2-21-4453/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-21-4453 1
Legislator headnote
AI generated2-21-4453/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 2-21-4453 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-21-4453 1
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2021. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-21-4453 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi Exx Mxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ; e-post: carlo.kask@plusplus.ee); Kostja: Exx Mxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-postx; Kostja esindaja: Mxxxxx Mxxxxx (e-postx. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada poolte taotlus. 2. Kinnitada PlusPlus Capital AS lepingulise esindaja Carlo Kask ja kostja ExxxMxxxxxx vahel 04.05.2021. a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1 Kostja kohustub tasuma hagejale põhivõlgnevuse 5591,69 eurot, viivised 1577,68 eurot, riigilõivu ½ määras, s.o summas 275 eurot ja lepingulise esindaja kulud 210 eurot, kokku 7654,37 eurot. Nõutud summad tasub kostja PlusPlus Capital AS arvelduskontole nr EE082200221053320710 AS-is Swedbank, märkides viitenumbriks 24766841. 1.2 Kostja kohustub võlgnevuse kogusummas 7654,37 eurot hagejale tasuma maksegraafiku alusel 36 osamaksega, tasudes alates 15.06.2021. a (esimene osamakse) kuni 15.02.2022. a iga kuu 15ndaks kuupäevaks hageja arvelduskontole 150 eurot, alates 15.03.2022. a kuni 15.12.2022. a iga kuu 15ndaks kuupäevaks hageja arvelduskontole 200 eurot, alates 15.01.2023. a kuni 15.04.2024. a iga kuu 15ndaks kuupäevaks hageja arvelduskontole 250 eurot ning 15.05.2024. a (viimane osamakse) tuleb kostjal tasuda hageja arvelduskontole 304,37 eurot. 1.3 Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata enam kui 30 kalendripäeva, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub resolutsiooni punktis 1.1 märgitud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt
2-21-4453 2 tasuma viivist 0,021918% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos resolutsiooni punktis 1.1 märgitud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 5591,69 € ulatuseni. Põhivõlgnevuse tasumata jääk igal maksekuupäeval on kajastatud poolte vahel allkirjastatud maksegraafikus. 3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-4453 menetlus PlusPlus Capital AS hagis Exx Mxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes.
Menetluskulude jaotus 1. Kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot PlusPlus Capital AS arvelduskontole nr EE082200221053320710 AS-is Swedbank.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
Menetluse käik PlusPlus Capital AS esitas 22.03.2021. a kohtule hagiavalduse Exx Mxxxxxxx vastu kompromisslepingust/võlatunnistusest tuleneva võla ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja võlgnevuse kompromissisummas 7029,37 eurot, sh põhinõue 5591,69 eurot, enne 08.05.2019. a sissenõutavaks muutunud viivised 1437,68 eurot ja viivised põhinõudelt (5591,69 eurot) alates 11.10.2019. a kuni 22.03.2021. a summas 1670,80 eurot, samuti sissenõudekulu 35 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,06% päevas tasumata põhisumma jäägilt, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte enam kui põhinõude ulatuses. PlusPlus Capital AS lepinguline esindaja Carlo Kask ja Exx Mxxxxxx sõlmisid 04.05.2021.a tsiviilasjas nr 2-21-4453 kompromisslepingu, mille esitasid samal päeval allkirjastatult kohtule. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
2-21-4453 3 TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et käesolevas asja menetluse lõpetamisel jäävad kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohtute Infosüsteemi andmetel on PlusPlus Capital AS hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 550 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 275 eurot hageja arvelduskontole nr EE082200221053320710 Swedbank AS-is.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik