millega rikkus Lepingu Tingimuste p. 1 (II Üldsätted). Lepingu Tingimuste p. 8.1 (VII Lepingu muutmine, ennetähtaegne ülesütlemine, lõppemine ja lepingust taganemine) järgi võib faktoor Järelmaksulepingu ennetähtaegselt üles öelda, kui Ostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

(3) üksteisele järgneva Osamakse või selle osa tasumisega ja Faktoor on andnud Ostjale edutult kahe (2) nädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et Faktoor ütleb Järelmaksulepingu üles selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral ja nõuab kogu võla tasumist. Kuna kostja rikkus Lepingu Tingimuste p. 1 (II Üldsätted) ja juhindudes Lepingu Tingimuste punktist 8.1, 21.10.2019 andis Faktoor kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 04.11.2019. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud 05.11.2019. a. ütles Faktoor lepingu üles. 08.11.2019. a. loovutas Faktoor oma nõuded Hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas Hageja Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.

Hageja palub mõista kostjalt A. B. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja X AS ja A. B. vahel 05.06.2019 sõlmitud Järelmaksulepingust tulenev võlgnevus 914,00 €, intressid 107,58 €, lepingutasu 29,90 €, haldustasu 11,60 €, viivised 233,53 €, sissenõudekulud 35 €; hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 914,00 € alates 30.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 200 € ja õigusabikulu summas 420 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Kohtu selgitused

Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.04.2021.a.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud

420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 200 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas

200 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ei pea kohus põhjendatuks 420 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades mh esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 320 eurot (200+120). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (320 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik