2-19-11133/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-11133

Kohtuasi

XX avaldus XX ja YY ühise hooldusõiguse täielikuks

lõpetamiseks CC suhtes ja CC hooldusõiguse täielikuks

üleandmiseks XX-le

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.11.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (lapse ema): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

I

(laps):

CC

(isikukood

XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Marika Jaanson

Puudutatud

isik

II

(lapse

isa):

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Kohalik omavalitsus: Tallinna linn Mustamäe Linnaosa

Valitsuse kaudu

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 13.04.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11.11.2020 määrus osas milles maakohus ei rahuldanud

XX avaldust vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise lapse CC suhtes ja

ainuhooldusõiguse andmiseks XX-le lapse viibimiskoha (sh reisimise), hariduse ja

tervise küsimustes. Teha tühistatud osas uus määrus, millega avaldus selles osas

rahuldada.

2. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

2.1 Lõpetada XX ja YY ühine hooldusõigus CC suhtes lapse viibimiskoha (sh

reisimise), hariduse ja tervise küsimustes.

2.2 Anda CC hooldusõigus viibimiskoha (sh reisimise), hariduse ja tervise küsimustes

täielikult üle XX-le.

2.3 Ülejäänud osas jätta avaldus rahuldamata.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

2-19-11133

4. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, va

lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud, menetlusosaliste seisukohad

1. XX (avaldaja, lapse ema) esitas 02.07.2019 Harju Maakohtule avalduse avaldaja ja YY

(puudutatud isik II, lapse isa) ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks CC (puudutatud isik

I, laps) suhtes ja lapse hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks avaldajale.

2. Avalduse ning selle 14.07.2019 ja 14.10.2020 täpsustuste kohaselt elab laps alates

15.06.2019 ema juures. Varasemalt elasid vanemad perena koos. Laps ja isa suhtlevad, kuid

harva. Isa peab last üleval ja tasub talle elatist. Lapse isa ei soovi enam lapsega suhelda ja

hooldusõigust teostada. Isa on lapse suhtes kasutanud füüsilist vägivalda ja karistab last.

Hooldusõiguse jätmine vägivallatsejast isale on eriti ohtlik, arvestades lapse puuet ja lapsele

koostatud rehabilitatsiooniplaani, mis kohustab lapse isa lapse psühholoogiliste erivajadustega

arvestama. Lapse isa ei osale lapse kasvatamisel, suhtlemine on lapse isa isiksusest ja

käitumisest tulenevalt lapsega harv (harvad telefonikõned).

3. Tallinna linn toetab avalduse rahuldamist osaliselt. Lapse huvides on, et lapse elu- ja

viibimiskoha, hariduse ning tervise küsimuste otsustus- ja esindusõigusega seotud kohustused

ja õigused oleksid vanemal, kes neid faktiliselt igapäevaselt kannab ning lapse eest igapäevaselt

reaalselt hoolitseb ning tema heaolu ja turvalisuse eest vastutab – lapse emal. Lapse isa

keeldumine sisulistest vestlustest lastekaitsetöötajaga näitab lapse isa soovimatust oma lapsesse

puutuvaid olulisi küsimusi arutada ning viitab lapse isa ükskõiksele suhtumisele. Avaldaja

väitel on tal raskendatud lapse isaga kontakti saamine (telefoninumbri blokeering) ning seetõttu

võib lapse emal olla takistatud lapse tervisega seotud kiireloomulistes küsimuses puudutatud

isikult II nõusoleku saamine. Ehkki ka hariduse ja tervisega seotud küsimustes ei ole lapse ema

avalduse kohaselt vanemate vahel vaidlusi väljaarvatud üks kord kui laps pidi emaga minema

psühholoogi vastuvõtule ja isa elukaaslane planeeris samal ajal lastega Skyparki minemist, siis

eelkõige lapse tervisega ja viibimiskohaga seotud küsimustes võiks kohus kaaluda

ainuhooldusõiguse lapse emale üle andmist. Ema on lastekaitsetöötajale avaldanud muret lapse

edasise elukorraldusega seotud toimingute pärast, kuivõrd lapsesse puudutavate küsimuste

lahendamisel on vajalik mõlema hooldusõigusliku vanema nõusolekut. Isaga koostöö last

puudutavates küsimustes on osutunud puudulikuks. Ema soovib, et last puudutavaid toiminguid

saaks sujuvalt tehtud. Ema sõnul on neil lapse isaga eriarvamused lapse arenguvajaduste

tagamisel. Ema sõnul soovib isa, et laps õpiks inglise keelt, aga ema arvab, et 7. aastane laps ei

ole veel valmis kolmandat keelt (inglise keelt) õppima, kuivõrd kodune keel on vene keel ja

laps läheb eestikeelsesse kooli, siis võivad lapsel tekkida õpiraskused mitmes keeles korraga

2-19-11133

lugema ja kirjutama õppimisel. Lisaks käib laps rehabilitatsiooni teenustel. 18.07.2020 teatas

lapse ema, et lapse isa on tema kontaktid ära blokeerinud. Isa elukaaslane oli pakkunud emale,

et leppida notariaalselt kokku, et laps elaks edaspidi isa juures ning kohtuks emaga ainult

nädalavahetuseti ja koolivaheaegadel. Ema kinnitas, et keeldus taolisest kokkuleppest. Isa

elukaaslane oli selle peale vastanud, et nad leiavad nii või teisiti lahenduse, et laps tuleks isa

juurde elama. Lapse isa avaldas lastekaitsetöötajale, et ta soovib hooldusõigust teostada. Isa

avaldas, et kõik lapsega seonduvad asjad oleksid isaga kooskõlastatud, sest see on tema kui isa

õigus, olla lapse asjadega kursis. Isa uus elukaaslane avaldas, et laps võiks iga kuu vähemalt 14

päeva elada nende juures.

4. Lapsele määratud esindaja toetab avalduse rahuldamist osaliselt. Lapse huvides on, et lapse

ema saab lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse ning tervise küsimuste ainuhooldusõiguse.

Pikema perioodi jooksul on ema faktiliselt lapsega seonduvat otsustanud ja lapse isaga koostöö

puudub. Lapse huvides on suhtlemiskorra kehtestamine, milline tagaks lapse ja lahuselava

vanema suhtlemise. Vanemate vahel on koostöö nõrk. Tegelikult on otsustanud lapsesse

puutuvat lapsega kooselav vanem, s.o avaldaja. Kuigi erimeelsused on pigem suhtluse osas.

Põhiliseks vaidlusküsimuseks vanemate vahel oli ja on lapse kasvatamist puudutav. Isa oli lapse

suhtes vägivaldne. Kuna isa on ema ähvardanud ja ema ei suuda isaga suhelda, siis soovib ema

kõigis last puudutavates küsimustes ainuisikuliselt otsustada. Ema selgitas esindajale 29.09, et

vanemate vahel omavahelist suhtlust ei ole. Isa ja tema uus elukaaslane asusid menetluse ajal

ema survestama, et laps peaks asuma elama isa juurde. Isa kinnitas esindajale 29.09, et tegi

emale ettepaneku lapse elama asumiseks isa juurde, kuid ema ei olnud sellega nõus.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohtu 11.11.2020 määrusega jäeti avaldus rahuldamata, lapsele määratud esindaja

tasu ja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

6. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) §-le 82, § 116 lg-tele 1, 2, § 120 lg-le 1, § 124 lg-

le 1, § 126 lg-le 2, § 137 lg-tele 1 ja 3 ning märkis, et esitatud avaldusest, ärakuulamisel

avaldatust, täiendavatest seisukohtadest ning tõenditest nähtuvalt elab puudutatud isik I ema

juures. Igapäevaselt hoolitseb lapse eest ja kasvatab teda ainuisikuliselt ema alates 15.06.2019,

mil vanemate ühine pereelu lõppes. Koostöö on vanemate vahel olemas, sest tagatud on lapse

ja isa vaheline suhtlus. Isa peab last üleval ja maksab elatist. Vanemad ei osanud esile tuua

hooldusõiguslikke erimeelsusi, vaidlusi (vt 17.09.2019 protokoll). Ainuüksi asjaolu, et laps elab

igapäevaselt emaga ning vanemate vahel on erimeelsusi lapse suhtluskorra osas, ei anna alust

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Samuti ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

asjaolu, et avaldaja sooviks täpsustada lapse ja isa suhtlemise korda lapse turvalisuse

tagamiseks. Nimetatut on võimalik lahendada suhtluskorra määramise raames. Sellist nõuet

avaldaja kohtule esitanud ei ole. Eelnenut arvesse võttes jätab kohus avalduse rahuldamata ning

vanematel säilib ühine hooldus õiguse lapse suhtes.

Määruskaebus

7. Avaldaja esitas 23.11.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha

asjas uus määrus, millega avaldus rahuldada, lõpetada ühine hooldusõigus lapse üle ja anda

ainuhooldusõigus lapse emale või alternatiivselt anda hooldusõigus üle osaliselt lapse

viibimiskoha (sh reisimise), hariduse ja tervise küsimustes lapse emale.

8. Esineb alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Kohus ei ole asja lahendamisel arvestanud

Tallinna linna 17.09.2020 arvamusega ja lapsele määratud esindaja arvamusega.

2-19-11133

9. Maakohus rikkus lõpplahendi tegemisel uurimispõhimõtet. Maakohus ei ole asja

lahendamisel käsitlenud seda, et isa on lapse suhtes vägivaldne. Nimetatud asjaolu kohta on

menetlusosalised esitanud mitmeid tõendeid.

10. Koostöö vanemate vahel ei ole hea, sest lapse isa poolne lapse ema blokeerimine on asja

materjalidega tuvastatud. Kui ema on blokeeritud, siis ei ole võimalik ühist hooldusõigust

produktiivselt teostada. Samuti vanemate vahel on probleemid viibimiskoha ja huviringide

õiguse teostamisel. Lapse tervise küsimustega tegeleb ainult lapse ema. Lapse emal on

põhjendatud õigus avaldada oma eriarvamus lapse haridusküsimuste kohta: last ei tohi veel

inglise keelega üle koormata, kui ta viibib samaaegselt intensiivselt eesti keele keskkonnas

haridusasutustes ja venekeelses keskkonnas kodus. Kuivõrd lapse isa on lapse suhtes füüsiliselt

vägivaldne, siis ei lähtunud maakohus otsuse tegemisel lapse parimatest huvidest.

Menetlusosaliste seisukohad

11. Tallinna linn palus teha asja suue määruse, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus

osaliselt, andes ostustus- ja esindusõiguse lapse igakordse viibimiskoha, koolivaliku ja perearsti

valiku küsimustes üle lapse hooldusõigust sisuliselt täitvale vanemale, lapse emale.

12. Lapse esindaja toetab ema määruskaebuse rahuldamist ja leiab, et lapse huvidele vastab see,

kui lõpetatakse vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ja emale antakse üle hooldusõigus lapse

igakordse viibimiskoha, huvihariduse, hariduse ja terviseküsimustes.

Menetluse edasine käik

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistada osas, milles maakohus ei lõpetanud vanemate ühist hooldusõigust lapse viibimiskoha

(sh reisimise), hariduse ja tervise küsimustes. Selles osas saab ringkonnakohus teha uue

määruse, millega annab lapse hooldusõiguse viibimiskoha (sh reisimise), hariduse ja terviste

küsimustes täielikult üle emale.

15. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus

või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus

kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

16. TsMS § 137 lg 3 sätestab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus

hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu

hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist

seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi

elamistingimusi.

17. PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi

vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste

isikute õigustatud huvi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele

vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi (vt RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

2-19-11133

18. Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus kaalutlusotsustuse tegemisel diskretsiooni-

piire, sest jättis sisuliselt põhjendamata, miks pole alust anda emale täielikult üle lapse

hooldusõigust elukoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes. Samuti pole maakohus

põhjendanud, miks ta ei arvesta eestkosteasutuse ja lapse esindaja seisukohtadega, kes mõlemad

toetasid hooldusõiguse osalist üleandmist emale.

19. Maakohus tuvastas, et igapäevaselt hoolitseb lapse eest ja kasvatab teda ainuisikuliselt ema

alates 15.06.2019, mil vanemate ühine pereelu lõppes. Ainuüksi selle alusel, et tagatud on lapse

ja isa vaheline suhtlus, et isa peab last üleval ja maksab elatist, ei saa ringkonnakohtu hinnangul

teha järeldust, et koostöö vanemate vahel on sellisel määral olemas, et puudub vajadus ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Kolleegiumi arvates ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks annavad käesolevas asjas alust asjaolud, et vanemad ei suuda lapse

hooldusõiguslike küsimuste üle pingete ja erimeelsusteta otsustada. Seega ei pruugi vanemate

ühise hooldusõiguse säilitamine olla lapse huvides (vt RKTKo nr 3-2-1-45-11, p 20).

20. Eeskosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa valitsuse kaudu toetas avalduse

rahuldamist osaliselt. Eestkosteasutuse hinnangul on lapse huvides, et lapse elu- ja

viibimiskoha, hariduse ning tervise küsimuste otsustus- ja esindusõigusega seotud kohustused

ja õigused oleksid lapse emal, kes neid faktiliselt igapäevaselt kannab ning lapse eest

igapäevaselt reaalselt hoolitseb ning tema heaolu ja turvalisuse eest vastutab. Lapse isa on

lapsega suhtlemisest huvitatud ainult enda poolt loodud tingimustel. Lapse isa on kinnitanud

Mustamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötajale, et kui tema tingimustega ei arvestata, siis ta

pigem astub lapse elust välja. Lapse isa on läbinud 31 tundi vanemlusnõustamist, kuid tema

käitumine ja suhtumine lapsesse kui isiksusesse, ei ole paranenud. Lapse isa keeldumine

sisulistest vestlustest lastekaitsetöötajaga näitab lapse isa soovimatust oma lapsesse puutuvaid

olulisi küsimusi arutada ning viitab lapse isa ükskõiksele suhtumisele.

21. Lapsele määratud esindaja toetas samuti avalduse rahuldamist osaliselt ja leidis, et lapse

huvides on, et ema saab lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse ning tervise küsimustes

ainuhooldusõiguse. Põhiliseks vaidlusküsimuseks vanemate vahel oli lapse kasvatamist

puudutav, kuna isa oli lapse suhtes vägivaldne. Pikema perioodi jooksul on ema faktiliselt

lapsega seonduvat otsustanud ja lapse isaga koostöö puudub. Ema selgitas esindajale, et

vanemate vahel omavahelist suhtlust ei ole, kuid isa ja tema uus elukaaslane asusid menetluse

ajal ema survestama, et laps peaks asuma elama isa juurde.

22. Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15 tuleneb, et vanemate lahuselu korral tuleb

üldjuhul vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta seda vastavalt sellele,

milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid

kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse

huvides parima lahenduse. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja last faktiliselt kasvatavale

vanemale ainuhooldusõiguse andmine sõltub eeskätt otstarbekusest – millisel viisil on vanemad

valmis ja suutelised edaspidi lapse suhtes hooldusõigust teostama, nii et sellega oleks kõige

paremini tagatud lapse huvid.

23. PKS § 116 lg 2, § 124 lg 1 ja § 127 kohaselt seisneb lapse hooldusõiguse teostamine

mitmesuguste lapsega seotud praktiliste küsimuste otsustamises ja toimingute tegemises.

Sõltuvalt asjaoludest (sh vanemate suhetest), võib ühine hooldusõigus osutuda takistavaks ja

seega lapse huve häirivaks teguriks, kui üks vanematest näitab ennast vastutustundetuna ja

koostöövõimetuna või on ta hooldusõiguse teostamisel täielikult passiivne. Asja materjalide

kohaselt ei osale isa tegelikult hooldusõiguse teostamises ja puuduvad viited, et ta sooviks ja

kavatseks ettenähtavas tulevikus seda teha.

24. Isa ei vaidlustanud ema seniseid otsustusi lapse hooldamise peamistes küsimustes. Samas

arvestades vanemate väga konfliktseid suhteid, pooleli on ema algatatud kriminaalasi isa

2-19-11133

vägivaldse käitumise suhtes, on ilmne väljavaate puudumise selleks, et vanemad asuks ühiselt

lapsega seotud küsimusi arutama ja otsustama. Kui ühise hooldusõiguse teostamine ei ole

sisuliselt kunagi toiminud, siis puudub alus arvata, et emale ainuhooldusõiguse andmine oleks

lapse huve kahjustav.

25. Arvestades lapse senist elukorraldust ja huve, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud

viia lapse hooldusõiguse teostamise õiguslik raamistik vastavusse tegeliku olukorraga. See

võimaldab emal edaspidi korraldada lapse igapäevaeluga seotud peamisi küsimusi sujuvamalt

ja tõrgeteta. Ühise lapse varahoolduse lõpetamise vajadust ei ole ema välja toonud ega

põhjendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul on kõiki

asjaolusid kogumis arvestades lapse huvidega kõige paremini kooskõlas rahuldada ema

määruskaebuse alternatiivne nõue ja lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha

(sh reisimise), hariduse ja tervise küsimustes ning anda ainuhooldusõigus selles osas üle lapse

emale. Isal säilib lapsega suhtlemise õigus ja varahooldus.

26. Ainuhooldusõiguse osalisel üleandmisel emale arvestab ringkonnakohus üksnes

kohtulahendi tegemise aja seisuga teadaolevate asjaoludega. TsMS § 480 lg 1 teine lause

võimaldab kohtul asjaolude olulise muutumise korral varasemat määrust muuta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud, millised jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja

tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)