4-21-1305/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2021 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-21-1305 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi

G.B kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

02.03.2021.a otsusele väärteoasjas nr 2302,21,001269, millega G.B karistati Liiklusseaduse § 227 lg 2

järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kaebuse esitaja

G.B, isikukood: XXX; elukoht: xxxx Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo - liiklusjärelevalvekeskuse .03.2021.a otsus väärteoasjas nr 02 2302,21,001269 muutmata ja G.B kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja R. A. 02.03.2021.a otsusega väärteoasjas nr 2302,21,001269 määrati G.B-le karistuseks KarS § 63 lg 1 kohaldades LS § 227 lg 2

järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis G.B 02.02.2021 kell 08:37 A. H. Tammsaare teel, Tallinnas, mootorsõidukit kiirusega 79 km/m (+/-

5 km/h) alal, kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h ning ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Samuti juhtis ta mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning millel puudus kehtiv liikluskindlustus.

22.03.2021.a esitas G.B 02.03.2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse

eeltoodud otsuse esitatud kaebuse vaidlustamiseks. Kohus jättis 26.03.2021 G.B käiguta. .2021 kaebuse esitaja kõrvaldas puudused. 08.04

Kaebuse kohaselt on G.B tega, kuid palub kohtul asendada kohtuv lise nõus rikkumis ä menetleja poolt m ratud karistus, s.o juhtimis iguse peatamine 4 kuuks, rahatrahviga. Kaebaja ää õ sõnul on autojuhtimisõigus kaebajale ä öö eluliselt t htis, sest t koht asub xxxx, elab maal ja ka ta t iseloom eeldab juhtimis iguse olemasolu. Oma v idete t estuseks esitas kaebaja kaks fotot öö õ ä õ temaga s lmitud t lepingust. Kaebuse esitaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. õ öö

Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning esitas

kaebuse osas 20.04.2021.a kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et alused

kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise

raskusele Seejuures juhtis ning on põhjendatud. kohtuväline menetleja tähelepanu, et isiku

kari b stusregistri väljatrükist nähtu ilmekalt, et liiklussüütegude toimepanemine, sh lubatud

sõidukiiruse ületamine ei ole G.B ’i jaoks juhuslikku laadi vaid pigem süstemaatiline ,

tegevusisik omab muuhulgas kolme kehtivat karistust lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

Määratud rahatrahvid on jäetud seaduses ettenähtud aja jooksul tasumata, isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist ning eeltoodust saab teha järelduse, et G.B ei ole endale

aru andnud, et lubatud sõidukiiruse ületamise näol on tegemist ühe enamohtlikuma väärteoga liikluses ega jõudnud arusaamale, et juht, kes ei suuda kinni pidada kehtestatud kiirusepiirangutest ning arvestada liikluses osaledes kaasliiklejatega, ei tunne ilmselgelt piisavalt hästi liiklusreegleid ja on seetõttu mootorsõiduki juhina liikluses oh Samuti leiab kohtuväline menetleja, et G.B tlik.

ei suudaks tähtaegselt tasuda veel üht rahalist trahvi, kui ta ei ole tasunud talle seni

määratuid ega leidnud rahalisi vahendeid sõiduki ülevaatuse ja kindlustuse eest tasumiseks ka . Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata.

2. Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2

kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). ab ovo

VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

G.B-le heidetakse ette

lubatud sõidukiiruse ületamist mitte vähem kui 24 km/h.

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis.

LS § 73 lg 2 kohaselt peab liikluses kasutatav mootorsõiduk olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

LS § 207 lg 1 näeb ette vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest.

LKindlS § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatut sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust . või automaatset liikluskindlustust

LKindlS § 81 näe ette vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest.

Vaidlus puudub selles, et G.B 02.02.2021 kell 08.37 juhtis A. H. Tammsaare teel, Tallinnas, mootorsõidukit kiirusega 79 km/m (+/-5 km/h) alal, kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h. Samuti juhtis ta mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning millel puudus kehtiv liikluskindlustus.

Kiirusmõõturi Stalker DSR 2X DP021104 salvestisest ja selle andmetest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki registreerimismärgiga sõidukiiruse mõõtmiseks xxxx xxxx

kasutati 02.02.2021 kell 08.37 mõõteseadet Stalker DSR 2X DP021104 ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 79 km/h (+/-5 km/h). Tegu pandi toime Tallinnas, A.H.Tammsaare teel, kus lubatud

kiirus on 50 km/h. Mõõtemääramatust arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem, kui 24 km/h. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja , kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud E. V. mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse nr TTRSS-20-00058 kohaselt oli kiiru Stalker DSR 2X taadeldud 24.03.2020. Majandusja taristuministri smõõtur

20.09.2016 määruse nr 57 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning

mõõtevahendite taatluskehtivusajad” lisa punkti 8.1 alusel on liiklusjärelevalves

kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o 02.

veebruaril 2021, oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus. Samuti kinnitavad

liiklusreg xxxx istri andmed, et G.B ’i poolt 02.02.2021 kell 08:37 juhitud sõidukil

reg.märgiga oli tähtaegselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll (kehtis xxxx

kuni 31.08.2019) ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmete kohaselt puudus ka

liikluskindlustus (kehtis kuni 03.01.2021). Kohtuvälises menetluses antud ütlustes ja ka kaebuses ei vaidlusta menetlusalune isik rikkumist

e tuvastatust, võttes rikkumise omaks.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega, sõiduki liiklusregistri ja Eesti

Liikluskindlustuse Fondi andmetega on väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Menetlusalusele isikule inkrimineeritavate väärtegude toimepanemist ei vaidlusta

ka menetlusalune isik ise, tunnistades süütegude toimepanemist. G.B ületas lubatud

kiirust ning juhtis sõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse

kontroll ja puudus kehtiv liikluskindlustus, kavatsetult. Isik on ka ise selgitanud, et magas hommikul sisse, mistõttu ületas kiirust. Samuti oli tal tegemata sõiduki ülevaatus ja kindlustus, kuna rahaline olukord oli raske. Seega kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis

ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Samuti isik rikkus LS § 73 lg 2 nõudeid ja pani toime LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo ja rikkus LKindlS § 3 lg 2 nõudeid ja pani toime LKindlS § 81 ettenähtud väärteo. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Kuna LS § 227 lg 2, LS § 207 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 227 lg 2 järgi.

LS § 227 lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Väärteoasjas on vaidlus G.B-le mõistetud karistuse osas. Kohtuvälise menetleja

otsusega on G.B-le määratud põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine Määratud karistus on sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem 4 (neljaks) kuuks. . Sealhulgas on kergendava asjaoluna võetud arvesse puhtsüdamlikku G.B kahetsust. raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani G.B toime enamohtliku väärteo, seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise.

Kohus on seisukohal, et G.B on liikluses ohtlik, sest suurima lubatud sõidukiiruse ületamine niivõrd suures ulatuses (mitte vähem kui 24 km/h) näitab isiku suhtumist kehtestatud liiklusreeglitesse.

Karistusregistri andmetel on G.B korduvalt varasemalt karistatud samaliigiliste väärtegude toimepanemise eest ( 3 kehtivat väärteokaristust kiiruse ületamise eest). Kokku on isikul kehtivaid väärteokaristusi karistusregistri andmetel 16 ja kehtivaid kriminaalkaristusi 4

(sh KarS § 4231

järgi). Varasemalt G.B-le mõistetud rahatrahvid on tasumata või asendatud üldkasuliku tööga.

Eeltoodud andmed viitavad ilmekalt, et G.B ei ole teinud temale mõistetud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning rahatrahv ei ole talle kui varasemalt korduvalt karistatud isikule kohane karistuse liik.

Samuti on alust järeldada, et G.B rahatrahviga karistades, ei suudaks ta nimetatud karistust t isegi äita, kuivõrd ta ei leidnud rahalisi vahendeid sõiduki ülevaatuse ja kindlustuse eest tasumiseks. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine G.B-le kohane karistus,

mis võiks avaldada soovitud mõju, pannes teda oma rikkumiste üle järele G.B-le

mõtlema. G.B väide, et ta vajab juhtimisõigust tööl käimiseks ja töö tegemiseks, ei ole käesoleval

juhul asjakohane, sest isik on ennast oma käitumisega ise korduvalt asetanud olukorda, kus

tema majanduslik olukord saab kannatada. Samuti on töölkäimiseks võimalik alati kasutada alternatiivselt ühistransporti. Eelneva tõttu leiab kohus, et määratud karistus vastab tema süü suurusele ning G.B-le

karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid

asjaolusid. Kohus on seisukohal, et - karistuse üld ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud G.B karistamine karistusega, mis eemaldaks ta mõneks ajaks juhina liiklusest. Kohus peab lisaks oluliseks märkida, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida

temale me . Karistus ei pea olema isiku jaoks mugav, sest elepärasem ja sobivam karistus vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Lisaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja , s.t algusest peale, ab ovo

tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja

otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Kohtul puudub seega alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik