2-19-4421/75 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated2-19-4421/75 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht 05. mai 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-4421
Kohtuasi
X hagi Osaühingu Tallchart Faktooring vastu
sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr
022/2018/7480, hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku
andmiseks ja tahteavalduse asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.10.2020 määrus (menetluskulude
kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja
(määruskaebuse
esitaja):
X
(isikukood
XXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat
Magnus Braun ja advokaat Ave-Ly Kõuts
Kostja: Osaühing Tallchart Faktooring (registrikood
12468837), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anto
Kasak ja Erik Lepikson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 15.10.2020 määrus muutmata ja määruskaebus
rahuldamata.
2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele
esitada ka määruskaebus.
2-19-4421
2
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Põhimenetluses rahuldas Harju Maakohus 09.09.2020 otsusega X hagi Osaühingu Tallchart
Faktooring vastu osaliselt ning jättis menetluskulud 95% ulatuses hageja ja 5% ulatuses kostja
kanda. Maakohtu otsus jõustus 13.10.2020.
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid tema menetluskulud kokku 10 466
eurot, millest 8916 eurot oli lepingulise esindaja kulu ning 1550 eurot riigilõiv. Hagejale osutati
õigusabi 61 tundi ja 55 minutit tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga).
Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid tema menetluskulud kokku 7925
eurot, millest 7875 eurot oli lepingulise esindaja kulu ning 50 eurot riigilõiv. Kostjale osutati
õigusabi 56 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta).
Pooled ei esitanud vastuväiteid vastaspoole menetluskuludele.
Maakohtu määrus ja põhjendused
Maakohus määras 15.10.2020 määrusega kindlaks hageja menetluskulud 369,70 euro
ulatuses ja kostja menetluskulud 5866,25 euro ulatuses, mõistis tasaarvestuse tulemusena
hagejalt kostja kasuks välja 5496,55 eurot ja lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.1. Tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-le 1 leidis maakohus, et
põhjendatud ja asja mahukusele ja keerukusele vastavad on poolte lepinguliste esindajate
tunnitasud 144 eurot (käibemaksuga) ja 140 eurot (käibemaksuta). Asja keerukust arvestades
pidas maakohus põhjendatuks ka mõlema poole poolt kahe lepingulise esindaja kasutamist.
5.2. Hageja esindajate õigusabitoimingud ning neile kulunud aega pidas maakohus
õigusabitoimingud analüüsides põhjendatuks 40 tunni ja 35 minuti ulatuses. Hageja vajalik ja
põhjendatud õigusabikulu oli menetluses kokku seega 5844 eurot (käibemaksuga), millele
lisandus riigilõiv 1550 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb hageja kasuks välja
mõista menetluskuluna 369,70 eurot (= 7394 × 5%).
5.3. Kostja esindajate õigusabitoimingud ning neile kulunud aega pidas maakohus
õigusabitoimingud analüüsides põhjendatuks 43 tunni ja 45 minuti ulatuses. Kostja vajalik ja
põhjendatud õigusabikulu oli menetluses kokku seega 6125 eurot (käibemaksuta), millele
lisandus riigilõiv 50 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostja kasuks välja mõista
menetluskuluna 5866,25 eurot (= 6175 × 95%).
5.4. Tasaarvestuse tagajärjel mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja 5496,55 eurot
(= 5866,25 – 369,70).
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt tühistada,
vähendades kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust. Kaebuse väited on
kokkuvõtvalt järgmised.
6.1. Vaidlustatud määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Maakohus ei ole hinnanud kostja
(kaebuses ekslikult hageja) lepinguliste esindajate kulunud aega iga menetluskulude nimekirjas
välja toodud kulurea kohta eraldi, mistõttu ei ole kohtu diskretsioon jälgitav. Asja keerukuse
2-19-4421
3
osas sisulised põhjendused puuduvad. Kostja esindajate poolt 01.04.2019–09.04.2019,
26.04.2019, 02.07.2019–18.07.2019, 26.11.2019, 29.01.2020, 25.03.2020 ja 21.07.2020
toimingutele kulunud ajakulu ei ole sellises mahus põhjendatud. Kostja esindaja(te)
põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks saab pidada 4748,33 eurot. Asjas puudus vajadus
kasutada kahte lepingulist esindajat, mistõttu tuleb kulusid veel 50% võrra vähendada. Kostja
menetluskulude põhjendatud suurus kokku on 2424,17 eurot. Kuivõrd mitme esindaja
kasutamine ei olnud põhjendatud, tuleb 50% võrra vähendada ka hageja menetluskulusid
(369,70 × 50% = 184,85).
Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohus tagastas 25.11.2020 kirjaga toimiku maakohtule seaduses sätestatud
kohustuslike menetlustoimingute teostamiseks.
Maakohus toimetas kaebuse vastaspoolele kätte ja andis tähtaja sellele vastamiseks.
9.1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Kaebuses ei ole esitatud ühtegi veenvat põhistust,
mis hageja seisukohti toetaks. Pelgalt hageja arvamus ei ole aluseks menetluskulude
vähendamiseks. Väljamõistetud kulud olid põhjendatud ja vajalikud. Tegemist oli nüansirohke
vaidlusega täitemenetluse lubamatuse üle, mis sisaldas mh hinnangu andmist väidetavale
laenusuhtele, kohustuste ülevõtmise lepingule ja tasaarvestusele. Asjas oli esitatud hulgaliselt
tõendeid ja kuulati üle mitmeid tunnistajaid. Kostja esindajad ei teinud tööd kahekordselt.
Ainsad topeltkulud on seotud istungitega, mistõttu oleks alusetu kõiki kulusid 50% võrra
vähendada. Kaebaja on ise palunud oma kulusid hüvitada oluliselt suuremas ulatuses.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas uuesti
läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel
jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust
vastavalt kaebuse ulatusele, st lähtudes eespool refereeritud väidetest. Maakohtu määrus on
kostja õigusabikulude suuruse osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna
alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud
menetlusnorme. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude
põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja
ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui
kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-
7550, p 11 ja selles viidatud varasem praktika). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja
lepinguliste esindajate osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja
keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja
vajalikkust ümber hinnata.
Maakohus on menetluskulude rahalist kindlaksmääramist piisavalt põhjendanud. Maakohtu
järeldus kostja vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb osutatud õigusabiteenuse
sisu ja kestuse analüüsil. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu
2-19-4421
4
nimekirjas või kuludokumendis, vaid võib toiminguid rühmitada. Nii on maakohus käesoleval
juhul ka talitanud ja see jääb eelmises punktis kirjeldatud kohtu diskretsiooni piiridesse.
Maakohtu käsitlus on loogiline ja jälgitav. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla
üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem
aega (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetlust tervikuna hinnates on asja sisu ja mahtu
ning kostja esindajate kvalifikatsiooni arvestades ajakulu 43 tundi ja 45 minutit põhjendatud
ega ole ülemäärane. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et asja menetlus oli
piisavalt keeruline, et pidada vähemalt kohtuistungitega seonduvaid mitme lepingulise esindaja
kulusid hüvitatavaks. Seejuures on ka hagejat menetluses esindanud kaks lepingulist esindajat.
Põhjendamatu on kaebuse väide, et mitme esindaja kasutamise tõttu tuleks hüvitatavaid
õigusabikulusid 50% võrra vähendada. Kostja kulunimekirjast ei nähtu, et mitme esindaja
kasutamine oleks kohtuistungitega mitteseotud menetluskulude suurust paisutanud.
Kokkuvõtvalt ei anna määruskaebuse väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või
muutmiseks ega määruskaebuse rahuldamiseks.
TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud
kulusid ei hüvitata.
Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3
esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale
edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud
isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Ande Tänav