3-20-2549/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(11)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. mai 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2549

Haldusasi

A.P. kaebus Tallinna Linnavaraameti 17.11.2020 käskkirja nr

1.-1/316

tühistamiseks

ja

Tallinna

Linnavaraameti

kohustamiseks uuesti otsustama, kas Laulu tn 24, Laulu tn 24a ,

Laulu tn 26 ja Ilmarise tänav T2 kinnisasjade vahele jääv

reformimata riigimaa ligikaudse suurusega 102 m2 jagada või

jätta jagamata ning anda võimalus maa omandamiseks vastavalt

kas mitmele või ühele taotlejale

Menetlusosalised

Kaebaja – A.P., esindaja advokaat Erki Siht

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Inken Logberg

Kolmas isik I – A.V., esindaja Marge Rebane

Kolmas isik II – K.L.

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 05.04.2021. a.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.06.2021 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.03.2000 omandas A.P. (kaebaja) kinnistu registriosa numbriga 1944001, sihtotstarbega

elamumaa, asukohaga Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Laulu tn 24.

2. 05.05.2020 edastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLP) kaebajale e- kirjaga teatise, milles

teavitas, et ametile on esitatud projekteerimistingimuste taotlus koos eskiisiga Laulu tn 24a

kinnistule üksikelamu püstitamiseks ning vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 31 lg-le 3 edastatakse

kaebajale eskiis arvamuse avaldamiseks. 30.05.2020 kirjaga edastas TLP kaebajale Laulu tn 24a

kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu 28.05.2020 nr 4-1/1636, koos uue eskiisiga. Kaebaja

kinnitas kirja kättesaamist ja vastas TLP-le „Teadmiseks võetud“. 28.05 2020 eelnõust nähtuvalt

oli kaebaja naaberkinnistu omanik, A.V. (kolmas isik I) esitanud 24.04.2020 TLP-le taotluse

projekteerimistingimuste saamiseks ehitise püstitamiseks Laulu tn 24a kinnistule. Eelnõu tekstis

2(11)

oli märgitud, et „Laulu tn 26a kinnistule juurdepääs toimub läbi reformimata maa. Kuna seda

juurdepääsu kasutab ainult Laulu tn 24a, siis tuleks omanikul juurdepääsu tee riba erastada.

Reformimata maa erastamiseks on vajalik omanikul esitada Tallinna Linnavaraametile taotlus.“.

3. Tallinna Linnavaraamet (TLVA) algatas Laulu tn 24a kinnisasja omanikuks oleva kolmanda

isiku I avalduse alusel Laulu tn 24, Laulu tn 24a, Laulu tn 26 ja Ilmarise tänav T2 kinnisasjade

vahele jääva reformimata riigimaa erastamise menetluse maareformi seaduse (MaaRS) § 22

lõigete 12 ja 13 alusel ja koostas 05.06.2020 reformimata riigimaa asendiplaani. 16.07.2020

väljastas TLVA Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr 50 kinnitatud „Kinnisasjaga

liitmiseks sobiva maa erastamise korra“ (edaspidi kord) § 6 lõike 1 alusel piirinaabritele kirjad,

millega teavitati, et on algatatud Laulu tn 24a kinnisasjaga liitmiseks sobiva reformimata riigimaa

erastamise menetlus maa liitmiseks Laulu tn 24a kinnisasjaga. 16.07.2020 esitas kaebajal TLVA-

le reformimata riigimaa erastamisele vastuväited. Kaebaja väidete kohaselt ei ole kaebajat kunagi

varasemalt teavitatud, et tegemist on reformimata riigimaaga ja varasema teadmise korral oleks ta

juba varasemalt pöördunud TLVA poole maa-ala erastamiseks ja liitmiseks Laulu tn 24

kinnisasjaga. Kaebaja palus algatada reformimata riigimaa erastamise menetlus maa liitmiseks

Laulu tn 24 kinnisasjaga. Lisaks teavitas kaebaja, et Laulu tn 24 kinnistu üldpindala on 479 m2,

mis on väiksem naaberkinnistutest. Kaebaja selgitas, et tagamaks Laulu tn 26 ja Laulu tn 24

kinnistutel elavatele perekondadele rahu ja privaatsust, ei ole reformimata riigimaa juurdepääsuks

Laulu tn 24a kinnisasjale vajalik.

4. 17.07.2020 edastas TLVA kaebajale vastuse, milles selgitas kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa

erastamise menetlust ja korda.

5. 17.07.2020 esitas kaebaja TLVA-le avalduse MaaRS § 22 lõike 13 alusel, sooviga erastada

reformimata riigimaa tervikuna, maa liitmiseks Laulu tn 24 kinnisasjaga.

6. 28.07.2020 esitas Laulu tn 26 kinnisasja omanik K.L. (kolmas isik II) TLVA-le Laulu tn 24a

kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise menetlusele vastuväited ning teatas, et on vastu

reformimata riigimaa erastamisele Laulu tn 24a sissesõidutee rajamise eesmärgil. Kolmas isik II

selgitas, et Laulu tn 24a kinnistule on võimalik juurde pääseda Vanemuise tänava ja Ilmarise

tänava vahel paikneva tee kaudu ja et sissesõidutee rajamine Laulu tn 24 ja Laulu tn 26 kinnistute

vahelt häiriks tekkiva müra tõttu mõlema kinnistu elanikke.

7. 10.08.2020 edastas TLVA Laulu 26 kinnisasja omanikule vastuse, milles selgitas kinnisasjaga

liitmiseks sobiva maa erastamise menetlust ja korda.

8. 11.08.2020 esitas kolmas isik II TLVA-le avalduse MaaRS § 22 lõike 13 alusel, sooviga

erastada reformimata riigimaa tervikuna, maa liitmiseks Laulu tn 26 kinnisasjaga.

9. Juhindudes korra § 6 lõikest 4 tegi TLVA 11.08.2020 kõigile avalduse esitanud kinnisasjade

omanikele ettepaneku sõlmida kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa jagamise kokkulepe. Kokkulepe

paluti edastada hiljemalt 17.09.2020. Kokkulepet nimetatud kuupäevaks ei sõlmitud.

10. 17.11.2020 käskkirjaga nr 1.-1/316 kinnitati 05.06.2020 koostatud ja TLP 29.10.2020

kooskõlastatud Laulu tn 24, Laulu tn 24a, Laulu tn 26 ja Ilmarise tänav T2 kinnisasjadega piirneva

erastatava maa piiride kulgemise ettepanek, mille kohaselt liidetakse maatükk ligikaudse

suurusega 102 m2 Laulu tn 24a kinnisasja koosseisu.

11. Kaebaja esitas 18.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 23.12.2020

määrusega menetlusse nõudes tühistada Tallinna Linnavaraameti 17.11.2020 käskkiri nr 1.-1/316

ja kohustada Tallinna Linnavaraametit uuesti otsustama, kas Laulu tn 24, Laulu tn 24a, Laulu tn

26 ja Ilmarise tänav T2 kinnisasjade vahele jääv reformimata riigimaa ligikaudse suurusega 102

m2 jagada või jätta jagamata ning anda võimalus maa omandamiseks vastavalt kas mitmele või

ühele taotlejale.

3(11)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

12. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, kuna käskkirja koostamisel ei ole

vastustaja lähtunud maakorralduse- ja planeeringu nõuetest ning on teostanud kaalutlusõigust

ebaõigesti. Rikutud on ka menetlus- ja motiveerimisnorme.

12.1 Vastustaja ei ole käskkirja välja andes vähimalgi määral arvestanud Nõmme linnaosa

eripärade ja planeeringuga, sh üldplaneeringuga. Nõmme arengukavas (algatatud Tallinna

Linnavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 168) on sätestatud, et Nõmme on ainulaadne metsa- ja

aedlinnamiljööga rohelist väärtustav Tallinna linnaosa. Nõmme linnaosa ehitusmääruse

(kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 määrusega nr 36) § 4 lg 10 järgi on elamukruntide

metsaindeks vähemalt 0,25, suurematel kruntidel proportsionaalselt suurem ja kõrghaljastuseta

kruntidel tuleks tagada selleks kasvutingimused vähemalt 25% ulatuses krundi pindalast.

Ehitusmääruse § 4 lg 14 kohaselt tuleb hoonestamisel ja hoonestatud kruntide kasutamisel ning

tee-ehitusel säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus ning arvestada hoonestusviisile vastava

kvaliteetse tänavaäärse kõrghaljastuse loomise vajadusega. Ehitusmääruse lisa 1 järgi asuvad

Laulu tn 24, Laulu tn 24a, Laulu tn 26 ja Ilmarise tänav T2 kinnisasjade vahele jääv reformimata

riigimaa II- s ehituspiirkonnas ning lisa 2 järgi miljööväärtuslikul alal. Nõmme Linnaosa

üldplaneeringus, mis peaks olema aluseks projekteerimis- ja ehitustegevusele Nõmme linnaosas,

põhilisteks ülesanneteks on linnaosa säilimine metsalinnana, hinnatud elamupiirkonna ja

puhkealana ja rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine, sealhulgas parkide- ja

haljastute kasutuse täpsustamine ning puhke- ja virgutusalade määramine. Neid eesmärke ei ole

käskkirjas arvesse võetud.

12.2 Iseseisva kasutusvõimaluseta maa jagamisel ning kaalutlusõiguse teostamisel tuleks seega

igal juhul arvestada Nõmme linnaosa eripära. Reformimata riigimaa kaebajale kuuluva Laulu tn

24 kinnisasjaga liites suureneks miljööväärtuslik haljasala ja kõrghaljastus täiendava 102 m2 võrra,

kuna kaebajal (või ka Laulu tn 26 omanikul) puudub igasugune vajadus muuta reformimata

riigimaad sõiduteeks. Samal ajal, kui Laulu tn 24a omaniku esitatud 27.04.2020 eskiisprojekti

järgi kaetakse kogu reformimata riigimaa teekividega, ehk vaidlusalusest maatükist saab kivist

sõidutee. Juurdepääsu soovitakse kohas, kus tegemist on tugeva aluspõhjata ja katteta loodusliku

pinnasteega. Transpordivahendite kasutamine ning kivist sõidutee rajamine lõhub pinnast,

kahjustab taimestikku ning lähistel asuvate mändide juuri.

12.3 Arvestades, et asfalteeritud juurdepääsutee Laulu tn 24a kinnisasjale on täielikult tagatud

Ilmarise T3 tee kaudu on veel ühe täiendava 102 m2 pindalaga kivist sõidutee rajamine Nõmme

linnaossa ilmselgelt ebavajalik ning vastuolus Nõmme Linnaosa planeeringu üldpõhimõtetega.

Vaidlusaluses käskkirjas ei ole neid põhimõtteid isegi mitte mainitud, rääkimata sellest, et

nendega oleks kaalumisel arvestatud. Ainuüksi seetõttu on käskkiri õigusvastane. Olukorras, kus

täiendava tee rajamine vajalik ei ole, puudub igasugune vajadus muuta looduslikku pinnasteed

kivisillutisega sõiduteeks.

12.4 Käskkirja andmisel oleks tulnud arvestada ka kaebajale kuuluva Laulu tn 24 kinnistu

üldpinna suurust 479 m2, st on väiksem Laulu tn 24a üldpindalast, mis on 695 m2. Ehitusmääruse

§ 4 lg 3 kohaselt ei ole hoonestamata krundile, mille üldpindala on väiksem, kui 600 m2 üldjuhul

lubatud uut elamut püstitada. Maa liitmisel kaebaja maaga oleks see nõue peaaegu täidetud, Laulu

tn 24a krundi pindala aga ületab juba praegu märkimisväärselt miinimumpindala suurust, mis

tähendab, et täiendava maa-ala lisamine Laulu tn 24a kinnistule ei ole vajalik.

12.5 Kuna Laulu tn 24a kinnisasjale on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt tagatud, rikub

käskkirjas väljendatud otsustus ka Nõmme linnaosa üldplaneeringust tulenevaid põhimõtteid

tagada privaatsus võimalikult suures ulatuses. Sõidutee rajamine vaidlusalusele maatükile rikub

4(11)

kaebaja privaatsusvajadust ja omandiõigust. Selline riive oleks põhjendatud, kui muid võimalusi

Laulu tn 24a kinnistu omanikule juurdepääsuks ei eksisteeriks. Kaebaja privaatsuse rikkumist ei

ole käskkirja andmisel sisuliselt arvestatud. Käskkirja jõustumisel oleks kaebaja kinnistu piiratud

sõiduteega mitmelt poolt. Pärast riigimaa ümberehitamist sõiduteeks võib eeldada teekasutuse

kasvu olulisel määral, arvestades, et varem oli Laulu 24a puhul tegemist sisuliselt mahajäetud

kinnistuga ning juurdepääsuteed praktiliselt ei kasutatud.

12.6 Korralduse väljastamisel ei ole arvestatud maakorralduse nõudeid. Käskkirja pikkus on vaid

kolm lehekülge, millest valdava osa moodustab menetluse kirjeldus. Kaalutlusi on pool lehekülge.

Korralduses toodud kaalutlused ei kaalu üles maakorraldusnõuete ja kaebaja õiguste rikkumist.

MaaRS-s § 313 lg-st 5 ega määruse § 6 lg-st 6 ei tulene, et otsustamisel tuleks arvesse võtta

„ajaloolist juurdepääsuõigust“. Tava ei tekita juurdepääsu määramise nõudeõigust, kui muu

vajalik juurdepääs on olemas. Ei ole ka asjakohane põhjendus, et riigimaa all asuvad vee- ja

kanalisatsioonitrassid. Kui trassid kaetakse sillutiskiviga, oleks parandustööde tegemine seotud

ulatuslike kulutustega. Kui jätta trasside peale haljasala ja anda maatükk kaebaja omandisse, oleks

ligipääs oluliselt lihtsam. Trasside paiknemine ei anna samuti alust maa liitmiseks Laulu tn 24a

kinnistuga.

12.7 Puudub igasugune alus väiteks, nagu oleksid naaberkinnisasjade omanikud vaikimis riigimaa

kolmanda isiku I omandisse andmisega nõustunud. Kaebaja on vaid peale TLVA kirja saamist

teatanud, et võtab selle teadmiseks. Asjaolu, et kolmas isik I esitas taotluse esimesena, ei anna

talle subjektiivset õigust olla omandamisel eelisseisundis. Ei kaebaja ega Laulu tn 26 kinnisasja

omanik olnud teadlikud, et vaidlusalune juurdepääsutee kuulub riigi omandisse, mille

omandamiseks on õigustatud kõik piirnevate kinnisasjade omanikud.

12.8 Teisi sellise arusaamatu kujuga kinnisasju piirkonnas ei eksisteeri. Käskkirjaga ei ole täidetud

lihtsate ja selgete piiride loomise nõue. Välditud ei ole kinnisasja kiildumist ja ribasust. Ei ole

täidetud loodusvarade säästliku kasutamise ega terve elukeskkonna tagamise põhimõtet.

12.9 Vastustaja on rikkunud ka võrdse kohtlemise põhimõtet eelistades alles äsja Laulu 24a

kinnistu omandanud isiku huve kaebaja ja teiste aastakümneid Nõmmel elanud isikute huvidele.

Kaasomanike huvide arvestamisel ja kaalumisel omab tähtsust ka see, kuidas kaasomanikud

kinnisasjaga nii ajalooliselt kui ka emotsionaalselt seotud on.

12.10

Kaebaja

ei

ole

minetanud

õigust

17.11.2020

käskkirja

vaidlustada

seoses

projekteerimistingimuste vaidlustamata jätmisega. Projekteerimistingimused on eelhaldusaktiks

ehitusloa andmise menetluses. Alles eelhaldusakti ja lõpliku haldusakti tulemusena võib selguda,

kas isiku õigusi rikutakse. Projekteerimistingimustes oli sõnaselgelt kirjas, et selleks, et

juurdepääsuõigus saaks tekkida, tuleb see maareformi käigus alles omandada, mis eeldab täiesti

uut haldusmenetlust. Seega ei saanud kolmandal isikul I tekkida õiguspärast ootust, et reformimata

riigimaa hakkab kuuluma just temale. Kaebajal ei saanud ka tekkida arusaama, et

projekteerimistingimuste vaidlustamata jätmisel on ta lõplikult minetanud võimaluse reformimata

riigimaa omandamiseks.

Vastustaja seisukoht

13. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

13.1 Seaduse tekstist tuleneb, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva maatüki erastamise võimalikkuse

määramisel tuleb linnavalitsusel lähtuda eelkõige planeeringu- ja maakorralduse nõuetest.

13.2 Laulu tn 24 kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise otsustamise aluseks on Tallinna

linna

poolt

Laulu

tn

24a

kinnisasjale

väljastatud

projekteerimistingimused

PT

nr

2011802118020/04688, mille eelnõu esitati koos eelkirjeldatud juurdepääsu lahendusega

arvamuse andmiseks nii Laulu tn 24 kui ka Laulu tn 26 kinnisasjade omanikele (04.05.2020 ja

28.05.2020 kirjad). TLPA on TLVA-t teavitanud, et kuna vastuväiteid ei esitatud, siis järelikult

nõustusid Laulu tn 24 ja Laulu tn 26 kinnisasjade omanikud olemasoleva juurdepääsu tavapärase

5(11)

kasutamise jätkumisega ning TLPA andis projekteerimistingimused PT nr 2011802/04688.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 5 sätestab, et projekteerimistingimused on võrdsustatud

detailplaneeringuga. EhS kohaselt pädeva organi poolt kinnitatud projekteerimistingimused on

muu hulgas kindlaks määranud juurdepääsutee asukoha, mis jääb reformimata riigimaale. Juhul,

kui puuduks kehtiv maareformi regulatsioon, tuleks Laulu tn 24a kinnistu omanikul pöörduda riigi

ehk Maa-ameti poole ja taotleda teeservituudi seadmist. Kehtivate projekteerimistingimuste alusel,

mis määrab muuhulgas ära juurdepääsu kinnisasjale, on Laulu tn 24a kinnistu omanikul tekkinud

õigustatud ootus kasutada hetkel riigi omandis olevat maatükki, et pääseda oma krundile sõltuvalt

riigi tehtavast valikust, kas erastamise või servituudi seadmise läbi.

13.3 Kaebaja, jättes vaidlustamata projekteerimistingimustes esitatud ruumilise lahenduse, on

andnud nõusoleku, et vaidlusalune maatükk, mis tagab juurdepääsu Laulu tn 24a kinnistule tuleks

liita

nimetatud

kinnisasjaga.

Kaebaja

ei

ole

projekteerimistingimusi

vaidlustanud

haldusmenetluses ettenähtud tähtaja jooksul, mistõttu on nimetatud haldusakt aluseks teiste seotud

ja puudutatud haldusaktide vastuvõtmisele.

13.4 Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja aluseks olevad asjaolud ei ole ära

langenud, käskkiri on piisavalt motiveeritud ning vastab vorminõuetele. Kaebajale on edastatud

kõik haldusmenetluse materjalid ja antud võimalus esitada seisukoht ja vastuväiteid.

13.5 Eeltoodust tulenevalt puudub alus ka väitel, et naaberkinnistute omanike kohtlemisel pole

vastustaja lähtunud võrdse kohtlemise põhimõttest või arvestanud avaliku huviga Nõmme

üldplaneeringuga

sätestatud

tingimuste

tagamisel.

Tallinna

linna

poolt

kinnitatud

projekteerimistingimuste PT nr 2011802/04688 koostamise alused tulenevad ja peavad vastama

Nõmme üldplaneeringuga piirkonnale kehtestatud nõuetele.

Kolmanda isiku I seisukoht

14. Kolmas isik I ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.

14.1 Kolmas isik I taotles Laulu tn 24a kinnistule projekteerimistingimusi elamu püstitamiseks.

Vastustaja väljastas projekteerimistingimused. Vastustaja kaasas menetlusse kohased puudutatud

isikud ning esitas projekteerimistingimuste eelnõu koos juurdepääsu lahendusega arvamuse

andmiseks kõigile puudutatud isikutele, st nii kaebajale kui ka Laulu tn 26 omanikule, kes

projekteerimistingimustele vaiet ei esitanud. Vastustaja on menetlenud käskkirja väljastamist

õiguspäraselt ja vastavuses õigusaktides sätestatud nõuetega ja väljastanud käskkirja pika ning

põhjaliku otsustusprotsessi tulemina, mis nähtub käskkirja ja projekteerimistingimuste tekstist.

Käskkiri on enne väljastamist läbinud kõik seadusest tulenevad menetlusetapid ja kõik puudutatud

isikud on olnud kaasatud.

14.2 Kolmandale isikule I tulenes õigus taotleda reformimata maa liitmist enda kinnisasjaga

seadusest ja kolmas isik I kasutas vastavat õigust kooskõlas seadusega. Kinnisasjaga liitmiseks

sobiva maa erastamise võimalikkuse määramisel tuleb linnavalitsusel lähtuda eelkõige ja

peamiselt planeeringu ja maakorralduse nõuetest (MaaRS § 313 lg 4) ning vastustaja on seetõttu

teostanud kaalutlusõigust õigesti. Samuti tuleb arvestada juba välja kujunenud olukorda ja iga

külgneva kinnisasja omaniku mõistlikke huve. Vastustaja on seda teinud, põhjendades oma otsust

projekteerimistingimustes ja käskkirjas. Projekteerimistingimustes (kaebuse lisa 5) on välja

toodud, et Laulu tn 26a kinnistule juurdepääs toimub läbi reformimata maa.

14.3 Kaebaja kaebeõigus on lõppenud. Kuna projekteerimistingimused on jõustunud, on käskkiri

üksnes selle akti alusel välja antud järelm, millise väljaandmise kohustus tuleneb

projekteerimistingimustest. Kaebaja sai projekteerimistingimused kätte 30.05.2020, kuid ei ole

neid vaidlustanud. Seega on kaebaja oma tegevusetusega minetanud kaebeõiguse ning on seega

andnud nõusoleku, et vaidlusalune maatükk tagab juurdepääsu Laulu tn 24a kinnisasjale ning

tuleks seega nimetatud kinnisasjaga liita. Projekteerimistingimustest tulenevalt tekkis kaebajal

6(11)

õiguspärane ootus käskkirja andmisele sellisel kujul nagu seda tehti ehk sellele, et reformimata

maa tema kinnistu kõrval oleks võimalik liita tema kinnistuga.

14.4 Vaidlusalune kinnistu ei asu miljööväärtuslikul pinnal, mistõttu tuleb tähelepanuta jätta kõik

kaebaja vastavasisulised vastuväited.

14.5 Kaebaja poolt väidetud sõidutee ja suurte autode osas märgib kolmas isik I, et tegemist on

kaebaja poolse olulise üle paisutamisega. Kõnealuse tee puhul on tegemist krundi juurdepääsu- ja

sissesõiduteega sõiduautodele, mis iga krundi juurde kuulub ja on selle osaks. Ka ei ole õige, et

juurdepääsu rajamine kõnealusele kinnistule muudaks oluliselt selle ilmet. Vaidlusalune ala jääb

väljapoole miljööväärtuslikke alasid.

14.6 Käskkiri ei ole ehitusloaks tee rajamisele vaidlusalusele kinnistule. Projekteerimistingimused

ja käskkiri on küll eeldusteks ehitusloa saamisele, kuid ei anna kolmandale isikule I õigust ehitada

oma äranägemise järgi tee või katta kogu krunt kivikattega. Kolmas isik I arvestab tee rajamisel

rohelusega ja selle täitmist kontrollib kohalik omavalitsus. Maapinnas paiknevad trassid ning seda

on nagunii korduvalt läbi kaevatud. Kaitstavat taimestikku maa-alal ei ole.

14.7 Ainus võimalik ligipääs Laulu tn 24a kinnistule on läbi vaidlusaluse maatüki. Just Vanemuise

tänava poolt T3 tee kaudu sissepääsu rajamine võiks oluliselt riivata ümberkaudsete inimeste

privaatsust, kuna Vanemuise tänava osa on tupiktänav ja sellel ei oleks mõeldav liikluskoormuse

suurenemine. Ühtlasi eeldaks see sealtkaudu juurdepääsu rajamist ning puude ja põõsaste

likvideerimist tänavast kuni kinnistuni. Ehitada tuleks uus mahasõit. Laulu tn poolt saab aga

kasutada olemasolevat teed, mida on projekteerimistingimustes ka arvestatud.

14.8 Vaidlusalune riigimaa osa on olnud Laulu 24a juurdepääs vähemalt 1950-ndatest aastatest.

Samuti on kõik trassid riigimaal. Projekteerimistingimustes on seda kõike arvesse võetud. Ehitise

püstitamine

projekteerimistingimustes

näidatud

tingimustel

ei

ole

vastuolus

Tallinna

üldplaneeringuga ja järgib Nõmme linnaosa üldplaneeringus toodud põhimõtteid.

14.9 Arusaamatuks jäävad kaebaja väited seoses kinnistute suurusega. Ehitusmäärus ega ükski

analoogne õigusakt ei ole kohaldatavad tagasiulatuvalt. Kaebajale ei ole tehtud ettekirjutust hoone

lammutamiseks või esitatud nõuet krundi suuruse hoonestusega kooskõlla viimiseks.

Ehitusmäärus käsitleb uusi ehitisi, mida alles hakatakse ehitama. Seega kaebaja väide, nagu oleks

tema krundi suurus väiksem kaasaegse ehitusmäärusega nõutavast, ei ole kuidagi rikkuv või

diskrimineeriv.

14.10 Kaebaja enamik väiteid, mis puudutavad maakorraldust ja keskkonnakaitset on väga üldist

laadi ega ole käsitletavad veenvate argumentidena. Kolmas isik I ei ole soovinud riigimaa

omandamisel eelisseisu.

14.11 Jääb arusaamatuks, kuidas on omavalitsus eelistanud kolmanda isiku I huve ning millega on

need väited põhjendatud. Kaebaja ega keegi teine ei taotlenud endale maa erastamist, mistõttu ei

ole võimalik tugineda ebavõrdsele kohtlemisele. Kaebaja väidetest tervikuna jääb mulje, et

kaebaja jaoks ilmnes üllatuslikult, et Laulu tn kruntide vahel asub reformimata riigimaa. Maainfo

on aga avalik ning kõigil on võrdsed võimalused sellega tutvuda. Kui kaebaja või keegi teine oleks

soovinud maatükki omandada, oli neil võimalik seda taotleda.

14.12 Käskkiri on antud projekteerimistingimuste alusel ning on seega käsitletav ka

projekteerimistingimuste jätkuna. Kolmandal isikul I on tekkinud õiguspärane ootus käskkirja

kehtima jäämisele ning ta on asunud käskkirjas märgitut ellu viima ja tegema kulutusi, sh tellinud

projekteerimistingimuste alusel ehitusprojekti. Projekteerimistingimused saavutasid õigusjõu

peale vaide esitamise tähtaja lõppemist. Kaebaja on minetanud kaebeõiguse, jättes

projekteerimistingimused vaidlustamata.

Kolmanda isiku II seisukoht

7(11)

15. Kolmas isik leiab, et käskkiri on õigusvastane ning maa erastamine kolmandale isikule I ei ole

põhjendatud. Õige oleks maa erastada liitmiseks Laulu tn 26 kinnisasjaga, kuivõrd Laulu tn 24a

kinnistule on olemas alternatiivne juurdepääs ning vaidlusaluse maatüki liitmine Laulu tn 24a

maatükiga ei ole põhjendatud. Olukorras, kus maa liidetaks Laulu tn 26 kinnisasjaga, ei oleks

põhjendatud anda Laulu 24a kinnisasja omanikule juurdepääsu läbi praeguse reformimata maa

Laulu tn 24a kinnisasjale, kuivõrd selline juurdepääs ei ole vajalik.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

17. MaaRS § 20 lg 1 esimese lause kohaselt kuulub erastamisele maa, mida maareformi seaduse

alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS § 22 lg 13

sätestab, et kui era-, munitsipaal- või riigi omandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole

võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja (edaspidi kinnisasjaga liitmiseks sobiv

maa) ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt on otstarbekas see maa liita piirneva

kinnisasjaga, on piirneva kinnisasja omanikul õigus taotleda selle maa omandamist liitmiseks oma

kinnisasjaga. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamine toimub käesoleva seaduse VI1 osas

sätestatud alustel. MaaRS § 312 lg 1 järgi käsitatakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana

üldjuhul riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud

iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt

teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järel peamiselt eri

aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistusviisidest

tingitud vigade tõttu. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada ka kinnisasja ja teise

isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui seda

ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka. Sama definitsiooni on

korratud ka korra § 1 lg-s 2.

18. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et Laulu tn 24, Laulu tn 24a, Laulu tn 26 ja

Ilmarise tänav T2 kinnisasjadega piirnev maa, mille osas tehti vaidlusalune piiride kulgemise

ettepanek, on käsitletav maatükina, mis vastab MaaRS § 322 lg-s 1 sätestatud kinnisasjaga

liitmiseks sobiva maa tunnustele.

19. MaaRS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt erastatakse maa vastavuses planeeringu- ja

maakorralduse nõuetega. Maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus plaani- ja kaardimaterjali

alusel. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaani koostamiseks kannab linna- või vallavalitsus

väljaselgitatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piirid katastrikaardi väljatrükile, millelt

nähtuvad selgelt piirnevate katastriüksuste (kinnistute) piirid ja katastritunnused. Kinnisasjaga

liitmiseks sobiva maa piirid määratakse otstarbekust ning planeeringu ja maakorralduse nõudeid

arvestades (korra 3 lg 5). Pärast maa erastamise võimalikkuse väljaselgitamist väljastab linna- või

vallavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa asendiplaani kõikidele piirnevate kinnisasjade

omanikele, kelle omandis oleva kinnisasjaga on otstarbekas ning planeeringu- ja maakorralduse

nõuetest lähtudes võimalik piirnevat maad või selle osa liita (korra § 6 lg 1).

20. MaaRS § 313 lg 4 kohaselt selgitab kohalik omavalitsus välja, kelle omandis oleva

kinnisasjaga on otstarbekas ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest lähtudes võimalik

piirnevat maad või selle osa liita, lg 5 näeb ette, et kui kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad

soovivad omandada mitme piirneva kinnisasja omanikud ning nad valla- või linnavalitsuse

määratud tähtaja jooksul kokkulepet ei saavuta, otsustab valla- või linnavalitsus, kas lähtuvalt

planeeringu- ja maakorralduse nõuetest on otstarbekas maa jagada või jätta jagamata ning anda

võimalus maa omandamiseks vastavalt kas ühele või mitmele taotlejale.

21. Puudub vaidlus, et TLVA väljastas 16.07.2020 korra § 6 lg 1 alusel piirnevatele Laulu tn 24 ja

Laulu tn 26 kinnisasjade omanikele kirjad, millega teavitati, et on algatatud Laulu tn 24a

kinnisasjaga liitmiseks reformimata riigimaa erastamise menetlus eesmärgiga liita maa Laulu tn

24a kinnisasjaga juurdepääsuteena. Koos kirjaga edastati ka TLVA 05.06.2020 koostatud

8(11)

liitmiseks sobiva maa-ala asendiplaan, millel liitmiseks taotletav maa-ala oli tähistatud punasega

(Laulu tn 24a erastamise toimik). Kirjas selgitati, et menetluse algatamine tulenes asjaolust, et

Ilmarise tänav T2, Laulu tn 26, Laulu tn 24a ja Laulu tn 24 kinnisasjade vahele jääb reformimata

riigimaa ligikaudse suurusega 102 m2, mis on kasutuses juurdepääsuteena Laulu tn 24a

kinnisasjale. Puudub vaidlus ka selles, et liitmiseks sobiva maa erastamise ettepanekule esitasid

vastuväited nii kaebaja kui ka kolmas isik II, kes mõlemad olid vastu maa erastamisele

kolmandale isikule I. 17.07.2020 esitas kaebaja TLVA-le avalduse MaaRS § 22 lõike 13 alusel

sooviga erastada reformimata riigimaa selle liitmiseks Laulu tn 24 kinnisasjaga. 11.08.2020 esitas

kolmas isik II TLVA-le avalduse MaaRS § 22 lõike 13 alusel sooviga erastada reformimata

riigimaa selle liitmiseks Laulu tn 26 kinnisasjaga. Puudub vaidlus ka selles, et piirnevate

kinnisasjade omanikele edastati 12.08.2020 ettepanek kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks maa

jagamiseks, kuid TLVA poolt antud tähtajaks kokkulepet ei sõlmitud. Vaidlustatud käskkirjaga

kinnitati TLVA 05.06.2020 koostatud liitmiseks sobiva maa piiride kulgemise ettepanek, mille

kohaselt liidetakse maatükk ligikaudse suurusega 102 m2 Laulu tn 24a koosseisu. Maatüki väliste

piiride paiknemise ega liitmiseks sobiva maa kogupindala osas ei ole poolte vahel samuti vaidlust.

Vaidlus puudub ka selles, et maatükki ei ole otstarbekas jagada. Iga menetlusosaline taotles

maatüki erastamist oma kinnisasjaga liitmiseks. Seega ongi poolte vahel vaidlus üksnes selles,

millise kinnisasjaga tuleks liitmiseks sobiv maa menetluse tulemusena liita. Kaebaja leiab, et

maatükk tuleks liita Laulu 24 kinnisasjaga, kolmas isik I leiab, et see tuleks liita Laulu 24a

kinnisasjaga, nagu on otsustatud vaidlustatud käskkirjas ning kolmas isik II leiab, et maatükk tuleb

liita Laulu tn 26 kinnisasjaga.

22. MaaRS § 313 lg 5 nimetatud valla- või linnavalitsuse otsus on kaalutlusotsus.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust ja ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani eest. Seega tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks hinnata, kas vastustaja on

vaidlustatud otsuste tegemisel lähtunud seaduses ette nähtud asjaoludest ehk planeeringu ja

maakorralduse nõuetest ning kas vastustaja on teostanud kaalutlusõigust õigesti.

23. Vastustaja põhjendused, miks otsustati vaidlusalune maatükk liita Laulu tn 24a kinnisasjaga

nähtuva 17.11.2020 käskkirja põhjendustest. Peamiseks põhjenduseks on asjaolu, et Laulu tn 24 ja

26 kinnisasjade vahele jääv reformimata maatükk on alates elamukruntide moodustamisest ja

katastriüksuste registreerimisest olnud ajalooliselt väljakujunenud maakasutusest tulenevalt Laulu

tn 24a juurdepääsuteeks ning selle tee all kulgevad ka Laulu tn 24a kinnisasja teenindavad vee- ja

kanalisatsioonitrassid. Maatükki ei ole põhjendatud tükeldada ja õiguslik ootus on selle liitmiseks

Laulu tn 24a krundiga. Käskkirjas on märgitud, et tulenevalt ajalooliselt väljakujunenud

maakasutusest, mille kohaselt on veel reformimata maa olnud läbi aja juurdepääsuks Laulu tn 24a

kinnisasjale, on Laulu tn 24a kinnisasjale väljastatud projekteerimistingimused PT nr

2011802/04688, mis edastati ka Laulu tn 24 ja 26 kinnisasjade omanikele, kes vastuväiteid ei

esitanud. Kohus leiab, et käskkirja põhjenduste alusel on haldusorgani kaalutlused aru saadavad

ning jälgitavad. Haldusorgan on välja toonud, millistest kaalutlustest tulenevalt on otstarbekas

liita maatükk Laulu tn 24a koosseisu ning miks eelistatakse nimetatud kinnisasja omaniku huve

naaberkinnisasjade omanike huvidele. Seega ei ole käskkirja andmisel rikutud motiveerimise

kohustust. Asjaolu, et haldusorgani motiivid on toodud vaid poolel leheküljel ei muuda käskkirja

iseenesest motiveerimatuks. Oluline on põhjenduste sisu, mitte nende esitamise mahukus. Seega ei

nõustu kohus kaebajaga, et käskkiri ei ole nõuetekohaselt motiveeritud.

24. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et käskkirja andmisel on eelistatud kolmanda isiku I

avaldust põhjusel, et kolmas isik I esitas avalduse esimesena. Sellist väidet ei tõenda asjas esitatud

tõendid. Ka kaebaja on nimetatud väidet esitades jäänud paljasõnaliseks ega ole oma seisukohta

põhistanud. Nagu kohus eelpool kirjeldas, siis oli kõigil piirnevate kinnisasjade omanikel võimalik

9(11)

erastamise menetluses osaleda. Seda on ka tehtud ning otsustus erastada maa liitmiseks kolmanda

isiku I kinnisasjaga on tehtud asjas sisulist tähtsust omavate asjaolude kaalumisele, mitte aga

erastamise avalduse esitamise ajalisele järjekorrale tuginedes. Vastustaja poolt kohtule esitatud

Laulu 24a erastamise toimikust nähtuvalt on kõik piirinaabrid menetlusse nõuetekohaselt kaasatud

ning erastamise läbi viimine on toimunud korra ja MaaRS nõudeid järgides.

25. Kohus ei jaga kolmanda isiku I seisukohta, mille kohaselt tuleb juba ainuüksi asjaolust, et

TLPA väljastas projekteerimistingimused PT nr 2011802/04688 (kaebuse lisa 5 eelnõu, vastustaja

16.03.2021 vastuse lisa 1), vaidlusalune maatükk liita Laulu tn 24a kinnisasjaga. Kaebaja ja

vastustaja poolt kohtule edastatud projekteerimistingimustes sisaldub, et „Laulu tn 26a kinnistule

juurdepääs toimub läbi reformimata maa. Kuna seda juurdepääsu kasutab ainult Laulu 24a, siis

tuleks omanikul juurdepääsu tee riba erastada. Reformimata maa erastamiseks on vajalik

omanikul esitada Tallinna Linnavaraametile taotlus“. Nimetatud lauset tuleb käsitleda kui

soovituslikku lahendust, mis ei tekita iseenesest kellelegi õigusi ja kohustusi. Kolmandal isikul I ei

olnud nimetatud tingimusest tulenevalt kohustust esitada reformimata riigimaa erastamise

avaldust, kuivõrd seadusest tulenevalt ei pea juurdepääsuks vajalik tee olema kinnisasja omaniku

omandis, kelle maatükile see juurdepääsu tagab. Seega on õige kaebaja seisukoht, mille kohaselt

ei minetanud kaebaja liitmiseks sobiva maa erastamise õigust tulenevalt asjaolust, et ta ei

vaidlustanud projekteerimistingimusi. Kaebajal on õigus ka selles, et liitmiseks sobiva maa

erastamise menetlus on eraldi seisev menetlus, kus on õigus osaleda kõigil piirnevate kinnisasjade

omanikel. Olukorras, kus kolmas isik I ei oleks avaldust esitanud, ei oleks saanud maatükki talle

ka erastada. Sellisel juhul tuleks Laulu 24a kinnistu omanikul pöörduda riigi, ehk Maa-ameti poole

ja taotleda teeservituudi seadmist. Kehtiva õiguse kohaselt on võimalik juurdepääs oma

kinnisasjale ka üle teisele isikule kuuluva maatüki läbi kinnisasja omaniku kasuks seatava

servituudi vms. Erastamiseavalduse esitamine oli kolmanda isiku I vaba valik. Seega ei tulenenud

projekteerimistingimustest, mis nägid ette juurdepääsu Laulu tn 24a kinnisasjale läbi vaidlusaluse

reformimata riigimaa, veel maatüki erastamise kohustust kolmandale isikule I.

26. Olenemata eelpool toodust on kohus seisukohal, et projekteerimistingimustel on käesoleva

vaidluse lahendamisel oluline tähendus, kuivõrd need näevad ette juurdepääsu Laulu tn 24a

kinnisasjale vaidlusalusel riigimaal paikneva tee kaudu. PlanS § 125 lg 5 kohaselt on

projekteerimistingimused võrdsustatud detailplaneeringuga, lg 6 sätestab, et kohalik omavalitsus

määrab lg-s 5 sätestatud juhul ehitusseadustiku § 26 lõikes 4 sätestatud tingimused. EhS § 26 lg 4

kohaselt määratakse projekteerimistingimustega muu hulgas arhitektuursed, ehituslikud ja

kujunduslikud tingimused (p 6) ning haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted. See

tähendab, et projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb

lähtuda ehitusprojekti koostamisel ning praegugi on projekteerimistingimustes toodud tingimused,

millest kavandatava elamu asukohavalikul tuleb lähtuda, sh näidatud juurdepääsu asukoht

kavandatavale elamule avalikult kasutatavalt teelt.

27. Projekteerimistingimustes

sisaldub

haldusorgani

seisukoht,

et

tulenevalt

Tallinna

üldplaneeringust, mille kohaselt jääb Laulu tn 24a kinnistu nii väikeelamute juhtotstarbega alale

kui ka Nõmme linnaosa üldplaneeringust, kus Laulu tn 24a kinnistu jääb pereelamute

juhtotstarbega alale, võib kinnistule püstitada üksikelamu. Projekteerimistingimuste andmise

aluseks olevad tingimused lähtuvad muu hulgas väljakujunenud hoonestuslaadist ja kruntide

struktuurist. Projekteerimistingimustes viidatakse eskiislahendusele, mille seletuskirja esimese

lause kohaselt on väljakujunenud ligipääs krundile Laulu tn 24 ja Laulu tn 26 vahele paigutatud

ligipääsasuteelt. Projekti lisaks on asendiplaan, millelt nähtub samuti juurdepääs Laulu tn 24a

püstitatavale elamule läbi vaidlusaluse reformimata riigimaa, mis on kavandatav katta

sillutiskiviga. Seega nägid projekteerimistingimused üheselt ette, et juurdepääs Laulu tn 24a

kinnisasjale toimub läbi vaidlusaluse reformimata riigimaa. Projekteerimistingimused on

juurdepääsu asukoha määramisel siduvad ning projekteerimistingimustes toodud lahendusest tuleb

juurdepääsu määramisel tulevikus ka lähtuda. Tegemist on kehtivate projekteerimistingimustega,

10(11)

mistõttu ei saa praeguses asjas olla enam vaidlust selles, et juurdepääs Laulu tn 24a kinnisasjale on

tagatud läbi vaidlusaluse reformimata riigimaa. Seega ei saanud vastustaja kaalutlusõiguse

teostamisel projekteerimistingimustes toodud lahendust eirata ning on käskkirja vastu võtmisel

sellest lähtunud. Projekteerimistingimused ei ole küll eelhaldusaktiks riba ja siilu erastamise

menetluses, kuid projekteerimistingimused määrasid ära olemasoleva maakasutuse riigimaal

kinnisasjade laulu tn 24, Laulu tn 24a ja Laulu tn 26 vahel. Vastustaja pidi seejuures arvestama, et

kaebaja oli esitanud menetluses vastuväite, mille kohaselt on Laulu 24a kinnisasjale võimalik

tagada juurdepääs asfalteeritud Ilmarise T3 tee kaudu, mis haldusorgani jaoks tähendas seda, et

kaalutlusõiguse teostamisel tuli arvestada naabrite vahel võimaliku tulevikus tekkiva vaidlusega

juurdepääsu kasutamise küsimuses. Vastustaja on korralduse andmisel õigesti püüdnud vältida

lahendust, mis tooks tulevikus tõenäoliselt kaasa piirinaabrite vahel tekkiva vaidluse juurdepääsu

asukoha üle.

28. Vastustaja ning kolmas isik I on menetluses õigesti märkinud, et kaebaja ja kolmas isik II olid

projekteerimistingimustest teadlikud, kuivõrd projekteerimistingimuste eelnõu edastati neile koos

kavandatava juurdepääsu lahendusega tutvumiseks 04.05.2020 ja 28.05.2020 kirjadega. Kaebaja

ning

kolmas

isik

II

projekteerimistingimustele

vastuväiteid

ei

esitanud,

ega

ole

projekteerimistingimusi

nende

vastu

võtmise

järgselt

ka

vaidlustanud.

Ehkki

projekteerimistingimused ei anna iseseisvat alust maa erastamiseks, pidi kaebaja, kui

projekteerimistingimustes

toodud

lahendus

talle

ei

sobinud,

need

vaidlustama.

Projekteerimistingimuste vaidlustamata jätmisega ei minetanud kaebaja küll liitmiseks sobiva maa

erastamise õigust, kuid pidi aru saama, et juurdepääs tn Laulu 24a kinnisasjale hakkab kulgema

liitmiseks sobiva maatüki kaudu ning maatükk kuulub erastamisele juurdepääsuteena. Seega ei saa

kaebaja ja kolmas isik II käesolevas vaidluses enam tugineda väitele, et juurdepääs Laulu 24a

kinnistule oleks võimalik tagada Ilmarise T3 tee kaudu ning maa erastamine kolmandale isikule I

ei ole põhjendatud seetõttu, et ta soovib kasutada vaidlusalusel reformimata riigimaal asuvat teed

juurdepääsuks oma kinnistule ilma, et tal oleks tulevikus vajalik tõstatada õiguslik vaidlus

juurdepääsu saamiseks. Nimetatust tulenevalt ei ole asjakohased ka kaebaja ja kolmanda isiku II

poolt käesolevas haldusasjas esitatud väited, mille kohaselt oleks juurdepääsu rajamine võimalik

Ilmarise T3 tee kaudu. Vastates kaebaja põhjendusele märgib kohus siiski, et nähtuvalt kaebaja

enda poolt kaebuse tekstis kajastatud fotolt 3 tuleks juurdepääsu rajamiseks Ilmarise T3 tee kaudu

teha oluliselt suuremas mahus ehitustöid, kui neid tuleks teha juurdepääsu ehitamiseks üle

vaidlusaluse riigimaa. Fotolt nähtub, et väidetaval juurdepääsu alal on põõsad ning pehme pinnas.

Seega oleks juurdepääsu rajamine nimetatud kohast oluliselt enam vastuolus kaebaja enda poolt

väidetava haljastuse ning roheluse võimalikult suures ulatuses säilitamise nõudega Nõmme

linnaosas. Kaebuse tekstis näidatud fotolt 1 nähtuvalt ei paikne vaidlusalusel reformimata

riigimaal aga haljastust ning tegemist ongi teega.

29. Kaebajal on õigus selles, et projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need

alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel. Projekteerimistingimused on alles aluseks

ehitusprojekti koostamisele. Kohus märgib aga, et projekteerimistingimustega ei määrata küll

kindlaks tulevikus ehitatava tee täpseid omadusi, kuid nendega määrati siduvalt juurdepääsu

asukoht Laulu tn 24a kinnistule. Praeguseks on väljastatud ka ehitusluba, mille osas kaebaja saab

seisukohta avaldada. Kaebaja pidi aga juba projekteerimistingimuste saamisel aru saama

reformimata riigimaa kasutamise otstarbest tulevikus. Projekteerimistingimustes oli ka viide nende

vaidlustamise võimalikkusele, mistõttu pidid kaebaja ja kolmas isik II saama aru vaidlustamise

vajalikkusest. Seda ei ole tehtud. Seega ei oma ka sisulist tähendust, millise sõnastusega vastuse

saatis kaebaja vastusena projekteerimistingimuste eelnõule.

30. Kaebaja märgib õigesti, et liitmiseks sobiva maa erastamise otsustamisel tuleb lähtuda

planeeringu- ja maakorralduse nõuetest. Kohtu arvates ei ole nimetatud nõuete vastu käskkirja

andmisel eksitud. MaaKorraldS § 5 lg 2 kohaselt lähtutakse maakorralduse läbiviimisel muu

hulgas kinnisasjale otstarbeka juurdepääsu tagamise nõudest (p 4). Olukorras, kus juurdepääs

11(11)

Laulu tn 24a kinnisasjale on ajalooliselt toimunud mööda reformimata riigimaal paiknevat teed

ning alternatiivse tee rajamiseks tuleks see alles rajada, on vastustaja õigesti lähtunud maa

erastamisel eeldusest, et maad hakatakse kasutama juurdepääsuteena Laulu tn 24a kinnisasjale.

Tutvudes

projekteerimistingimustes

tooduga

ei

ole

kohtul

kahtlust

selles,

et

projekteerimistingimuste väljastamisel on arvestatud kehtivate planeeringute nõuetega. Nimetatu

tähendab ühtlasi, et juurdepääsu rajamine arvestab kehtivate planeeringute nõuetega. Kaebaja on

esitanud kaebuses küll rea etteheiteid, kuid need on hüpoteetilised ning lähtuvad eeldusest, et

liikluskoormus tõuseb oluliselt ning et maatükk asub miljööväärtuslikul alal. Nimetatud väited ei

ole aga asjakohased. Kolmas isik I märgib ning tõendab õigesti (25.01.2021 vastuse lisa 1), et

vaidlusalune ala ei jää miljööväärtusliku ala piiridesse, mistõttu ei tule nimetatud nõuetega ka

arvestada. Vaidlusalusel alal ei ole ka kõrghaljastust, mida maatüki sihtotstarbeline kasutamine

võiks kahjustada. Samuti tuleb arvesse võtta, et tulevikus rajatava tee puhul on tegemist

juurdepääsuteega ühele elamule. Seega ei ole kohtu arvates tõenäoline, et kinnistu liikluskoormus

tõuseks sellises määras, mis häiriks tavapärasest enam naabrite privaatsusvajadust. Kaebajal on

võimalik esitada tee ehitusega seotud vastuväited ehitusloa andmise menetluses.

31. Kohtu arvates on kaalutlusõiguse teostamisel asjakohaselt võetud arvesse, et ajalooliselt on

juurdepääs Laulu tn 24a kinnisasjale toimunud üle vaidlusaluse reformimata riigimaa. Vastav

juurdepääs on nähtav ka juba 1952 elektri- ja veevarustuse projektil (kolmanda isiku I 25.01.2021

menetlusdokumendi lisa 2 ). Asjaolu, et Laulu tn 24a kinnistut ei ole pika aja jooksul sihipäraselt

kasutatud ning tee kasutus on seetõttu olnud minimaalne, ei tähenda, et Laulu tn 24a kinnisasja

omanikul ei oleks õigustatud ootust, et juurdepääs jätkub ajalooliselt välja kujunenud viisil.

Olukorras, kus naaberkinnistute omanikud on väljendanud vastuseisu tee kasutamise jätkumisele,

pidi vastustaja käskkirja andmisel arvestama, et kaebajal on õigustatud ootus juurdepääsu

ajaloolise kasutuse jätkumise osas. Seda on ka tehtud.

32. Asjakohatud on ka kaebaja etteheited, mille kohaselt on eelistatud kinnistu alles omandanud

Laulu tn 24a omanike huve kaebaja huvidele, kes on piirkonnas elanud kauem. Kohus selgitab, et

liitmiseks sobiva maa erastamise otsustamisel lähtutakse MaaRS §-s 31sätestatud tingimustest,

mitte sellest, kui kaua keegi maaomanikest on piirkonnas kinnisasja omanud. Nagu kohus eelpool

märkis, siis ajalooliselt välja kujunenud maakasutus on oluline, kuid see tähendab, et lähtuda tuleb

ajalooliselt kujunenud maakasutusest, mitte sellest, kes piirkonnas kauem on elanud. Kaebaja ei

seosta nimetatud väidet ka ühegi konkreetse rikkumisega ning tegemist on argumenteerimata ja

paljasõnalise väitega.

33. Eeltoodut kokku võttes on 17.11.2020 käskkiri õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Kuna käskkiri on õiguspärane, siis ei kuulu rahuldamisele ka kaebaja poolt esitatud

kohustamisnõue.

MENETLUSKULUD

34. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks. Seega jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude

hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS

108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite

järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku menetluskulud

tema enda kanda. Kolmas isik I ja kolmas isik II ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud,

mistõttu jäävad ka kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik