2-21-4684/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

05. mai 2021.a, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-21-4684

Tsiviilasi

OÜ Arinberd avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine

pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: OÜ Arinberd (registrikood 11209648,

asukoht Tulika tn 31, 10615 Tallinn) juhatuse liige N M

Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (asukoht Ristiku 10

10612 Tallinn, e-post: lembit@fontala.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ Arinberd pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Arinberd ja kustutada äriregistrist.

3. Peale OÜ Arinberd äriregistrist kustutamist vabastada Lembit Ülper pankrotihalduri

kohustustest.

4. Määrata OÜ Arinberd dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige N M (isikukood xxx)

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Lembit Ülperi tasuks 1551 eurot.

6. Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Lembit Ülperi tasust 584 eurot. Tasu kanda

Lembit Ülperi arvelduskontole nr xxx AS-s SEB Pank.

7. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 967 eurot mõista välja võlgnikult.

8. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

9. Toimetada

kohtumäärus

kätte

avaldajale,

ajutisele

pankrotihaldurile

ning

Rahandusministeeriumile ning saata pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonda ja p 6

osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei

esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik

Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala

asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avalduse asjaolud ja menetluskäik

Võlgnik esitas 24.03.2021 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli toitlustamine. Lisaks

traditsioonilistele toitudele valmistati ja pakuti ka Eesti ja Armeenia rahvustoite. Võlgniku baar oli

lahti 24 tundi ööpäevas ja populaarne öövahetusest tulijatele, kes kas sõid kohapeal või ostsid toitu

kaasa. Võlgniku majandustegevus oli edukas kuni ajani, millal Tallinna Linnavalitsus asus

ettevõtlust kesklinnas öisel ajal piirama. 2019 mais piirati baari lahtioleku aega kella 24-ni, sellega

vähenes käive tunduvalt ja tekkis kahjum summas 1491,60 euro, mis kaeti eelmiste aastate

kasumist. 2020.a. märtsis kehtestati valitsuse poolt eriolukord ja öine teenindus keelati, ka

puhkepäevadel pidi baar kinni olema, kuigi baari põhikäive toimus just neil päevil. See mõjutas

tugevasti majandustulemust ja kahjum moodustas 2020 juba 20150 eurot. 2021 jaanuaris

võlgnikul käivet praktiliselt polnud. Alates 11.03.2021 on valitsus kehtestanud Eesti Vabariigi

territooriumil eriolukorra, mistõttu toidubaar pidi toitlustamise lõpetama ja seetõttu puudub ka

võimalus majandustegevust jätkata ja edasi tegutseda.

Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgnik maksejõuetu juba aastal 2020, mis kandus edasi ka

2021. majandusaastasse ning mis nõudnuks võlgniku juhtorganite otsustavat sekkumist ja

tegevust vastavalt ÄS § 171 lg 2 ja ÄS § 176 nõuetele, vältimaks võlausaldajatele kahju

tekkimist ja selle suurenemist. Võlgniku juhatuse liige N M selgitab vastuses ajutise halduri

teabenõudele, et võlgniku juhatuse/osanike otsuseid viimasel kahel majandusaastal tehtud ei

ole. Seega ei ole võlgniku juhtorganid reageerinud võlgniku maksejõuetusele, võimaldades

täitmata kohustuste jätkuvat suurenemist ning selle kaudu võlausaldajatele suurema kahju

tekkimist. Seega ei ole võlgniku juhtorganid täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ega juhtinud

võlgniku majandustegevust vajaliku hoolsusega, mis on käsitletav raske juhtimisveana. Ajutisel

halduril oleva info ning dokumentide põhjal selgub, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sisse nõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti ei kata võlgniku vara tema

kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise

halduri hinnangu kohaselt võlgnikust ettevõtte tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole

võimalik,

kui

võlgniku

ainuosanik

ei

tee

selleks

vajalikke

täiendavaid

investeeringuid/sissemakseid.

Kas esinevad muud varade tagasivõitmise/tagasinõudmise võimalused, ei ole hetkel täpselt

teada ja tuleb selgitada pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur toob esile, et sõiduk xxx

(registrimärgiga xxx) on 09.03.2021 müüdud hinnaga 500 eurot võlgniku lähikondsele isikule,

müügisumma on laekunud arvelduskontole, kuid pankrotimenetluse käigus vajab selgitamist,

kas sõidukit kasutati ka OÜ xxx ja xxx OÜ majanduslikes huvides ja kui kasutati, kas OÜ Xxx

ja xxx OÜ selle eest ka võlgnikule tasus. Võlgnikule kuulus sõiduk xxx (registreerimismärk

xxx), mis müüdi 09.03.2021 hinnaga 1500 eurot OÜ-le Xxx, kelle juhatuse liige oli N M ehk

võlgniku lähikondne isik, müügisumma ei ole võlgniku arvelduskontole laekunud,

pankrotimenetluse käigus vajab selgitamist, kas sõidukit kasutati ka OÜ Xxx majanduslikes

huvides ja kui kasutati, kas OÜ Xxx selle eest ka võlgnikule tasus. Võlgniku juhatuse liige G K

sõlmis 15.04.2021 (so ajal, mil kohus oli keelanud võlgnikul ilma ajutise halduri nõusolekuta

vara käsutada) XXX AS-ga sõiduki xxx (registrimärk xxx) liisinglepingu nr xxx ennetähtaegse

lõpetamise kokkuleppe, millega liisinguandja ja võlgniku leping lõpetati ja vara viidi koos

dokumentatsiooniga üle N Miga sõlmitud uude lepingusse. Vara võõrandamiseks ajutise halduri

nõusolekut ei küsitud ja vara võõrandamisest isegi ei teavitatud ning aruande koostamise ajaks

lepingut ei esitatud. Pankrotimenetluse käigus tuleb selgitada kui suure summa ulatuses on

võlgnik tasunud xxx liisinglepingu järgseid makseid, kas viidatud sõiduki võlgnikult üle

võtmisega tekib võlgnikul tasutud liisingmaksete tagasinõudeõigus sõiduki omandaja vastu, kas

ja kui suures ulatuses on võlgniku juhatuse liige N M kahjustanud võlgniku võlausaldajate huve

ning sellest tulenevalt kas saab esitada võlgniku juhatuse liikme vastu kahjunõude. Kuna

võlgniku varad on liikunud võlgniku lähikondsete kätte ning võlgniku kanda on jäänud kõik

kohustused, millede täitmiseks vahendeid enam ei ole, siis eespool toodud asjaolusid arvestades

võivad esineda võimalused võlgniku juhtorganite vastu kahjunõude esitamiseks. Aruande

koostamise ajaks on võlgnikul teadaolevat materiaalset vara 144,78 eurot ja kohustusi

42 346,33 eurot.

Ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku ühesuunalist ja

kitsast äriplaani, mis ei arvestanud võlgniku tegevust takistavate võimalike riskidega. Võlgnikul

ei olnud välja töötatud majandusriskide maandamise ja/või hajutamise plaane ega kogutud

selleks vajalikke reserve. Klientide nõudlus vähenes seoses üldise majanduskeskkonna olulise

muutuse tõttu, mis mõjutas oluliselt võlgniku rahavooge. Paljusid võlgnikule ja võlgniku

võlausaldajatele kahjulikke tagajärgi oleks saanud mõjutada ja ära hoida, kui ettevõtte tegevust

oleks planeeritud laialdasemalt ja hajutatud riske. Olemasoleva dokumentatsiooni ja info alusel

on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega

tegu, küll aga esinevad raske juhtimisvea tunnused (PankrS § 28 mõistes). Ajutine haldur on

arvamusel, et käesolev menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu võlgniku pankrotti välja

kuulutamata, kuna käesoleval ajal vabalt võõrandatavad ja teadaolevad varad võlgnikul

puuduvad, millest katta pankrotimenetluse kulusid. Pankrotimenetlus ei pruugi olla

majanduslikult edukas ega tuua endaga kaasa soovitud tulemusi pankrotivara suurendamiseks,

küll aga toob endaga kassa otseseid kulusid, millede katteallikas puudub. Ajutine haldur on

arvamusel, et kui huvitatud isikud nõutud summat deposiiti ei tasu, siis lõpetada

pankrotimenetlus raugemise tõttu, võlgnik likvideerida ja kustutada, määrata dokumentide

hoidjaks juhatuse liige ning haldur vabastada. Ajutine haldur palub määrata tasuks 1551 eurot,

millest 584 eurot hüvitada riigieelarve vahenditest ning 967 eurot mõista välja võlgnikult.

26.04.2021 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks

deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot ning avaldas samal päeval vastavasisulise teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 03.05.2021.

Võlgniku seisukoht

Võlgnik nõustub, et majandustegevus OÜ Arinberd ja OÜ Xxx vahel puudub, sest nende

tegevusalad on erinevad. OÜ Xxx toodab ja turustab pagaritooteid, aga OÜ Arinberd tegeles

toitlustamisega, märkimisväärne osa sellest olid armeenia rahvustoidud, sellepärast olulise osa

töötajatest olid armeenlased. xxx OÜ-l puudub majandustegevus. Võlgnik toob esile, et mitme

äriühingu tegevuses osalevad samad isikud seetõttu, et suure osas mõlema äriühingu tegevusest

moodustavad armeenia rahvustoidud, mida oskavad hästi valmistada vaid üldjuhul armeenlased

ja neid ei ole Tallinnas väga palju, mistõttu tuli tööle võtta ka lähedasi. Võlgnik ei nõustu

halduri väitega, et Arinberd OÜ, OÜ Xxx ja xxx OÜ juhatuse liikmed on lähedased

pereliikmed. Loetletutest on pereliikmed vaid tema ja abikaasa G K. xxx OÜ-l puudub

majandustegevus, seega ei saanud ka tema ,, lähedased´´ kuidagi äritegevust mõjutada. Võlgnik

on nõus, et majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik. Võlgniku väitel

tahtlikku vara kõrvaldamist pole olnud. Võlgnik on seisukohal, et sõidukid müüdi turuhinnaga

ja teised ettevõtted ei ole autot kasutanud. xxx liisingu ümbervormistamine algas märtsi alguses

enne pankrotiavalduse esitamist. Juhatuse liige M soovis sellest teavitada haldurit, kuid tema

telefon ei vastanud koduvatele helistamistele. Väär on halduri järeldus, et kõik võlgniku varad

on liikunud võlgniku lähikondsete kätte. Võlgnik on käitunud heauskselt varade suhtes ja nende

võõrandamisel silmas pidanud võlgniku enda huve.

Maksejõuetuse vältimiseks on võlgnik näiteks 2020 aprillis maksnud kõik arved kinni osanik G.

K ja juhatuse liige N.M enda vahenditest, N. M ütles ära juhatuse liikme tasust ning koondati

töötajaid. Suurem võlg tekkis üürilepingutest, kuid üürileandja keeldus üüri tasumist

pikendamast. Võlgnik on täiesti kindel selles, et tema raske majandusliku olukorra põhjuseks

oli majandustegevuse piirangud, mitte hoolsuskohustuse rikkumine nagu leidis haldur. Võlgnik

ei nõustu halduri arvamusega, et juhatuse tegevuses esinesid raske juhtimisvea tunnused.

Võlgnik nõustub ajutise pankrotihalduri arvamusega selles, et menetlus tuleb lõpetada

raugemise tõttu võlgniku pankrotti välja kuulutamata.

Võlgnik leiab, et ülesannete mahtu on suurendatud ebavajalike andmete kogumisega erinevate

äriühingute kohta, millel omavahel puudub majandustegevuse ja tegevusalade seos. Aruandes

on korratud aastaaruannete näitajaid selle asemel et viidata neile. Haldur on võrrelnud 3

ettevõtte seost, märkamata, et xxx OÜ-l puudub üldse majandustegevus ja tema bilanss on 0.

Võlgniku hinnangul on haldur teinud mitmeid väärjäreldusi, millest olulisem on eksimus selles,

et võlgnik on toime pannud hoolsuskohustuse rikkumise ja tema tegevuses on raske juhtimisvea

tunnused. Et seda väita oleks vaja olnud täielikumat põhjendust. Võlgnik ei ole nõus sellega, et

haldur taotleb temalt 967 euro väljamõistmist, kuna võlgnikul seda raha pole ja see pole

võlgniku arvates põhjendatud.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust

raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja

või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud

kontole kohtu määratud summa.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 144,78 euro väärtuses ning kohustusi on

42346,33 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo

tunnustega tegu, küll aga esinevad raske juhtimisvea tunnused. Ajutine haldur leiab, et vara

tagasinõudmise ja/või tagasivõitmise võimalused küll ei puudu, kuid sellest saadav laekumine

ei ole piisav pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohus nõustub halduriga, et arvestades

aruandes esile toodud asjaolusid võivad esineda tagasinõudmise ja/või tagasivõitmise

võimalused, kuid saadav võimalik tulu ei pruugi katta pankrotimenetluse kulusid. Ükski

võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute

infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse

lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnik oli maksejõuetu juba aastal 2020, mis kandus edasi

ka 2021. majandusaastasse ning mis nõudnuks võlgniku juhtorganite otsustavat sekkumist.

Kohus nõustub halduriga, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja oluliselt varem kui avalduse

esitamise ajaks 24.03.2021. Kuivõrd juriidiline isik on raamatupidamiskohustuslane, siis on tal

jooksvalt olemas andmed nii tulude, kulude kui ka kasumi või kahjumi kohta. Kohtule esitatud

dokumentidest nähtub, et hiljemalt 2021 jaanuaris oli võlgnik maksejõuetu. 2021. jaanuariks

olid teada eelmise majandusaasta raamatupidamise andmed (kahjum 34 271 eurot, lühiajalised

kohustused ületasid käibevara 10 kordselt) ja pankrotiavalduses märkis võlgnik ise, et 2021

jaanuaris käive praktiliselt puudus.

Äriseadustiku (ÄS) § 171 lg 2 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise

kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud

kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku §-s

136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus.

ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20

päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.

Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja

arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja

hoolsusega. PankrS § 28 lg 2 teise lause kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest

isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse

tõttu. ÄS § 171 lg-s 2 ja § 180 lg-s 5¹ sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse tõttu

rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana (Riigikohtu 7. detsembri 2004 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-137-04, p 10).

Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et olemasoleva dokumentatsiooni ja info

alusel nähtub, et esinevad raske juhtimisvea tunnused PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Võlgniku

juhatuse liige N M ei ole täitnud oma kohustusi vajaliku hoolsusega jättes tähelepanuta, et

netovara ei vasta seaduse nõuetele ning pankrotiavaldusega esitamise viivituse tõttu on

võlgniku vara vähenenud 7304 euro võrra (seisuga 31.12.2020 on bilansis vara 10906 eurot ja

seisuga 31.03.2021on 3602 eurot) ja kohustused suurenenud 3921 euro võrra (seisuga

31.12.2020 on bilansis 40281 eurot ja seisuga 31.03.2021 on 44202 eurot). Kohus leiab, et

juhatuse liige ei ole tegutsenud heas usus võõrandades vara vahetult enne pankrotiavalduse

esitamist ja eirates kohtumääruses märgitud käsutuskeeldu. Kui juhatuse liikmel ei olnud

võimalik ajutist haldurit kätte saada telefoni teel, siis oleks saanud ajutise halduriga

kontakteeruda e-posti teel (e-posti aadress on märgitud 30.03.2021 kohtumääruses).

Kohus selgitab, et kui kohus märgib PankrS § 28 lg 2 esimese lause järgi oma lahendis, et

võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, siis ei riku see kohtulahend võlgniku

juhatuse liikme õigusi. Kahju hüvitamise nõude üle peetavas vaidluses saab võlgniku juhatuse

liige vaielda raske juhtimisvea etteheitele vastu ka siis, kui maakohus on varasemalt PankrS §

28 lg 2 esimese lause järgi oma lahendis märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli

võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga (Riigikohtu 10.12.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-112-08, p 13).

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur

kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu

lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe

kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65

lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust

ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse

halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja

büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg

6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur palub 23,5 töötunni eest tasuks määrata 1551 eurot. Kohus ei nõustu võlgnikuga,

et aruanne sisaldab ebavajalike andmeid erinevate äriühingute kohta ja aruandes on korratud

aastaaruannete näitajaid selle asemel, et neile viidata. Ajutise halduri aruandes on välja toodud,

et äriühingutel on/oli seos juhtorgani liikme kaudu, mõlemad äriühingud asuvad võlgnikuga

samal aadressil ning aruandes välja toodud andmed ei pärine suures osas mitte ettevõtete

aastaaruannetest, vaid erinevatest andmebaasidest (sh äriregistrist ja Maksu- ja Tolliameti

kodulehelt), mille haldur on ülevaate saamiseks kompaktselt oma aruandesse kokku koondanud.

Kohus tutvunud aruandega, ei tuvastanud selles asjasse mittepuutuvat informatsiooni. Ajutine

haldur saab oma arvamuse anda kogutud ja esitatud andmetele tuginedes piiratud aja

tingimustes, mistõttu sisaldabki aruanne viiteid asjaoludele, mida tuleb pankrotimenetluse

käigus selgitada ja/või täpsustada. Muuhulgas tuleb ajutisel halduril oma aruandes välja tuua

arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja märkida, kas maksejõuetuse

põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus on seisukohal,

et ajutine haldur on oma arvamust nõuetekohaselt põhjendanud tuginedes olemasolevale

informatsioonile. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust,

halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171

lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui

on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2021 aastal on

kuupalga alammääraks 584 eurot. Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi

vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (01.02.2021 Justiitsministri määrus nr 2 § 2 lg

1). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu

hüvitatakse summas 584 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 967

eurot (1551-584) mõistab kohus välja võlgnikult.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast

juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui

pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta

juhatuse liikme N Mi vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik