K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 5. mai 2021, Tartu Haldusasja number 3-21-926 Haldusasi Xi kaebus Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna 15. detsembri 2017. a avalduse nr 4-7.1/08418 tühisuse tuvastamiseks Menetlusosalised Menetlustoimingud Kaebaja – X Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.
Võtta käesoleva asja juurde tsiviilasjas nr 2-18-582 esitatud Xi ja Tartu Linnavalitsuse vahel 16. detsembril 1998 sõlmitud eluruumi üürileping. 2. Tagastada Xi kaebus. 3. Asendada kohtulahendi avaldamisel selles nimetatud isikute nimed ning eluruumi aadress tähemärkidega.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.
X esitas 2. mail 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna 15. detsembri 2017. a avalduse nr 4-7.1/08418 kui haldusakti tühisus.
Kaebaja märgib, et viidatud avalduses (pealkirjastatud „Eluruumi üürilepingu korraline ülesütlemine“) on Tartu Linnavalitsus Xile teatanud, et temaga 16. detsembril 1998 sõlmitud eluruumi (Z, Tartu linn) üürileping öeldakse korraliselt üles. Üürileping lõpeb 28. märtsil 2018. Avalduses palutakse Xil koos pereliikmetega vabastada tema kasutusse antud eluruum hiljemalt 28. märtsil 2018.
3-21-926
2
Kaebaja leiab, et Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna 15. detsembri 2017. a avaldus nr 4- 7.1/08418 on haldusakt, milles sisaldub või mille alusel on tehtud Tartu linna eraõiguslik tahteavaldus (üürilepingu lõpetamine). Selles avalduses ei ole aga viidet selle kohta, et Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjon oleks linnavarade osakonnale andnud volituse Xiga üürilepingu korraliseks ülesütlemiseks. Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni otsuseta ei olnud linnavarade osakonnal endal pädevust üürilepingu lõpetamise otsust teha ja üürnikele üürilepingu lõpetamise teadet saata. Linnavarde osakond ei ole lugenud haldusaktiks Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni väidetavat 5. detsembri 2017. a otsust ega Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja poolt 15. detsembril 2017 kaebajale saadetud avaldust nr 4-7.1/08418. Kaebaja järeldab eelnevast, et Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjonis ei ole Xiga üürilepingu lõpetamist arutatud. Kaebaja märgib, et Tartu Linnavalitsuse 29. detsembri 2008. a korraldusega nr 1405 kinnitatud eluasemekomisjoni põhimääruse järgi on ainult eluasemekomisjonil õigus otsustada üürnikuga üürilepingu lõpetamist ning nõuda temalt eluruumi vabastamist.
Kaebaja viitab erinevatele kohtuasjadele (tsiviilasjad nr 2-18-582 ja nr 2-19-15949, haldusasjad nr 3-18-1779 ja nr 3-18-2163), mis puudutavad tema üürilepingu ülesütlemist, ning esitab vastuväiteid teistes kohtuasjades tuvastatule. Ta märgib, et seniajani ei ole mitte ükski kohus menetlenud 15. detsembri 2017. a avalduse nr 4-7.1/08418 tühisuse nõuet ja kaebaja on viidud kohtute poolt eksitusse, et see avaldus ei ole haldusakt. Haldusakte ja (menetlus)toiminguid ei piiritleta nende vormi, vaid sisu järgi. Üürilepingu lõpetamise avalduse puhul sisaldas haldusakt linnavarade osakonna juhataja eraõiguslikku tahteavaldust kaebajaga üürileping lõpetada, kuid see tahteavaldus sai võimalikuks ainult haldusakti andmisega. Seega ei saa väita, et üürilepingu ülesütlemisel haldusakti ei antud.
Linnavarade osakonna juhatajal ei olnud pädevust otsustada munitsipaaleluruumi üürnikega üürilepingute lõpetamise üle. See pädevus on Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjonil. Seetõttu tuleb kaebaja arvates 15. detsembri 2017. a avaldus nr 4-7.1/08418 kui haldusakt tunnistada tühiseks.
KOHTU SEISUKOHT
2.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.
Kaebaja on pöördunud halduskohtu poole kaebusega, milles soovib vaidlustada Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna 15. detsembri 2017. a avaldust nr 4-7.1/08418. Täpsemalt soovib kaebaja selle avalduse kui haldusakti tühisuse tuvastamist vastavalt HKMS § 37 lg 2 punktile 6. Nimetatud avaldusega on korraliselt üles öeldud Tartu Linnavalitsuse ja Xi vahel 16. detsembril 1998 sõlmitud eluruumi üürileping.
4.
Kohus märgib, et kaebaja on seoses aadressil Z, Tartu linn asuva korteri üürilepingu ülesütlemisega algatanud mitu kohtumenetlust. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-18-582 on 25. septembri 2018. a kohtuotsusega (jõustunud 19.06.2019) jäetud rahuldamata Xi hagi Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu) vastu üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks. Samuti nähtub kohtute infosüsteemist, et hetkel on menetlus pooleli tsiviilasjas nr 2-19-15949, kus Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu on esitanud hagi Xi ja Yi vastu eluruumi vabastamise ja eluruumist väljatõstmise ning kahjuhüvitise nõudes. Kaebaja on eluruumi üürilepingu ülesütlemisega seonduvaid kaebusi esitanud ka halduskohtule (haldusasjad nr 3-18-1779, 3-18-2163, 3-21-772, 3-19-1543, 3-19-1114, 3-19-67). Halduskohus on varasemad kaebused tagastanud kas kaebajal kaebeõiguse või halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebajale on kohtumäärustes korduvalt selgitatud, et üürilepingu kui
3-21-926
3
tsiviilõigusliku lepingu ülesütlemist puudutavad vaidlused tuleb lahendada maakohtus. Ka käesolevas asjas ei näe kohus põhjust asuda teistsugusele järeldusele ning leiab, et Xi kaebus tuleb tagastada alljärgneval põhjusel.
5.
Tartu Ringkonnakohus on vaidlusalust teemat puudutavas 18. detsembri 2018. a määruses asjas nr 3-18-2163 (p 9) juba toonud välja, et kohtupraktikas on selgitatud, et linna vara kasutusse andmisel toimub mitmeastmeline menetlus: esmalt valib linn välja isiku, kelle kasutusse vara antakse, seejärel vormistatakse valik korraldusega lepingu sõlmimiseks ning lõpuks sõlmitakse tsiviilõiguslik leping ja poolte vahel tekib eraõiguslik suhe (Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 17). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik- õiguslik juriidiline isik (Riigikohtu erikogu 24. märtsi 2015. a määrusasjas nr 3-3-4-1-15, p 9; erikogu 20. detsembri 2001. a otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p-d 13-16). Seega, kuigi kaebajaga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu üheks pooleks on Tartu linn, on selle üürilepingu puhul tegemist tsiviilõigusliku lepinguga, mille suhtes ei ole välistatud võlaõigusseaduse (VÕS) üürilepingut reguleerivate normide kohaldamine (VÕS § 272 lg 4 p 4).
6.
Kohus märgib, et kaebaja ja Tartu linna vahel 16. detsembril 1998 sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingus (tl 28-29) on välja toodud üürniku ja üürileandja õigused ja kohustused ning lepingus puudub avalik-õiguslikule suhtele iseloomulik regulatsioon. Kaebaja üürilepingu ülesütlemist puudutavad vaidlused on seega võrsunud eraõiguslikust suhtest ning halduskohtul puudub seetõttu pädevus ka käesoleva kaebuse lahendamiseks. Üürilepingu ülesütlemisel ei teki lepingupoolte vahel avalik-õiguslikku suhet ega anta välja haldusakti, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Seetõttu on ebaõige kaebaja arvamus, et üürilepingu ülesütlemiseks on Tartu linn andnud või oleks pidanud andma haldusakti (vt eelviidatud ringkonnakohtu määruse p 9). Selliseks haldusaktiks ei ole ka Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna 15. detsembri 2017. a avaldus nr 4-7.1/08418 üürilepingu ülesütlemiseks. Avalduses on ka selgesõnaliselt märgitud, et seda on võimalik vaidlustada Tartu Maakohtus (tl 9p).
7.
HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus märgib, et eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja lahendama maakohus (TsMS § 9 lg 1). Kaebaja on oma õiguste kaitseks ka maakohtu poole pöördunud (tsiviilasi nr 2-18-582).
8.
HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Kaljumäe kohtunik
