2-19-4421/75 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 05. mai 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-4421

Kohtuasi

X hagi Osaühingu Tallchart Faktooring vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

022/2018/7480, hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku

andmiseks ja tahteavalduse asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.10.2020 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Magnus Braun ja advokaat Ave-Ly Kõuts

Kostja: Osaühing Tallchart Faktooring (registrikood

12468837), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anto

Kasak ja Erik Lepikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15.10.2020 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-19-4421

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhimenetluses rahuldas Harju Maakohus 09.09.2020 otsusega X hagi Osaühingu Tallchart

Faktooring vastu osaliselt ning jättis menetluskulud 95% ulatuses hageja ja 5% ulatuses kostja

kanda. Maakohtu otsus jõustus 13.10.2020.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid tema menetluskulud kokku 10 466

eurot, millest 8916 eurot oli lepingulise esindaja kulu ning 1550 eurot riigilõiv. Hagejale osutati

õigusabi 61 tundi ja 55 minutit tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga).

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid tema menetluskulud kokku 7925

eurot, millest 7875 eurot oli lepingulise esindaja kulu ning 50 eurot riigilõiv. Kostjale osutati

õigusabi 56 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta).

Pooled ei esitanud vastuväiteid vastaspoole menetluskuludele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus määras 15.10.2020 määrusega kindlaks hageja menetluskulud 369,70 euro

ulatuses ja kostja menetluskulud 5866,25 euro ulatuses, mõistis tasaarvestuse tulemusena

hagejalt kostja kasuks välja 5496,55 eurot ja lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5.1. Tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-le 1 leidis maakohus, et

põhjendatud ja asja mahukusele ja keerukusele vastavad on poolte lepinguliste esindajate

tunnitasud 144 eurot (käibemaksuga) ja 140 eurot (käibemaksuta). Asja keerukust arvestades

pidas maakohus põhjendatuks ka mõlema poole poolt kahe lepingulise esindaja kasutamist.

5.2. Hageja esindajate õigusabitoimingud ning neile kulunud aega pidas maakohus

õigusabitoimingud analüüsides põhjendatuks 40 tunni ja 35 minuti ulatuses. Hageja vajalik ja

põhjendatud õigusabikulu oli menetluses kokku seega 5844 eurot (käibemaksuga), millele

lisandus riigilõiv 1550 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb hageja kasuks välja

mõista menetluskuluna 369,70 eurot (= 7394 × 5%).

5.3. Kostja esindajate õigusabitoimingud ning neile kulunud aega pidas maakohus

õigusabitoimingud analüüsides põhjendatuks 43 tunni ja 45 minuti ulatuses. Kostja vajalik ja

põhjendatud õigusabikulu oli menetluses kokku seega 6125 eurot (käibemaksuta), millele

lisandus riigilõiv 50 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostja kasuks välja mõista

menetluskuluna 5866,25 eurot (= 6175 × 95%).

5.4. Tasaarvestuse tagajärjel mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja 5496,55 eurot

(= 5866,25 – 369,70).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt tühistada,

vähendades kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust. Kaebuse väited on

kokkuvõtvalt järgmised.

6.1. Vaidlustatud määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Maakohus ei ole hinnanud kostja

(kaebuses ekslikult hageja) lepinguliste esindajate kulunud aega iga menetluskulude nimekirjas

välja toodud kulurea kohta eraldi, mistõttu ei ole kohtu diskretsioon jälgitav. Asja keerukuse

2-19-4421

3

osas sisulised põhjendused puuduvad. Kostja esindajate poolt 01.04.2019–09.04.2019,

26.04.2019, 02.07.2019–18.07.2019, 26.11.2019, 29.01.2020, 25.03.2020 ja 21.07.2020

toimingutele kulunud ajakulu ei ole sellises mahus põhjendatud. Kostja esindaja(te)

põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks saab pidada 4748,33 eurot. Asjas puudus vajadus

kasutada kahte lepingulist esindajat, mistõttu tuleb kulusid veel 50% võrra vähendada. Kostja

menetluskulude põhjendatud suurus kokku on 2424,17 eurot. Kuivõrd mitme esindaja

kasutamine ei olnud põhjendatud, tuleb 50% võrra vähendada ka hageja menetluskulusid

(369,70 × 50% = 184,85).

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus tagastas 25.11.2020 kirjaga toimiku maakohtule seaduses sätestatud

kohustuslike menetlustoimingute teostamiseks.

Maakohus toimetas kaebuse vastaspoolele kätte ja andis tähtaja sellele vastamiseks.

9.1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Kaebuses ei ole esitatud ühtegi veenvat põhistust,

mis hageja seisukohti toetaks. Pelgalt hageja arvamus ei ole aluseks menetluskulude

vähendamiseks. Väljamõistetud kulud olid põhjendatud ja vajalikud. Tegemist oli nüansirohke

vaidlusega täitemenetluse lubamatuse üle, mis sisaldas mh hinnangu andmist väidetavale

laenusuhtele, kohustuste ülevõtmise lepingule ja tasaarvestusele. Asjas oli esitatud hulgaliselt

tõendeid ja kuulati üle mitmeid tunnistajaid. Kostja esindajad ei teinud tööd kahekordselt.

Ainsad topeltkulud on seotud istungitega, mistõttu oleks alusetu kõiki kulusid 50% võrra

vähendada. Kaebaja on ise palunud oma kulusid hüvitada oluliselt suuremas ulatuses.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas uuesti

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust

vastavalt kaebuse ulatusele, st lähtudes eespool refereeritud väidetest. Maakohtu määrus on

kostja õigusabikulude suuruse osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna

alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

menetlusnorme. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja

ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-

7550, p 11 ja selles viidatud varasem praktika). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja

lepinguliste esindajate osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja

keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja

vajalikkust ümber hinnata.

Maakohus on menetluskulude rahalist kindlaksmääramist piisavalt põhjendanud. Maakohtu

järeldus kostja vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb osutatud õigusabiteenuse

sisu ja kestuse analüüsil. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu

2-19-4421

4

nimekirjas või kuludokumendis, vaid võib toiminguid rühmitada. Nii on maakohus käesoleval

juhul ka talitanud ja see jääb eelmises punktis kirjeldatud kohtu diskretsiooni piiridesse.

Maakohtu käsitlus on loogiline ja jälgitav. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla

üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem

aega (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetlust tervikuna hinnates on asja sisu ja mahtu

ning kostja esindajate kvalifikatsiooni arvestades ajakulu 43 tundi ja 45 minutit põhjendatud

ega ole ülemäärane. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et asja menetlus oli

piisavalt keeruline, et pidada vähemalt kohtuistungitega seonduvaid mitme lepingulise esindaja

kulusid hüvitatavaks. Seejuures on ka hagejat menetluses esindanud kaks lepingulist esindajat.

Põhjendamatu on kaebuse väide, et mitme esindaja kasutamise tõttu tuleks hüvitatavaid

õigusabikulusid 50% võrra vähendada. Kostja kulunimekirjast ei nähtu, et mitme esindaja

kasutamine oleks kohtuistungitega mitteseotud menetluskulude suurust paisutanud.

Kokkuvõtvalt ei anna määruskaebuse väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või

muutmiseks ega määruskaebuse rahuldamiseks.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav